Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
58. Atlandiraid (Atlantoraja)
59. atraktant (atrahent)
60. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
61. Baikal
62. Balzer
63. Barramundi
64. Bass
65. Bellingshausen
66. Beluuga (Huso huso)
67. Bentaal
68. Bentos
69. Bete
70. Bete Krokodil
71. Biofilter
72. Bioturbatsioon
73. Birdeye
74. Birjussa
75. bissa
76. Botvinja
77. Brahmaputra
78. Briis
79. Buran (mootorsaan)
80. Canvey saare elukas
81. Castingu MM
82. Chessie (veekrüptiid USAs)
83. Cooki saared
84. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
85. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
86. Creme
87. D.A.M.
88. Daing
89. Dirhami laht
90. Donburi
91. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
92. Ebisu (jaapani kalajumal)
93. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
94. Eesti jõgede loend
95. Eesti järved
96. Eesti järvede loend
97. Eesti Kalur
98. Eesti lahed (tähestikuline loend)
99. Eesti Merekool
100. EFTTA
101. Elango, Julius
102. Emajõe Lodjaselts
103. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
104. Emakala (Zoarces viviparus)
105. End, Albert Arvo
106. Endla järvestik
107. Erikson, Juhan (kalatööstur)
108. Erinarkid (Heteronarce)
109. Erm Vaike
110. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
111. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
112. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
113. Fenkol (apteegitill)
114. Flambeau
115. Fotofoor
116. Friteerimine
117. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
118. Garum ja liquamen
119. Gupi (Poecilia reticulata)
120. Haamerhai (Eusphyra blochii)
121. Haid kulinaarias
122. Hailiha nimekujud
123. Hakk-kala
124. Hallhaid (Carcharhinus)
125. Hammassärg (Rutilus frisii)
126. Harilaid
127. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
128. Harilik meriangerjas (Conger conger)
129. Harilik merilohe (Trachinus draco)
130. Harilik mullauss (maauss)
131. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
132. Harilik taimen (Hucho taimen)
133. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
134. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
135. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
136. Harju alamvesikond
137. Hauapüük
138. Haug püügikalana
139. Haug toidukalana
140. Haugasraid (Aetobatus)
141. Heeringalised (Clupeiformes)
142. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
143. Heeringlased (Clupeidae)
144. Heik (Hake) kalanimedes
145. Heintz Karl
146. Heleraid (Leucoraja)
147. Hensen, Victor
148. Hi-Lo
149. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
150. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
151. Hobulaiuskraadid
152. Hollandi kaste
153. Homaarlased (Nephropidae)
154. Hulkharjasussid (Polychaeta)
155. Hõbekoger (Carassius gibelio)
156. Hõimkond
157. Hülgepüük
158. Iilastuli
159. Imiussid (Trematoda)
160. Indo-Vaikne ookeaniala
161. Invincible (Nilsu)
162. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
163. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
164. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
165. Jahumardika vastne (jahuuss)
166. Johannes Vares
167. Jussi järved
168. Juust õngesöödana
169. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
170. Jõehallhaid (Glyphis)
171. Jõemõisa-Kaiu järvestik
172. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
173. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
174. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
175. Jämesabaraid (Urolophus)
176. Järveelustik ehk limnobios
177. Järvekoletised
178. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
179. Jäseraid (Cruriraja)
180. Jääpüük
181. Jäärauad
182. Kaanid (Hirudinea)
183. Kaarmise järv (Karmise järv)
184. Kaaviari ajaloost
185. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
186. Kahvamine
187. kalade loend H-K
188. kalade loend L-O
189. kalade loend P-T
190. kalade loend U-Ü
191. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
192. Kalakasvatus
193. Kalakasvatus Eestis
194. Kalamüüdid ja müütilised kalad
195. Kalandus
196. Kalanduskoda
197. Kalaparv
198. Kalurite loitse ja ütlusi
199. Kaluuga (Huso dauricus)
200. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
201. Karelestad (Hippoglossoides)
202. Kartul
203. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
204. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
205. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
206. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
207. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
208. Katsuobushi
209. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
210. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
211. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
212. Kidata konks
213. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
214. Kiinide vastsed
215. Kiisk (pärimus)
216. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
217. Kilu nimelugu
218. Kinnine haspelrull
219. Kinnise rulli ehitus
220. Kirptirgu sidumise sõlm 1
221. kiviahvenlased (Serranidae)
222. Koerhailased (Scyliorhinidae)
223. Koger (Carassius carassius)
224. Kogred (Carassius)
225. Koibraid (Sinobatis)
226. konks (õngekonks)
227. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
228. Koonhaid (Rhizoprionodon)
229. Koorküla järvestik
230. Kopskalad (Dipnoi)
231. Kosmoidsoomus
232. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
233. Kuivatamine/vinnutamine
234. Kuldkala (Carassius auratus)
235. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
236. Kura säär
237. Kuremaa järv (Kurema järv)
238. Kussie (jaapani järvekoletis)
239. Kuusamon Uistin Oy
240. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
241. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
242. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
243. Kärbsed õngesöödana
244. Kärbsenukk (kärbsekookon)
245. Kärbsetõugud meditsiinis
246. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
247. Käsiõng
248. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
249. Lahtise rulli ehitus
250. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
251. Lahtise rulli vänt
252. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
253. Lakerda (türgipärane soolakala)
254. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
255. Landilugu: dr Heintz
256. Landilugu: Kuusamo puukala
257. Landilugu: Nilsu
258. Lasa järv [Koorküla järvestik]
259. Lasnhaid (Scoliodon)
260. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
261. Leevi jõgi
262. Leivast õngesöödad
263. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
264. Lestad (Platichthys)
265. Libekala
266. Liblikate röövikud
267. Liblikraid (Gymnura)
268. Liftahvenad (Helicolenus)
269. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
270. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
271. Linajärv (Jussi Linajärv)
272. Linask (Tinca tinca)
273. Linné, Karl
274. Linnuroni (Ligula intestinalis)
275. Lintsabalased (Trichiuridae)
276. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
277. Logardraid 3 (Pseudobatos)
278. Logardrailased (Rhinobatidae)
279. Lonthülged (Mirounga)
280. Loobu jõgi
281. Lophius budegassa (must merikurat)
282. Luts (Lota lota)
283. Lõunaraid (Zearaja)
284. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
285. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
286. Läänesaarte alamvesikond
287. maailma jõed (loend)
288. Maggot
289. Majak (kolhoos)
290. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
291. Man
292. Mannasöödad
293. Maskraid (Neotrygon)
294. meduus
295. Merehaigus
296. Merekoletised
297. Meremeeste uskumused
298. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
299. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
300. Merikeellased (Soleidae)
301. Merikogerlased (Sparidae)
302. Merikoha (Sander marinus)
303. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
304. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
305. Meriluts (Brosme brosme)
306. Merineitsi
307. Meripuugid (Scorpaena)
308. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
309. Merisutt (Petromyzon marinus)
310. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
311. Merluusid (Merluccius)
312. Metsprussakas
313. Miiu
314. Moiva (Mallotus villosus)
315. Morilased (Moridae)
316. muda
317. Mudaelustik ehk pelon
318. Mussie (järvekoletis Kanadas)
319. Mussoon
320. Must marliin (Istiompax indica)
321. Mustatäpitõbi
322. Musthaid (Apristurus)
323. Mustjõe alamvesikond
324. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
325. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
326. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
327. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
328. Mõrrapüük
329. Mõõkkala (Xiphias gladius)
330. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
331. Määr, Aleksander
332. Mölder, August
333. Müütilised veeolendid
334. Naaskelraid (Pastinachus)
335. Nahknark (Crassinarke dormitor)
336. Naissaar
337. Narva veehoidla
338. Nasv
339. Navaaga (Eleginus nawaga)
340. Nelikant-kaldauss
341. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
342. Niituimlutslased (Physidae)
343. Nirkhailased (Hemigaleidae)
344. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
345. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
346. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
347. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
348. Nuutraid (Himantura)
349. Näkk (eesti)
350. Oad, Jaan
351. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
352. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
353. Ojamaa (Gotland)
354. Okasturilased (Notacanthidae)
355. ondatra (piisamrott, biisamrott)
356. Osmussaar
357. Pakssabaraid (Trygonoptera)
358. paneerimine
359. Paunküla veehoidla
360. Peen kõduuss
361. Peipsi alamvesikond
362. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
363. Pettai, Elmar Voldemar
364. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
365. Pigo (Rutilus pigus)
366. Pihklased (Myxini)
367. Pihtla kalakasvandus
368. Piikraid (Urobatis)
369. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
370. Piimjas soouss
371. Piiskopikala (bishop fish)
372. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
373. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
374. Pimenarkid (Typhlonarke)
375. Poi
376. Poola uss
377. Prespa forell (Salmo peristericus)
378. Prussakas ja tarakan
379. Psammon
380. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
381. Punane vihmauss (pool-ööuss)
382. Purikalalased (Istiophoridae)
383. Purjus krevetid
384. Puukala (Kuusamo puukala)
385. Põhjavee-elustik
386. Põishüljes (Cystophora cristata)
387. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
388. Põlula Kalakasvatuskeskus
389. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
390. Pärimus: Kaussjärv
391. Pärimus: Lutsu järv
392. Pärimus: Otepää Pühajärv
393. Pärimus: Raudjärve kullapütt
394. Pärimus: Uhtjärv
