Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
156. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
157. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
158. Hobulaiuskraadid
159. Hollandi kaste
160. Homaarlased (Nephropidae)
161. Hulkharjasussid (Polychaeta)
162. Hõbekoger (Carassius gibelio)
163. Hõimkond
164. Hämarhaid (Scymnodalatias)
165. Hülgepüük
166. Iilastuli
167. Imiussid (Trematoda)
168. Indo-Vaikne ookeaniala
169. Invincible (Nilsu)
170. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
171. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
172. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
173. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
174. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
175. Jahumardika vastne (jahuuss)
176. Johannes Vares
177. Jussi järved
178. Juust õngesöödana
179. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
180. Jõehallhaid (Glyphis)
181. Jõemõisa-Kaiu järvestik
182. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
183. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
184. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
185. Jämesabaraid (Urolophus)
186. Järveelustik ehk limnobios
187. Järvekoletised
188. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
189. Jäseraid (Cruriraja)
190. Jääpüük
191. Jäärauad
192. Kaanid (Hirudinea)
193. Kaarmise järv (Karmise järv)
194. Kaaviari ajaloost
195. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
196. Kahvamine
197. kalade loend H-K
198. kalade loend L-O
199. kalade loend P-T
200. kalade loend U-Ü
201. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
202. Kalakaste
203. Kalakasvatus
204. Kalakasvatus Eestis
205. Kalamüüdid ja müütilised kalad
206. Kalandus
207. Kalanduskoda
208. Kalaparv
209. Kalurite loitse ja ütlusi
210. Kaluuga (Huso dauricus)
211. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
212. Karelestad (Hippoglossoides)
213. Kartul
214. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
215. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
216. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
217. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
218. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
219. Katsuobushi
220. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
221. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
222. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
223. Kidata konks
224. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
225. Kiinide vastsed
226. Kiisk (pärimus)
227. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
228. Kilu nimelugu
229. Kinnine haspelrull
230. Kinnise rulli ehitus
231. Kirptirgu sidumise sõlm 1
232. kiviahvenlased (Serranidae)
233. Koerhaid (Scyliorhinus)
234. Koerhailased (Scyliorhinidae)
235. Koger (Carassius carassius)
236. Kogred (Carassius)
237. Koibraid (Sinobatis)
238. konks (õngekonks)
239. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
240. Koonhaid (Rhizoprionodon)
241. Koorküla järvestik
242. Kopskalad (Dipnoi)
243. Kosmoidsoomus
244. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
245. Kuivatamine/vinnutamine
246. Kuldkala (Carassius auratus)
247. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
248. Kura säär
249. Kuremaa järv (Kurema järv)
250. Kussie (jaapani järvekoletis)
251. Kuusamon Uistin Oy
252. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
253. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
254. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
255. Kärbsed õngesöödana
256. Kärbsenukk (kärbsekookon)
257. Kärbsetõugud meditsiinis
258. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
259. Kärphaid (Mustelus)
260. Kärsshingud (Acantopsis)
261. Käsiõng
262. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
350. Määr, Aleksander
351. Mölder, August
352. Müütilised veeolendid
353. Naaskelraid (Pastinachus)
354. Nahknark (Crassinarke dormitor)
355. Naissaar
356. Narva veehoidla
357. Nasv
358. Navaaga (Eleginus nawaga)
359. Nelikant-kaldauss
360. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
361. Niituimlutslased (Physidae)
362. Nirkhailased (Hemigaleidae)
363. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
364. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
365. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
366. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
367. Nugishaid (Triakis)
368. Nuutraid (Himantura)
369. Näkk (eesti)
370. Oad, Jaan
371. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
372. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
373. Ogahaid (Squalus)
374. Ogasilmad (Pangio)
375. Ojamaa (Gotland)
376. Okasturilased (Notacanthidae)
377. Okishaid (Centroscyllium)
378. ondatra (piisamrott, biisamrott)
379. Osmussaar
380. Pakssabaraid (Trygonoptera)
381. paneerimine
382. Paunküla veehoidla
383. Peen kõduuss
384. Peipsi alamvesikond
385. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
386. Pettai, Elmar Voldemar
387. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
388. Pigo (Rutilus pigus)
389. Pihklased (Myxini)
390. Pihtla kalakasvandus
391. Piikraid (Urobatis)
392. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
393. Piimjas soouss
394. Piiskopikala (bishop fish)
395. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
396. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
397. Pimenarkid (Typhlonarke)
398. Poi
399. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
400. Polaarhaid (Somniosus)
401. Poola uss
402. Prespa forell (Salmo peristericus)
403. Prussakas ja tarakan
404. Psammon
405. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
406. Punane vihmauss (pool-ööuss)
407. Purikalalased (Istiophoridae)
408. Purjus krevetid
409. Puukala (Kuusamo puukala)
410. Põhjavee-elustik
411. Põishüljes (Cystophora cristata)
412. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
413. Põlula Kalakasvatuskeskus
414. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
415. Pärimus: Kaussjärv
416. Pärimus: Lutsu järv
417. Pärimus: Otepää Pühajärv
418. Pärimus: Raudjärve kullapütt
419. Pärimus: Uhtjärv
420. Pärimus: Verijärv
421. Pärnu alamvesikond
422. Pärnu Kalakombinaat
423. Pärnu kalanduskool
424. Rabakonn
425. Raid (Raja)
