Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
172. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
173. Jahumardika vastne (jahuuss)
174. Johannes Vares
175. Jussi järved
176. Juust õngesöödana
177. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
178. Jõehallhaid (Glyphis)
179. Jõemõisa-Kaiu järvestik
180. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
181. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
182. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
183. Jämesabaraid (Urolophus)
184. Järveelustik ehk limnobios
185. Järvekoletised
186. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
187. Jäseraid (Cruriraja)
188. Jääpüük
189. Jäärauad
190. Kaanid (Hirudinea)
191. Kaarmise järv (Karmise järv)
192. Kaaviari ajaloost
193. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
194. Kahvamine
195. kalade loend H-K
196. kalade loend L-O
197. kalade loend P-T
198. kalade loend U-Ü
199. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Koerhaid (Scyliorhinus)
231. Koerhailased (Scyliorhinidae)
232. Koger (Carassius carassius)
233. Kogred (Carassius)
234. Koibraid (Sinobatis)
235. konks (õngekonks)
236. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
237. Koonhaid (Rhizoprionodon)
238. Koorküla järvestik
239. Kopskalad (Dipnoi)
240. Kosmoidsoomus
241. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
242. Kuivatamine/vinnutamine
243. Kuldkala (Carassius auratus)
244. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
245. Kura säär
246. Kuremaa järv (Kurema järv)
247. Kussie (jaapani järvekoletis)
248. Kuusamon Uistin Oy
249. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
250. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
251. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
252. Kärbsed õngesöödana
253. Kärbsenukk (kärbsekookon)
254. Kärbsetõugud meditsiinis
255. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
256. Kärphaid (Mustelus)
257. Kärsshingud (Acantopsis)
258. Käsiõng
259. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
260. Lahtise rulli ehitus
261. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
262. Lahtise rulli vänt
263. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
264. Lakerda (türgipärane soolakala)
265. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
266. Landilugu: dr Heintz
267. Landilugu: Kuusamo puukala
268. Landilugu: Nilsu
269. Lasa järv [Koorküla järvestik]
270. Lasnhaid (Scoliodon)
271. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
272. Leevi jõgi
273. Leivast õngesöödad
274. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
275. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
276. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
277. Lestad (Platichthys)
278. Libekala
279. Liblikate röövikud
280. Liblikraid (Gymnura)
281. Liftahvenad (Helicolenus)
282. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
283. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
284. Linajärv (Jussi Linajärv)
285. Linask (Tinca tinca)
286. Linné, Karl
287. Linnuroni (Ligula intestinalis)
288. Lintsabalased (Trichiuridae)
289. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
290. Logardraid 3 (Pseudobatos)
291. Logardrailased (Rhinobatidae)
292. Lonthülged (Mirounga)
293. Loobu jõgi
294. Lophius budegassa (must merikurat)
295. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
296. Luts (Lota lota)
297. Lõunaraid (Zearaja)
298. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
299. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
300. Läänesaarte alamvesikond
301. maailma jõed (loend)
302. Maggot
303. Majak (kolhoos)
304. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
305. Man
306. Mannasöödad
307. Maskraid (Neotrygon)
308. meduus
309. Merehaigus
310. Merekoletised
311. Meremeeste uskumused
312. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
313. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
314. Merikeellased (Soleidae)
315. Merikogerlased (Sparidae)
316. Merikoha (Sander marinus)
317. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
318. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
319. Meriluts (Brosme brosme)
320. Merineitsi
321. Meripuugid (Scorpaena)
322. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
323. Merisutt (Petromyzon marinus)
324. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
325. Merluusid (Merluccius)
326. Metsprussakas
327. Miiu
328. Moiva (Mallotus villosus)
329. Morilased (Moridae)
330. muda
331. Mudaelustik ehk pelon
332. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