395. Pärimus: Verijärv
396. Pärnu alamvesikond
397. Pärnu Kalakombinaat
398. Pärnu kalanduskool
399. Rabakonn
400. Raid (Raja)
401. Rakfisk ehk norra hapukala
402. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
403. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
404. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
405. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
406. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
407. Reobiont
408. Riffhai (Triaenodon obesus)
409. Rihmsabaraid (Taeniura)
410. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
411. Riikoja Heinrich
412. Ristkok, Jüri
413. Robalod (Centropomus)
414. Roheline mullauss
415. Rohukonn
416. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
417. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
418. Rombkalad (Bothus)
419. Rombkalalased (Bothidae)
420. Roosa mullauss
421. Russalka
422. Rõbak Baltiki
423. Rõuge järvestik
424. Räimeõng
425. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
426. Saadjärv (Saadrejärv)
427. Saaghailised (Pristiophoriformes)
428. Sagrits, Richard
429. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
430. Sammet, Jaak
431. Sannakji
432. Sardiin (Sardina pilchardus)
433. Sardiinid
434. Sardinellid (Sardinella)
435. Saunja laht
436. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
437. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
438. Sidrunhaid (Negaprion)
439. Siiad (Coregonus)
440. Siig - huvipüük Eestis
441. Siig spordikalana Skandinaavias
442. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
443. Sinakas soouss
444. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
445. siugkonnalised (apoodid)
446. Soomuskuked (Lepidotrigla)
447. Soomuslest (Limanda limanda)
448. Sovetskaja Rodina (laev)
449. Spinningisti kaksteist käsku
450. Staratel
451. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
452. Stroganina
453. Sump (kumm, pandur, märss)
454. Sumplaev
455. Susski, Vladimir
456. Suue
457. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
458. Suur mullauss
459. Suurallikas
460. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
461. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
462. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
463. Sõnnikuuss
464. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
465. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
466. Südvester
467. Sünkraid (Amblyraja)
468. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
469. Süvaraid (Bathyraja)
470. Zoobentos
471. Taaliku sadam
472. Tabadusekepp
473. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
474. Tainas angerjapüügiks
475. Tallinna Kalakombinaat
476. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
477. Tallinna Merekolledž
478. Tamm, Friedrich
479. Tamula järv (Tamla järv)
480. Tatrakakud
481. Teibid (Leuciscus)
482. Temera (Temera hardwickii)
483. Tempura
484. Tiit Hunt. Eesti kalad
485. Tintlased (Osmeridae)
486. Tobiased (Ammodytes)
487. Tooder
488. Traaler
489. Traalnoot
490. Traalpüük
491. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
492. Triivpüük
493. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
494. Tuletorn
495. Tume vihmauss
496. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
497. Tursad (Gadus)
498. Tursamaks
499. Tursamaksa konserveerimine
500. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
501. Tuul
502. tuulekala (pärimus)
503. Tuur
504. Tuurlased (Acipenseridae)
505. Tõugjärv (Küünjärv)
506. Tõugussaare raba laugas
507. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
508. Tääkraid (Urotrygon)
509. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
510. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
511. Ukraina (baaslaev)
512. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
513. Unadon
514. Und
515. Undiin
516. Urbukse järv (Urbuse järv)
517. Ussikonks (säärekidadega konks)
518. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
519. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
520. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
521. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
522. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
523. Valgeninahai (Nasolamia velox)
524. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
525. Vastne
526. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
527. vesikond
528. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
529. Vihmauslased (Lumbricidae)
530. Vihmauss (liigid)
531. Viidikas (Alburnus alburnus)
532. Viitina kuurits
533. Vimb (Vimba vimba)
534. Vinnutatud räimed
535. Viru alamvesikond
536. Viuraid (Aetomylaeus)
537. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
538. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
539. Võldas (Cottus gobio)
540. Võrtsjärve alamvesikond
541. Väheharjasussid
542. Vähilaadsed
543. väike meriahven (Sebastes viviparus)
544. Väike saagrai (Pristis clavata)
545. väike tobias (nigli, väiketobias)
546. Väikeraid (Rajella)
547. Väikesuulest (Microstomus kitt)
548. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
549. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
550. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
551. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
552. Õlikook
553. Õngekonksu ajaloost
554. Õngitsemine+
555. Õnne lõhe
556. Äntu järved
557. Ülemiste järv
558. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
559. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Pärimus: Uhtjärv