426. Rakfisk ehk norra hapukala
427. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
428. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
429. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
430. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
431. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
432. Reobiont
433. Riffhai (Triaenodon obesus)
434. Rihmsabaraid (Taeniura)
435. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
436. Riikoja Heinrich
437. Ristkok, Jüri
438. Robalod (Centropomus)
439. Roheline mullauss
440. Rohukonn
441. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
442. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
443. Rombkalad (Bothus)
444. Rombkalalased (Bothidae)
445. Roosa mullauss
446. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
447. Russalka
448. Rõbak Baltiki
449. Rõuge järvestik
450. Räimeõng
451. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
452. Saadjärv (Saadrejärv)
453. Saaghailised (Pristiophoriformes)
454. Saagsabahaid (Galeus)
455. Sagrits, Richard
456. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
457. Sammet, Jaak
458. Sannakji
459. Sardiin (Sardina pilchardus)
460. Sardiinid
461. Sardinellid (Sardinella)
462. Saunja laht
463. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
464. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
465. Sidrunhaid (Negaprion)
466. Siiad (Coregonus)
467. Siig - huvipüük Eestis
468. Siig spordikalana Skandinaavias
469. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
470. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
471. Sinakas soouss
472. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
473. siugkonnalised (apoodid)
474. Soomuskuked (Lepidotrigla)
475. Soomuslest (Limanda limanda)
476. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
477. Sovetskaja Rodina (laev)
478. Spinningisti kaksteist käsku
479. Staratel
480. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
481. Stroganina
482. Sump (kumm, pandur, märss)
483. Sumplaev
484. Susski, Vladimir
485. Suue
486. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
487. Suur mullauss
488. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
489. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
490. Suurallikas
491. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
492. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
493. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
494. Sõnnikuuss
495. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
496. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
497. Südvester
498. Sünkraid (Amblyraja)
499. Süvahaid (Centroscymnus)
500. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
501. Süvaraid (Bathyraja)
502. Šelfihaid (Halaelurus)
503. Zoobentos
504. Taaliku sadam
505. Tabadusekepp
506. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
507. Tainas angerjapüügiks
508. Tallinna Kalakombinaat
509. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
510. Tallinna Merekolledž
511. Tamm, Friedrich
512. Tamula järv (Tamla järv)
513. Tatrakakud
514. Temera (Temera hardwickii)
515. Tempura
516. Tiit Hunt. Eesti kalad
517. Tintlased (Osmeridae)
518. Tippviidikad (Alburnoides)
519. Tobiased (Ammodytes)
520. Tooder
521. Traaler
522. Traalnoot
523. Traalpüük
524. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
525. Triivpüük
526. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
527. Trullinglased (Nemacheilidae)
528. Trullingud (Barbatula)
529. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
530. Tuletorn
531. Tume vihmauss
532. Tumehaid (Etmopterus)
533. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
534. Tursad (Gadus)
535. Tursamaks
536. Tursamaksa konserveerimine
537. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
538. Tuul
539. tuulekala (pärimus)
540. Tuur
541. Tuurlased (Acipenseridae)
542. Tõugjärv (Küünjärv)
543. Tõugussaare raba laugas
544. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
545. Tääkraid (Urotrygon)
546. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
547. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
548. Ukraina (baaslaev)
549. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
550. Unadon
551. Und
552. Undiin
553. Urbukse järv (Urbuse järv)
554. Ussikonks (säärekidadega konks)
555. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
556. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
557. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
558. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
559. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
560. Valgeninahai (Nasolamia velox)
561. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
562. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
563. Vasarhaid (Sphyrna)
564. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
565. Vastne
566. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
567. vesikond
568. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
569. Vihmauslased (Lumbricidae)
570. Vihmauss (liigid)
571. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
572. Viitina kuurits
573. Vimb (Vimba vimba)
574. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
575. Vinkelhaid (Oxynotus)
576. Vinnutatud räimed
577. Viru alamvesikond
578. Viuraid (Aetomylaeus)
579. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
580. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
581. Võldas (Cottus gobio)
582. Võrtsjärve alamvesikond
583. Väheharjasussid
584. Vähilaadsed
585. väike meriahven (Sebastes viviparus)
586. Väike ogahai (Squalus blainville)
587. Väike saagrai (Pristis clavata)
588. väike tobias (nigli, väiketobias)
589. Väikeraid (Rajella)
590. Väikesuulest (Microstomus kitt)
591. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
592. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
593. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
594. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
595. Õlikook
596. Õngekonksu ajaloost
597. Õngitsemine+
598. Õnne lõhe
599. Äntu järved
600. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
601. Ülemiste järv
602. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
603. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Pärimus: Uhtjärv