333. Mussie (järvekoletis Kanadas)
334. Mussoon
335. Must marliin (Istiompax indica)
336. Mustatäpitõbi
337. Musthaid (Apristurus)
338. Mustjõe alamvesikond
339. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
340. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
341. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
342. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
343. Mõrrapüük
344. Mõõkkala (Xiphias gladius)
345. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
346. Määr, Aleksander
347. Mölder, August
348. Müütilised veeolendid
349. Naaskelraid (Pastinachus)
350. Nahknark (Crassinarke dormitor)
351. Naissaar
352. Narva veehoidla
353. Nasv
354. Navaaga (Eleginus nawaga)
355. Nelikant-kaldauss
356. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
357. Niituimlutslased (Physidae)
358. Nirkhailased (Hemigaleidae)
359. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
360. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
361. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
362. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
363. Nugishaid (Triakis)
364. Nuutraid (Himantura)
365. Näkk (eesti)
366. Oad, Jaan
367. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
368. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
369. Ogahaid (Squalus)
370. Ogasilmad (Pangio)
371. Ojamaa (Gotland)
372. Okasturilased (Notacanthidae)
373. Okishaid (Centroscyllium)
374. ondatra (piisamrott, biisamrott)
375. Osmussaar
376. Pakssabaraid (Trygonoptera)
377. paneerimine
378. Paunküla veehoidla
379. Peen kõduuss
380. Peipsi alamvesikond
381. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
382. Pettai, Elmar Voldemar
383. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
384. Pigo (Rutilus pigus)
385. Pihklased (Myxini)
386. Pihtla kalakasvandus
387. Piikraid (Urobatis)
388. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
389. Piimjas soouss
390. Piiskopikala (bishop fish)
391. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
392. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
393. Pimenarkid (Typhlonarke)
394. Poi
395. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
396. Polaarhaid (Somniosus)
397. Poola uss
398. Prespa forell (Salmo peristericus)
399. Prussakas ja tarakan
400. Psammon
401. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
402. Punane vihmauss (pool-ööuss)
403. Purikalalased (Istiophoridae)
404. Purjus krevetid
405. Puukala (Kuusamo puukala)
406. Põhjavee-elustik
407. Põishüljes (Cystophora cristata)
408. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
409. Põlula Kalakasvatuskeskus
410. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
411. Pärimus: Kaussjärv
412. Pärimus: Lutsu järv
413. Pärimus: Otepää Pühajärv
414. Pärimus: Raudjärve kullapütt
415. Pärimus: Uhtjärv
416. Pärimus: Verijärv
417. Pärnu alamvesikond
418. Pärnu Kalakombinaat
419. Pärnu kalanduskool
420. Rabakonn
421. Raid (Raja)
422. Rakfisk ehk norra hapukala
423. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
424. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
425. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
426. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
427. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
428. Reobiont
429. Riffhai (Triaenodon obesus)
430. Rihmsabaraid (Taeniura)
431. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
432. Riikoja Heinrich
433. Ristkok, Jüri
434. Robalod (Centropomus)
435. Roheline mullauss
436. Rohukonn
437. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
438. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
439. Rombkalad (Bothus)
440. Rombkalalased (Bothidae)
441. Roosa mullauss
442. Russalka
443. Rõbak Baltiki
444. Rõuge järvestik
445. Räimeõng
446. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
447. Saadjärv (Saadrejärv)
448. Saaghailised (Pristiophoriformes)
449. Saagsabahaid (Galeus)
450. Sagrits, Richard
451. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
452. Sammet, Jaak
453. Sannakji
454. Sardiin (Sardina pilchardus)
455. Sardiinid
456. Sardinellid (Sardinella)
457. Saunja laht
458. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
459. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
460. Sidrunhaid (Negaprion)
461. Siiad (Coregonus)
462. Siig - huvipüük Eestis
463. Siig spordikalana Skandinaavias
464. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
465. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
466. Sinakas soouss
467. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