Uhtjärve sünd

See lugu sündis kauges minevikus. Tollel ajal, kui järved rändasid paigast teise. Kord olnud üks mees praeguse Uhtjärve kaldal ja raiunud hagu. Korraga kuulnud ta kanget mühinat ja kohinat. Ta nägi, et veekogu rändas. Kohe mees hüüdis: "Järv, mida sa uhad?" Järv jäi silmapilk seisma. Pärast hakatigi järve kutsuma Uhtjärveks.
ERA II 243, 159 (1) < Urvaste khk., Urvaste v., Horma t. - Urvaste algkooli VI klass < Miina Simson, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Uhtjärv olevat tekkinud voolavast veekogust, mis oli voolanud mustal härjal taga. Härg oli ilusale oru veerule jäänud rohtu sööma, vesi aga uputanud härja ja jäänud püsima.
ERA II 243, 327 (5) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Väikoni t. - Tullio Lindsaar, Kuldre algkooli õpilane < Liisa Lindsaar, 86 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Urvaste mäe peal olnud hiiglasuur kivi. Ants ja Vanapagan läinud kivist mööda. Vanapagan löönud oma varba vastu kivi ära. Vanapagan palunud Antsu, et: "Antsuke, pojuke, viska see kivi siit ära." 
Ants võtnud Vanapagana kepi ja hakanud sellega kivi lahti kangutama. Vanapagan hakanud Antsu uuesti paluma, et: "Antsuke, pojuke, ära murra mu keppi ära. See on mu vanavanaisa kepp." 
Ants lubas seda teha tingimusel, kui Vanapagan annab talle tündritäie kulda. Vanapagan andiski Antsule tündritäie kulda ja Ants veeretas kivi mäest alla. Kohale, kus kivi kukkus, tekkis järv. See on praegune Uhtjärv.
RKM II 72, 136 (2) < Urvaste khk. - Eha Meister < Marie Mürk, 72 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Kaugel, kaugel maal oll olnu Uhtjärv. Sääl oll tennü tää inemistele väega palju kahju: oll uhtnu põllu ja metsa, talu ja maja. Siis olevat tää ette rakendatud hulga härgi ja veetü praeguste Urvastede. Järv sai vihatses ja nakas härgi uputama. Üts härg jäigi sisse ja om praegugi sääl, üte hiiglasuure maja seen. Kõik lätted, mis omma Uhtjärven, omma selle härja hingamisaugu. Enne maja sisse saamist olevat üts silt, kohe om kirutadu tagurpidi midägi. Kes selle ära luge, sis vidävä härja järve ära
ERA II 244, 518/9 (5) < Urvaste khk., Urvaste v., Horma t. - Lemit Paal, Võru reaalkooli õpilane < Aksel Sinimets, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda

Uhtjärv olevat tulnud Urvastesse. Järve tulekut olevat näinud keegi laps ja hüüdnud: "Järv tuleb!" Lapse hüüdmise peale kukkunud järv kohe maha ja jäänudki oma praegusesse asukohta. - 'Uhtjärv' ei olevat mitte tema õige nimi, vaid järve õige nimi olevat peidus Urvaste kiriku torni kuke all asuvas munas. Kes selle nime teada saab ja seda hüüab, siis minevat järv ära
E 59799/80 (2) < Urvaste khk. - Elfriede Laurits < Aksel Pallitse (1926)


Muistsel ajal elas Kalev oma kaasa Lindaga väga õnnelikult. Kord toodi Kalevile sõnum, et sõda on maale tunginud. Kalev jättis Lindaga hüvasti ja sõitis sõjateele. Linda oli otsatu kurb ja kõndis kaua aega, kuni jõudis ühte kaunisse orgu, kus ta istus maha jalgu puhkama ja mõtles oma kurbi mõtteid. Nii mõteldes puhkes ta nutma. Ta nuttis nii kaua, kuni tema pisaratest tekkis järv, mida kutsutakse Uhtjärveks.
RKM II 49, 139 (7) < Urvaste khk., Sangaste v., Restu k. - Koidula Neevits < Olga Neevits, s. 1903 (1955) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Muistse elanud Ugandis vägev kangelane Uhti. Uhtil puudunud aga maja ja ta otsustanud endale ta ehitada. Selleks pidanud ta Venemaalt laudu tooma. Ja ühel päeval võtnudki ta Venemaa teekonna jalge alla. Minek õnnestunud tal hästi, aga tulles valvanud Peipsi sorts ja kui kangelane voogudesse astunud, puhunud ta järve mässama. Naeratates rühkinud Uhti edasi, sest vesi ulatanud talle ainult rinnuni. Teekond väsitanud teda siiski ja ta otsustanud puhata. Oma voodiks valinud ta kena oru ja heitnud rahulikult puhkama. Seda silmapilku sorts aga kasutanud ära. Ruttu kogunud ta suure veehulga, muutnud enese härjaks, vee pilveks ja sõitnud kangelast uputama. Uhti voodi kohale jõudnud, möiranud ta märgiks pilvele, et see pidi alla laskma. Kangelane aga ärganud möirgamise pääle üles. Sorts ehmunud, lasknud pilvel kukkuda ja lennanud härja näol ära. Uhti teinud kohe lingu, otsinud paraja kivi ja tahtnud sortsile järele visata. Hoogu võttes aga katkenud lingupaelad, kivi prantsatanud maha, kangelane ise lennanud ninapidi järve. Kivi võib praegugi veel näha, Uhtist aga saanud liivaseljandik, mis ulatub peaaegu poole järveni. Rahvas hakkanud järve kutsuma kangelase nime järele Uhtjärveks.
Uhtjärv asub 10 km Antslast, Urvaste kiriku juures Vastse-Antslas.
ERA II 243, 362/4 (2) < Urvaste khk., Antsla v., Näsmetsa as., Vahtra t. < Urvaste khk., Antsla v., Tiidu k., Tiido t. - Kalev Raave, Antsla linna algkooli õpilane < Helmi Raave, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Ujumine Uhtjärves

Uhtjärvest ei olevat (leppimise) kihlveo korral mitte millalgi keegi üle ujuda saanud. Kord vedanud üks mees kihla, et jävest üle ujub. Mees võtnud noa risti hammaste vahele ja hüpanud järve. Kesk järve jõudes tundnud, et jalast kistakse. Mees võtnud hammaste vahelt noa ja lõiganud alt poolt jalga ning peasenud lahti. Üle järve jõudnud, leidis punase nööri oma jala ümber seotud, mille ta järves katki oli lõiganud.
E 59801/2 (5) < Urvaste khk. - Elfriede Laurits < Aksel Pallits (1926)