Uhtjärve sünd

See lugu sündis kauges minevikus. Tollel ajal, kui järved rändasid paigast teise. Kord olnud üks mees praeguse Uhtjärve kaldal ja raiunud hagu. Korraga kuulnud ta kanget mühinat ja kohinat. Ta nägi, et veekogu rändas. Kohe mees hüüdis: "Järv, mida sa uhad?" Järv jäi silmapilk seisma. Pärast hakatigi järve kutsuma Uhtjärveks.
ERA II 243, 159 (1) < Urvaste khk., Urvaste v., Horma t. - Urvaste algkooli VI klass < Miina Simson, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Uhtjärv olevat tekkinud voolavast veekogust, mis oli voolanud mustal härjal taga. Härg oli ilusale oru veerule jäänud rohtu sööma, vesi aga uputanud härja ja jäänud püsima.
ERA II 243, 327 (5) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Väikoni t. - Tullio Lindsaar, Kuldre algkooli õpilane < Liisa Lindsaar, 86 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Urvaste mäe peal olnud hiiglasuur kivi. Ants ja Vanapagan läinud kivist mööda. Vanapagan löönud oma varba vastu kivi ära. Vanapagan palunud Antsu, et: "Antsuke, pojuke, viska see kivi siit ära." 
Ants võtnud Vanapagana kepi ja hakanud sellega kivi lahti kangutama. Vanapagan hakanud Antsu uuesti paluma, et: "Antsuke, pojuke, ära murra mu keppi ära. See on mu vanavanaisa kepp." 
Ants lubas seda teha tingimusel, kui Vanapagan annab talle tündritäie kulda. Vanapagan andiski Antsule tündritäie kulda ja Ants veeretas kivi mäest alla. Kohale, kus kivi kukkus, tekkis järv. See on praegune Uhtjärv.
RKM II 72, 136 (2) < Urvaste khk. - Eha Meister < Marie Mürk, 72 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Kaugel, kaugel maal oll olnu Uhtjärv. Sääl oll tennü tää inemistele väega palju kahju: oll uhtnu põllu ja metsa, talu ja maja. Siis olevat tää ette rakendatud hulga härgi ja veetü praeguste Urvastede. Järv sai vihatses ja nakas härgi uputama. Üts härg jäigi sisse ja om praegugi sääl, üte hiiglasuure maja seen. Kõik lätted, mis omma Uhtjärven, omma selle härja hingamisaugu. Enne maja sisse saamist olevat üts silt, kohe om kirutadu tagurpidi midägi. Kes selle ära luge, sis vidävä härja järve ära
ERA II 244, 518/9 (5) < Urvaste khk., Urvaste v., Horma t. - Lemit Paal, Võru reaalkooli õpilane < Aksel Sinimets, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda

Uhtjärv olevat tulnud Urvastesse. Järve tulekut olevat näinud keegi laps ja hüüdnud: "Järv tuleb!" Lapse hüüdmise peale kukkunud järv kohe maha ja jäänudki oma praegusesse asukohta. - 'Uhtjärv' ei olevat mitte tema õige nimi, vaid järve õige nimi olevat peidus Urvaste kiriku torni kuke all asuvas munas. Kes selle nime teada saab ja seda hüüab, siis minevat järv ära
E 59799/80 (2) < Urvaste khk. - Elfriede Laurits < Aksel Pallitse (1926)


Muistsel ajal elas Kalev oma kaasa Lindaga väga õnnelikult. Kord toodi Kalevile sõnum, et sõda on maale tunginud. Kalev jättis Lindaga hüvasti ja sõitis sõjateele. Linda oli otsatu kurb ja kõndis kaua aega, kuni jõudis ühte kaunisse orgu, kus ta istus maha jalgu puhkama ja mõtles oma kurbi mõtteid. Nii mõteldes puhkes ta nutma. Ta nuttis nii kaua, kuni tema pisaratest tekkis järv, mida kutsutakse Uhtjärveks.
RKM II 49, 139 (7) < Urvaste khk., Sangaste v., Restu k. - Koidula Neevits < Olga Neevits, s. 1903 (1955) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Muistse elanud Ugandis vägev kangelane Uhti. Uhtil puudunud aga maja ja ta otsustanud endale ta ehitada. Selleks pidanud ta Venemaalt laudu tooma. Ja ühel päeval võtnudki ta Venemaa teekonna jalge alla. Minek õnnestunud tal hästi, aga tulles valvanud Peipsi sorts ja kui kangelane voogudesse astunud, puhunud ta järve mässama. Naeratates rühkinud Uhti edasi, sest vesi ulatanud talle ainult rinnuni. Teekond väsitanud teda siiski ja ta otsustanud puhata. Oma voodiks valinud ta kena oru ja heitnud rahulikult puhkama. Seda silmapilku sorts aga kasutanud ära. Ruttu kogunud ta suure veehulga, muutnud enese härjaks, vee pilveks ja sõitnud kangelast uputama. Uhti voodi kohale jõudnud, möiranud ta märgiks pilvele, et see pidi alla laskma. Kangelane aga ärganud möirgamise pääle üles. Sorts ehmunud, lasknud pilvel kukkuda ja lennanud härja näol ära. Uhti teinud kohe lingu, otsinud paraja kivi ja tahtnud sortsile järele visata. Hoogu võttes aga katkenud lingupaelad, kivi prantsatanud maha, kangelane ise lennanud ninapidi järve. Kivi võib praegugi veel näha, Uhtist aga saanud liivaseljandik, mis ulatub peaaegu poole järveni. Rahvas hakkanud järve kutsuma kangelase nime järele Uhtjärveks.
Uhtjärv asub 10 km Antslast, Urvaste kiriku juures Vastse-Antslas.
ERA II 243, 362/4 (2) < Urvaste khk., Antsla v., Näsmetsa as., Vahtra t. < Urvaste khk., Antsla v., Tiidu k., Tiido t. - Kalev Raave, Antsla linna algkooli õpilane < Helmi Raave, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Ujumine Uhtjärves

Uhtjärvest ei olevat (leppimise) kihlveo korral mitte millalgi keegi üle ujuda saanud. Kord vedanud üks mees kihla, et jävest üle ujub. Mees võtnud noa risti hammaste vahele ja hüpanud järve. Kesk järve jõudes tundnud, et jalast kistakse. Mees võtnud hammaste vahelt noa ja lõiganud alt poolt jalga ning peasenud lahti. Üle järve jõudnud, leidis punase nööri oma jala ümber seotud, mille ta järves katki oli lõiganud.
E 59801/2 (5) < Urvaste khk. - Elfriede Laurits < Aksel Pallits (1926)