468. siugkonnalised (apoodid)
469. Soomuskuked (Lepidotrigla)
470. Soomuslest (Limanda limanda)
471. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
472. Sovetskaja Rodina (laev)
473. Spinningisti kaksteist käsku
474. Staratel
475. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
476. Stroganina
477. Sump (kumm, pandur, märss)
478. Sumplaev
479. Susski, Vladimir
480. Suue
481. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
482. Suur mullauss
483. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
484. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
485. Suurallikas
486. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
487. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
488. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
489. Sõnnikuuss
490. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
491. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
492. Südvester
493. Sünkraid (Amblyraja)
494. Süvahaid (Centroscymnus)
495. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
496. Süvaraid (Bathyraja)
497. Šelfihaid (Halaelurus)
498. Zoobentos
499. Taaliku sadam
500. Tabadusekepp
501. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
502. Tainas angerjapüügiks
503. Tallinna Kalakombinaat
504. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
505. Tallinna Merekolledž
506. Tamm, Friedrich
507. Tamula järv (Tamla järv)
508. Tatrakakud
509. Temera (Temera hardwickii)
510. Tempura
511. Tiit Hunt. Eesti kalad
512. Tintlased (Osmeridae)
513. Tobiased (Ammodytes)
514. Tooder
515. Traaler
516. Traalnoot
517. Traalpüük
518. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
519. Triivpüük
520. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
521. Trullinglased (Nemacheilidae)
522. Trullingud (Barbatula)
523. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
524. Tuletorn
525. Tume vihmauss
526. Tumehaid (Etmopterus)
527. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
528. Tursad (Gadus)
529. Tursamaks
530. Tursamaksa konserveerimine
531. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
532. Tuul
533. tuulekala (pärimus)
534. Tuur
535. Tuurlased (Acipenseridae)
536. Tõugjärv (Küünjärv)
537. Tõugussaare raba laugas
538. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
539. Tääkraid (Urotrygon)
540. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
541. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
542. Ukraina (baaslaev)
543. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
544. Unadon
545. Und
546. Undiin
547. Urbukse järv (Urbuse järv)
548. Ussikonks (säärekidadega konks)
549. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
550. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
551. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
552. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
553. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
554. Valgeninahai (Nasolamia velox)
555. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
556. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
557. Vasarhaid (Sphyrna)
558. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
559. Vastne
560. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
561. vesikond
562. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
563. Vihmauslased (Lumbricidae)
564. Vihmauss (liigid)
565. Viidikas (Alburnus alburnus)
566. Viitina kuurits
567. Vimb (Vimba vimba)
568. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
569. Vinkelhaid (Oxynotus)
570. Vinnutatud räimed
571. Viru alamvesikond
572. Viuraid (Aetomylaeus)
573. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
574. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
575. Võldas (Cottus gobio)
576. Võrtsjärve alamvesikond
577. Väheharjasussid
578. Vähilaadsed
579. väike meriahven (Sebastes viviparus)
580. Väike ogahai (Squalus blainville)
581. Väike saagrai (Pristis clavata)
582. väike tobias (nigli, väiketobias)
583. Väikeraid (Rajella)
584. Väikesuulest (Microstomus kitt)
585. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
586. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
587. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
588. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
589. Õlikook
590. Õngekonksu ajaloost
591. Õngitsemine+
592. Õnne lõhe
593. Äntu järved
594. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
595. Ülemiste järv
596. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
597. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Pärimus: Uhtjärv