Räägitakse, et Uhtjärves olevat palju selliseid lättekohti. Seal elavad vetevaimud. Kui mõni inimene juhtub sellesse kohta suplema minema, siis veavad need vetevaimud inimese järve põhja.
RKM II 60, 547 (16) < Urvaste khk., Antsla v., Kärsna k. - Eha Reisma < Els Reisma, 67 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Kord elanud Uhtjärve kaldal üks väga julm mõisnik, kelle käskusid igaüks tõrkumatult täitma olevat pidanud. Sel mõisnikul olevat olnud väga ilus pika varrega piip, millest ta kunagi ei olevat lahkunud.
Kord läinud mõisnik paadiga järvele sõitma. Aerutaja olevat aga kogemata mõisniku piibu mõlaga maha löönud ja see vajunud järve põhja. Mõisnik vihastunud hirmsasti ja käskinud mehel kohe piibu järve põhjast üles tuua. Mees püüdnud küll vastu puigelda, aga kõik olnud asjata. Siis sukeldunudki mees vette ja oma suureks heameeleks näinud kadunud piipu ja selle all midagi läikivat. Läikiv asi olnud üks väga ilus kulla ja hõbedaga kaunistatud karp. Seda karpi olevat pärandatud põlvest põlve ja veel mõnikümmend aastat tagasi olevat see karp alles olnud.
RKM II 53, 11/2 (1) < Urvaste khk. - Leiti Kannukene (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Näkk Uhtjärves

Kunagi oli elanud Uhtjärves näkineid. Iga jaanipäeva lõunaajal tuli ta järvest välja. Pesi enda riideid ja laotas need põõsastele kuivama. Kui mõni inimene püüdis talle läheneda, haaras riided ja kadus vette.
RKM II 49, 203 (1) < Urvaste khk, Kõlbi k - Koidula Antsov < Ella Hansi (1955) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005

Uhtjärve jookseb sisse kaks oja ja pääle selle on veel temas palju allikaid, mis on järve põhjas. Välja jookseb aga üks oja ja selle vee kogu ei vasta sissejooksvale veele.
Kui vaadata kaugemalt mäelt, siis on väikese virvendusega näha järvel 2 m laiust siledat pinda nagu looklevat oja, mis suubub põhjapoolsesse järve otsa. Umbes 150 aastat tagasi olevat valged kodupardid läinud talvel jääle. Keegi hirmutanud parte, kes kohe hakanud peidupaika otsima. Üks partidest läinud vette umbes lookleva veepinna lõpust ja kadunud vee alla. Nägija arvanud, et on tegemist näkiga, kes jää purustas ja pardi ära uputas. Mõne päeva pärast tulnud sama part 4 km tagant allikast päevavalgele.
Allikat nimetatakse Oina Salumulk. Sellest võib oletada, et looklev oja järvel on veetõmbus ja jääl olev auk oli olnud veekeerutus, kus ei külmetanud jää. Nüüdki on veel selgesti näha järvel looklevat oja, mis aga ei saada järvest välja niipalju vett. Kindlasti on ühendus Uhtjärve ja Oina Salumulguga.
ERA II 243, 323/5 (3) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Väikoni t. - Tullio Lindsaar, Kuldre algkooli õpilane < Jaan Lindsaar, 54 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Kivid Uhjärve kallastel

Uhtjärve kaldal on suur kivi. Selle kivi olla Vanajuudas Riiast sinna visanud. Ta tahtnud selle kiviga Urvaste kiriku torni maha lüüa, kuid kivi läinud märgist mööda ja langenud teisele poole Uhtjärve kaldale, umbes pool versta märgist mööda.
ERA II 22, 75 (22) < Urvaste khk. - Alice Kriisa < Els Türk (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda

Uhtjärve kallastel mõlemil on suured kivid. Need kivid saanud sinna järgmisel viisil: Vanasti olnud Urvaste vallas ja Uue-Antsla vallas kangelased. Need kangelased olnud üksteisega vihavaenus. Kord saanud nad järve ääres kokku ja sattunud tülli. Teine läinud teisele poole järve, ja hakanuvad üksteist üle järve suurte kividega pilduma. Urvaste kangelane olnud kõvem ja visanud suuremate kividega, kuna Uue-Antsla kangelane jõu poolest nõrgem olnud ja pidanud põgenema. Need kivid on järvekaldal püsinud. Uue-Antsla pool kaldal on nad suuremad.
ERA II 243, 175 (18) < Urvaste khk., Urvaste v., Järve t. - Urvaste algkooli VI klass < Aleksander Randmäe, 63 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
ERA II 22, 118/9 (9) < Urvaste khk., Tõlsu v. - Leida Peiker < Anna Pallits (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda

Kirikukell ja kirik Uhtjärve põhjas

Rootsi-Vene sõja ajal viidud Urvaste kiriku kell Uhtjärve. See kell on praegugi veel sääl järves. Kella asukoht on Urvaste surnuaia all järves. Kell on näha kella nelja ja kuue vahepääl veepeegelduses.
ERA II 243, 311 (12) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Hinnu-Jürri t. - Ebba Marits, Kuldre algkooli õpilane < Juuli Kangro, 67 a. ja õpilastelt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Urvaste kiriku kell peideti Suure Isamaasõja päevil Uhtjärve, et siis vaenlane ei saaks seda kätte, see olevat olnud vasest ja vaske taheti sõjariistade valmistamiseks. Pärast ei saadud seda kella enam kätte ja räägitakse, et see olevat praegugi veel järves. Suurte kirikupühade ajal see kell helisevat järves.
RKM II 60, 549/50 (19) < Urvaste khk., Antsla v., Kärsna k. - Eha Reisma < Els Reisma, 67 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Sõja ajal olevat üks suur kell peidetud Uhtjärve põhja. Vaiksetel suveöödel olevat veel praegugi kuulda kella kõlinat. Kes seda kella on tahtnud välja tuua või vaatama minna, see olevat ära uppunud.
RKM II 135, 619 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Sirje Koolmeister < Peeter Zimmer, 70 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003

Kord oll Vanapagan tahtnu ära varastada kerko kelli. Ta oli roninu torni ja võtnu kella selga ja tulnu tornist maha. Aga komistas natuke, kellad kukkusid seljast maha ja hakkasid hirmsa kolinaga mäest alla veerema. Vanapagan jooksnu järele, et püüda kelli kinni. Aga kellad veeresid otse nina eest Uhtjärve. Küll Vanapagan otsnu mööda järve, aga es löidnü midagi. Ja nii jäidki kellad Uhtjärve ja seisavad seal praegugi
RKM II 60, 597/8 (11) < Urvaste khk. - Koidula Antsov < Marie Mölder, 64 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007

Uhtjärve põhjas olevat kirik, kiriku ees post, posti külge needitud kull. Ja kirikusse ei pääse keegi.
Vana jutt räägib selle kiriku saamisest järgneva loo: Kord jäänud kaks last orvuks, poisike ja tütarlaps. Lapsed läinud laia ilma reisima.
Reisides muutunud nimed ja kui nad kord kohtasid teineteist, ei tundnud nad enam. Et nad mõlemad olid nägusad ja peaaegu ühte nägu, otsustasid nad abielluda. Pääle laulatamist jäänud noorpaar palvetama kirikusse, kuna teised lahkusid peigmehe soovil. Kui teised juba kirikust lahkunud, langes kiriku pääle vesi. Üks pulmaline roninud kiriku ees asuva posti otsa, et säält läbi akna vaadata, kuid just sel hetkel langes vesi kirikule pääle. Uudishimuline pulmaline muutunud kohe kulliks. Pruut ja peigmees põlvitavat veel praegugi altari ees.
ERA II 243, 175 (18) < Urvaste khk., Urvaste v., Järve t. - Urvaste algkooli VI klass < Aleksander Randmäe, 63 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda


Allikas: 

http://www.folklore.ee/lepp/urvaste/?sel_id=2

Vaata lisaks:

Pärimus: Silmaallikas (Uhtjärve kaldal)
Uhtjärv (Uhtijärv)
Kalale.ee KIK