Räägitakse, et Uhtjärves olevat palju selliseid lättekohti. Seal elavad vetevaimud. Kui mõni inimene juhtub sellesse kohta suplema minema, siis veavad need vetevaimud inimese järve põhja.
RKM II 60, 547 (16) < Urvaste khk., Antsla v., Kärsna k. - Eha Reisma < Els Reisma, 67 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Kord elanud Uhtjärve kaldal üks väga julm mõisnik, kelle käskusid igaüks tõrkumatult täitma olevat pidanud. Sel mõisnikul olevat olnud väga ilus pika varrega piip, millest ta kunagi ei olevat lahkunud.
Kord läinud mõisnik paadiga järvele sõitma. Aerutaja olevat aga kogemata mõisniku piibu mõlaga maha löönud ja see vajunud järve põhja. Mõisnik vihastunud hirmsasti ja käskinud mehel kohe piibu järve põhjast üles tuua. Mees püüdnud küll vastu puigelda, aga kõik olnud asjata. Siis sukeldunudki mees vette ja oma suureks heameeleks näinud kadunud piipu ja selle all midagi läikivat. Läikiv asi olnud üks väga ilus kulla ja hõbedaga kaunistatud karp. Seda karpi olevat pärandatud põlvest põlve ja veel mõnikümmend aastat tagasi olevat see karp alles olnud.
RKM II 53, 11/2 (1) < Urvaste khk. - Leiti Kannukene (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Näkk Uhtjärves

Kunagi oli elanud Uhtjärves näkineid. Iga jaanipäeva lõunaajal tuli ta järvest välja. Pesi enda riideid ja laotas need põõsastele kuivama. Kui mõni inimene püüdis talle läheneda, haaras riided ja kadus vette.
RKM II 49, 203 (1) < Urvaste khk, Kõlbi k - Koidula Antsov < Ella Hansi (1955) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005

Uhtjärve jookseb sisse kaks oja ja pääle selle on veel temas palju allikaid, mis on järve põhjas. Välja jookseb aga üks oja ja selle vee kogu ei vasta sissejooksvale veele.
Kui vaadata kaugemalt mäelt, siis on väikese virvendusega näha järvel 2 m laiust siledat pinda nagu looklevat oja, mis suubub põhjapoolsesse järve otsa. Umbes 150 aastat tagasi olevat valged kodupardid läinud talvel jääle. Keegi hirmutanud parte, kes kohe hakanud peidupaika otsima. Üks partidest läinud vette umbes lookleva veepinna lõpust ja kadunud vee alla. Nägija arvanud, et on tegemist näkiga, kes jää purustas ja pardi ära uputas. Mõne päeva pärast tulnud sama part 4 km tagant allikast päevavalgele.
Allikat nimetatakse Oina Salumulk. Sellest võib oletada, et looklev oja järvel on veetõmbus ja jääl olev auk oli olnud veekeerutus, kus ei külmetanud jää. Nüüdki on veel selgesti näha järvel looklevat oja, mis aga ei saada järvest välja niipalju vett. Kindlasti on ühendus Uhtjärve ja Oina Salumulguga.
ERA II 243, 323/5 (3) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Väikoni t. - Tullio Lindsaar, Kuldre algkooli õpilane < Jaan Lindsaar, 54 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Kivid Uhjärve kallastel

Uhtjärve kaldal on suur kivi. Selle kivi olla Vanajuudas Riiast sinna visanud. Ta tahtnud selle kiviga Urvaste kiriku torni maha lüüa, kuid kivi läinud märgist mööda ja langenud teisele poole Uhtjärve kaldale, umbes pool versta märgist mööda.
ERA II 22, 75 (22) < Urvaste khk. - Alice Kriisa < Els Türk (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda

Uhtjärve kallastel mõlemil on suured kivid. Need kivid saanud sinna järgmisel viisil: Vanasti olnud Urvaste vallas ja Uue-Antsla vallas kangelased. Need kangelased olnud üksteisega vihavaenus. Kord saanud nad järve ääres kokku ja sattunud tülli. Teine läinud teisele poole järve, ja hakanuvad üksteist üle järve suurte kividega pilduma. Urvaste kangelane olnud kõvem ja visanud suuremate kividega, kuna Uue-Antsla kangelane jõu poolest nõrgem olnud ja pidanud põgenema. Need kivid on järvekaldal püsinud. Uue-Antsla pool kaldal on nad suuremad.
ERA II 243, 175 (18) < Urvaste khk., Urvaste v., Järve t. - Urvaste algkooli VI klass < Aleksander Randmäe, 63 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
ERA II 22, 118/9 (9) < Urvaste khk., Tõlsu v. - Leida Peiker < Anna Pallits (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda

Kirikukell ja kirik Uhtjärve põhjas

Rootsi-Vene sõja ajal viidud Urvaste kiriku kell Uhtjärve. See kell on praegugi veel sääl järves. Kella asukoht on Urvaste surnuaia all järves. Kell on näha kella nelja ja kuue vahepääl veepeegelduses.
ERA II 243, 311 (12) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Hinnu-Jürri t. - Ebba Marits, Kuldre algkooli õpilane < Juuli Kangro, 67 a. ja õpilastelt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Urvaste kiriku kell peideti Suure Isamaasõja päevil Uhtjärve, et siis vaenlane ei saaks seda kätte, see olevat olnud vasest ja vaske taheti sõjariistade valmistamiseks. Pärast ei saadud seda kella enam kätte ja räägitakse, et see olevat praegugi veel järves. Suurte kirikupühade ajal see kell helisevat järves.
RKM II 60, 549/50 (19) < Urvaste khk., Antsla v., Kärsna k. - Eha Reisma < Els Reisma, 67 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Sõja ajal olevat üks suur kell peidetud Uhtjärve põhja. Vaiksetel suveöödel olevat veel praegugi kuulda kella kõlinat. Kes seda kella on tahtnud välja tuua või vaatama minna, see olevat ära uppunud.
RKM II 135, 619 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Sirje Koolmeister < Peeter Zimmer, 70 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003

Kord oll Vanapagan tahtnu ära varastada kerko kelli. Ta oli roninu torni ja võtnu kella selga ja tulnu tornist maha. Aga komistas natuke, kellad kukkusid seljast maha ja hakkasid hirmsa kolinaga mäest alla veerema. Vanapagan jooksnu järele, et püüda kelli kinni. Aga kellad veeresid otse nina eest Uhtjärve. Küll Vanapagan otsnu mööda järve, aga es löidnü midagi. Ja nii jäidki kellad Uhtjärve ja seisavad seal praegugi
RKM II 60, 597/8 (11) < Urvaste khk. - Koidula Antsov < Marie Mölder, 64 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007

Uhtjärve põhjas olevat kirik, kiriku ees post, posti külge needitud kull. Ja kirikusse ei pääse keegi.
Vana jutt räägib selle kiriku saamisest järgneva loo: Kord jäänud kaks last orvuks, poisike ja tütarlaps. Lapsed läinud laia ilma reisima.
Reisides muutunud nimed ja kui nad kord kohtasid teineteist, ei tundnud nad enam. Et nad mõlemad olid nägusad ja peaaegu ühte nägu, otsustasid nad abielluda. Pääle laulatamist jäänud noorpaar palvetama kirikusse, kuna teised lahkusid peigmehe soovil. Kui teised juba kirikust lahkunud, langes kiriku pääle vesi. Üks pulmaline roninud kiriku ees asuva posti otsa, et säält läbi akna vaadata, kuid just sel hetkel langes vesi kirikule pääle. Uudishimuline pulmaline muutunud kohe kulliks. Pruut ja peigmees põlvitavat veel praegugi altari ees.
ERA II 243, 175 (18) < Urvaste khk., Urvaste v., Järve t. - Urvaste algkooli VI klass < Aleksander Randmäe, 63 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda


Allikas: 

http://www.folklore.ee/lepp/urvaste/?sel_id=2

Vaata lisaks:

Pärimus: Silmaallikas (Uhtjärve kaldal)
Uhtjärv (Uhtijärv)
Kalale.ee KIK