Uhtjärve sünd

See lugu sündis kauges minevikus. Tollel ajal, kui järved rändasid paigast teise. Kord olnud üks mees praeguse Uhtjärve kaldal ja raiunud hagu. Korraga kuulnud ta kanget mühinat ja kohinat. Ta nägi, et veekogu rändas. Kohe mees hüüdis: "Järv, mida sa uhad?" Järv jäi silmapilk seisma. Pärast hakatigi järve kutsuma Uhtjärveks.
ERA II 243, 159 (1) < Urvaste khk., Urvaste v., Horma t. - Urvaste algkooli VI klass < Miina Simson, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Uhtjärv olevat tekkinud voolavast veekogust, mis oli voolanud mustal härjal taga. Härg oli ilusale oru veerule jäänud rohtu sööma, vesi aga uputanud härja ja jäänud püsima.
ERA II 243, 327 (5) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Väikoni t. - Tullio Lindsaar, Kuldre algkooli õpilane < Liisa Lindsaar, 86 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006

Urvaste mäe peal olnud hiiglasuur kivi. Ants ja Vanapagan läinud kivist mööda. Vanapagan löönud oma varba vastu kivi ära. Vanapagan palunud Antsu, et: "Antsuke, pojuke, viska see kivi siit ära." 
Ants võtnud Vanapagana kepi ja hakanud sellega kivi lahti kangutama. Vanapagan hakanud Antsu uuesti paluma, et: "Antsuke, pojuke, ära murra mu keppi ära. See on mu vanavanaisa kepp." 
Ants lubas seda teha tingimusel, kui Vanapagan annab talle tündritäie kulda. Vanapagan andiski Antsule tündritäie kulda ja Ants veeretas kivi mäest alla. Kohale, kus kivi kukkus, tekkis järv. See on praegune Uhtjärv.
RKM II 72, 136 (2) < Urvaste khk. - Eha Meister < Marie Mürk, 72 a. (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Kaugel, kaugel maal oll olnu Uhtjärv. Sääl oll tennü tää inemistele väega palju kahju: oll uhtnu põllu ja metsa, talu ja maja. Siis olevat tää ette rakendatud hulga härgi ja veetü praeguste Urvastede. Järv sai vihatses ja nakas härgi uputama. Üts härg jäigi sisse ja om praegugi sääl, üte hiiglasuure maja seen. Kõik lätted, mis omma Uhtjärven, omma selle härja hingamisaugu. Enne maja sisse saamist olevat üts silt, kohe om kirutadu tagurpidi midägi. Kes selle ära luge, sis vidävä härja järve ära
ERA II 244, 518/9 (5) < Urvaste khk., Urvaste v., Horma t. - Lemit Paal, Võru reaalkooli õpilane < Aksel Sinimets, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda

Uhtjärv olevat tulnud Urvastesse. Järve tulekut olevat näinud keegi laps ja hüüdnud: "Järv tuleb!" Lapse hüüdmise peale kukkunud järv kohe maha ja jäänudki oma praegusesse asukohta. - 'Uhtjärv' ei olevat mitte tema õige nimi, vaid järve õige nimi olevat peidus Urvaste kiriku torni kuke all asuvas munas. Kes selle nime teada saab ja seda hüüab, siis minevat järv ära
E 59799/80 (2) < Urvaste khk. - Elfriede Laurits < Aksel Pallitse (1926)


Muistsel ajal elas Kalev oma kaasa Lindaga väga õnnelikult. Kord toodi Kalevile sõnum, et sõda on maale tunginud. Kalev jättis Lindaga hüvasti ja sõitis sõjateele. Linda oli otsatu kurb ja kõndis kaua aega, kuni jõudis ühte kaunisse orgu, kus ta istus maha jalgu puhkama ja mõtles oma kurbi mõtteid. Nii mõteldes puhkes ta nutma. Ta nuttis nii kaua, kuni tema pisaratest tekkis järv, mida kutsutakse Uhtjärveks.
RKM II 49, 139 (7) < Urvaste khk., Sangaste v., Restu k. - Koidula Neevits < Olga Neevits, s. 1903 (1955) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Muistse elanud Ugandis vägev kangelane Uhti. Uhtil puudunud aga maja ja ta otsustanud endale ta ehitada. Selleks pidanud ta Venemaalt laudu tooma. Ja ühel päeval võtnudki ta Venemaa teekonna jalge alla. Minek õnnestunud tal hästi, aga tulles valvanud Peipsi sorts ja kui kangelane voogudesse astunud, puhunud ta järve mässama. Naeratates rühkinud Uhti edasi, sest vesi ulatanud talle ainult rinnuni. Teekond väsitanud teda siiski ja ta otsustanud puhata. Oma voodiks valinud ta kena oru ja heitnud rahulikult puhkama. Seda silmapilku sorts aga kasutanud ära. Ruttu kogunud ta suure veehulga, muutnud enese härjaks, vee pilveks ja sõitnud kangelast uputama. Uhti voodi kohale jõudnud, möiranud ta märgiks pilvele, et see pidi alla laskma. Kangelane aga ärganud möirgamise pääle üles. Sorts ehmunud, lasknud pilvel kukkuda ja lennanud härja näol ära. Uhti teinud kohe lingu, otsinud paraja kivi ja tahtnud sortsile järele visata. Hoogu võttes aga katkenud lingupaelad, kivi prantsatanud maha, kangelane ise lennanud ninapidi järve. Kivi võib praegugi veel näha, Uhtist aga saanud liivaseljandik, mis ulatub peaaegu poole järveni. Rahvas hakkanud järve kutsuma kangelase nime järele Uhtjärveks.
Uhtjärv asub 10 km Antslast, Urvaste kiriku juures Vastse-Antslas.
ERA II 243, 362/4 (2) < Urvaste khk., Antsla v., Näsmetsa as., Vahtra t. < Urvaste khk., Antsla v., Tiidu k., Tiido t. - Kalev Raave, Antsla linna algkooli õpilane < Helmi Raave, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Ujumine Uhtjärves

Uhtjärvest ei olevat (leppimise) kihlveo korral mitte millalgi keegi üle ujuda saanud. Kord vedanud üks mees kihla, et jävest üle ujub. Mees võtnud noa risti hammaste vahele ja hüpanud järve. Kesk järve jõudes tundnud, et jalast kistakse. Mees võtnud hammaste vahelt noa ja lõiganud alt poolt jalga ning peasenud lahti. Üle järve jõudnud, leidis punase nööri oma jala ümber seotud, mille ta järves katki oli lõiganud.
E 59801/2 (5) < Urvaste khk. - Elfriede Laurits < Aksel Pallits (1926)

Räägitakse, et Uhtjärves olevat palju selliseid lättekohti. Seal elavad vetevaimud. Kui mõni inimene juhtub sellesse kohta suplema minema, siis veavad need vetevaimud inimese järve põhja.
RKM II 60, 547 (16) < Urvaste khk., Antsla v., Kärsna k. - Eha Reisma < Els Reisma, 67 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Kord elanud Uhtjärve kaldal üks väga julm mõisnik, kelle käskusid igaüks tõrkumatult täitma olevat pidanud. Sel mõisnikul olevat olnud väga ilus pika varrega piip, millest ta kunagi ei olevat lahkunud.
Kord läinud mõisnik paadiga järvele sõitma. Aerutaja olevat aga kogemata mõisniku piibu mõlaga maha löönud ja see vajunud järve põhja. Mõisnik vihastunud hirmsasti ja käskinud mehel kohe piibu järve põhjast üles tuua. Mees püüdnud küll vastu puigelda, aga kõik olnud asjata. Siis sukeldunudki mees vette ja oma suureks heameeleks näinud kadunud piipu ja selle all midagi läikivat. Läikiv asi olnud üks väga ilus kulla ja hõbedaga kaunistatud karp. Seda karpi olevat pärandatud põlvest põlve ja veel mõnikümmend aastat tagasi olevat see karp alles olnud.
RKM II 53, 11/2 (1) < Urvaste khk. - Leiti Kannukene (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Näkk Uhtjärves

Kunagi oli elanud Uhtjärves näkineid. Iga jaanipäeva lõunaajal tuli ta järvest välja. Pesi enda riideid ja laotas need põõsastele kuivama. Kui mõni inimene püüdis talle läheneda, haaras riided ja kadus vette.
RKM II 49, 203 (1) < Urvaste khk, Kõlbi k - Koidula Antsov < Ella Hansi (1955) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005

Uhtjärve jookseb sisse kaks oja ja pääle selle on veel temas palju allikaid, mis on järve põhjas. Välja jookseb aga üks oja ja selle vee kogu ei vasta sissejooksvale veele.
Kui vaadata kaugemalt mäelt, siis on väikese virvendusega näha järvel 2 m laiust siledat pinda nagu looklevat oja, mis suubub põhjapoolsesse järve otsa. Umbes 150 aastat tagasi olevat valged kodupardid läinud talvel jääle. Keegi hirmutanud parte, kes kohe hakanud peidupaika otsima. Üks partidest läinud vette umbes lookleva veepinna lõpust ja kadunud vee alla. Nägija arvanud, et on tegemist näkiga, kes jää purustas ja pardi ära uputas. Mõne päeva pärast tulnud sama part 4 km tagant allikast päevavalgele.
Allikat nimetatakse Oina Salumulk. Sellest võib oletada, et looklev oja järvel on veetõmbus ja jääl olev auk oli olnud veekeerutus, kus ei külmetanud jää. Nüüdki on veel selgesti näha järvel looklevat oja, mis aga ei saada järvest välja niipalju vett. Kindlasti on ühendus Uhtjärve ja Oina Salumulguga.
ERA II 243, 323/5 (3) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Väikoni t. - Tullio Lindsaar, Kuldre algkooli õpilane < Jaan Lindsaar, 54 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Kivid Uhjärve kallastel

Uhtjärve kaldal on suur kivi. Selle kivi olla Vanajuudas Riiast sinna visanud. Ta tahtnud selle kiviga Urvaste kiriku torni maha lüüa, kuid kivi läinud märgist mööda ja langenud teisele poole Uhtjärve kaldale, umbes pool versta märgist mööda.
ERA II 22, 75 (22) < Urvaste khk. - Alice Kriisa < Els Türk (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda

Uhtjärve kallastel mõlemil on suured kivid. Need kivid saanud sinna järgmisel viisil: Vanasti olnud Urvaste vallas ja Uue-Antsla vallas kangelased. Need kangelased olnud üksteisega vihavaenus. Kord saanud nad järve ääres kokku ja sattunud tülli. Teine läinud teisele poole järve, ja hakanuvad üksteist üle järve suurte kividega pilduma. Urvaste kangelane olnud kõvem ja visanud suuremate kividega, kuna Uue-Antsla kangelane jõu poolest nõrgem olnud ja pidanud põgenema. Need kivid on järvekaldal püsinud. Uue-Antsla pool kaldal on nad suuremad.
ERA II 243, 175 (18) < Urvaste khk., Urvaste v., Järve t. - Urvaste algkooli VI klass < Aleksander Randmäe, 63 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
ERA II 22, 118/9 (9) < Urvaste khk., Tõlsu v. - Leida Peiker < Anna Pallits (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda

Kirikukell ja kirik Uhtjärve põhjas

Rootsi-Vene sõja ajal viidud Urvaste kiriku kell Uhtjärve. See kell on praegugi veel sääl järves. Kella asukoht on Urvaste surnuaia all järves. Kell on näha kella nelja ja kuue vahepääl veepeegelduses.
ERA II 243, 311 (12) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Hinnu-Jürri t. - Ebba Marits, Kuldre algkooli õpilane < Juuli Kangro, 67 a. ja õpilastelt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Urvaste kiriku kell peideti Suure Isamaasõja päevil Uhtjärve, et siis vaenlane ei saaks seda kätte, see olevat olnud vasest ja vaske taheti sõjariistade valmistamiseks. Pärast ei saadud seda kella enam kätte ja räägitakse, et see olevat praegugi veel järves. Suurte kirikupühade ajal see kell helisevat järves.
RKM II 60, 549/50 (19) < Urvaste khk., Antsla v., Kärsna k. - Eha Reisma < Els Reisma, 67 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007

Sõja ajal olevat üks suur kell peidetud Uhtjärve põhja. Vaiksetel suveöödel olevat veel praegugi kuulda kella kõlinat. Kes seda kella on tahtnud välja tuua või vaatama minna, see olevat ära uppunud.
RKM II 135, 619 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Sirje Koolmeister < Peeter Zimmer, 70 a. (1961) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003

Kord oll Vanapagan tahtnu ära varastada kerko kelli. Ta oli roninu torni ja võtnu kella selga ja tulnu tornist maha. Aga komistas natuke, kellad kukkusid seljast maha ja hakkasid hirmsa kolinaga mäest alla veerema. Vanapagan jooksnu järele, et püüda kelli kinni. Aga kellad veeresid otse nina eest Uhtjärve. Küll Vanapagan otsnu mööda järve, aga es löidnü midagi. Ja nii jäidki kellad Uhtjärve ja seisavad seal praegugi
RKM II 60, 597/8 (11) < Urvaste khk. - Koidula Antsov < Marie Mölder, 64 a. (1956) Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007

Uhtjärve põhjas olevat kirik, kiriku ees post, posti külge needitud kull. Ja kirikusse ei pääse keegi.
Vana jutt räägib selle kiriku saamisest järgneva loo: Kord jäänud kaks last orvuks, poisike ja tütarlaps. Lapsed läinud laia ilma reisima.
Reisides muutunud nimed ja kui nad kord kohtasid teineteist, ei tundnud nad enam. Et nad mõlemad olid nägusad ja peaaegu ühte nägu, otsustasid nad abielluda. Pääle laulatamist jäänud noorpaar palvetama kirikusse, kuna teised lahkusid peigmehe soovil. Kui teised juba kirikust lahkunud, langes kiriku pääle vesi. Üks pulmaline roninud kiriku ees asuva posti otsa, et säält läbi akna vaadata, kuid just sel hetkel langes vesi kirikule pääle. Uudishimuline pulmaline muutunud kohe kulliks. Pruut ja peigmees põlvitavat veel praegugi altari ees.
ERA II 243, 175 (18) < Urvaste khk., Urvaste v., Järve t. - Urvaste algkooli VI klass < Aleksander Randmäe, 63 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda


Allikas: 

http://www.folklore.ee/lepp/urvaste/?sel_id=2

Vaata lisaks:

Pärimus: Silmaallikas (Uhtjärve kaldal)
Uhtjärv (Uhtijärv)
Kalale.ee KIK