Pärimus: Otepää Pühajärv

Pühajärve tekkelood

Pühajärv on Otepää kõrgustiku suurim järv, oma käänulise kaldajoone tõttu on ta väga maaliline. Ta on inspireerinud  maalikunstnikke, luuletajaid ja heliloojaid. Pühajärve tekkest teab rahvasuu pajatada nii mõndagi.

Näiteks muistsed Otepää elanikud arvanud, et suur ja vägev taevaisa elab Munamäel ning näeb ja kuuleb sealt kõike, mis ümberkaudu toimub. Muidu oli kõik korras, ainult vett olnud vähe. Inimesed palunud taevaisa anda neile vett – ja vaata imet – äikesepilved tõidki vihma. Vesi sadas maha kui toobrist ja kogunes ühte suurde lohku kokku. Tekkinud järve pidas rahvas taevast tulnuks, seega pühaks, ja ristis selle Pühajärveks.

Teised jutuvestjad teavad kinnitada, et muistsete sõdade aegu läinud Linda viis poega vaenlase vastu lahingusse. Kõik nad saanud surma. Linda matnud pojad maha, aga ise nutnud seni, kuni pisaratest tekkinud suur järv, millele pandud nimeks Pühajärv.

Kolmas lugu kõneleb järgmist.

Praeguse Pühajärve kohal elanud muiste väga õelad inimesed. Ei muud, kui alatine tüli ja riid  ja kaebused üksteise peale.

Vanaisa pahandanud niisuguste halbade inimeste üle. Võtnud nõuks neid hoopis hävitada, kuid ometi veel natukene aega meeleparandamiseks anda. Lasknud hirmsa kõuepilve tulla ja inimeste peade kohal Munamäe ümbruses hirmsasti kärkida. Hääl hüüdnud pilvest: “Hoidke endid!”

Kolm päeva seisnud piksepilv, kolm päeva müristanud ja löönud välku, aga inimesed jäänud ükskõikseks taeva tapluse vastu, tülitsenud ja riielnud nagu enne.

Nüüd lõppenud Vanataadi kannatus. Ta lasknud kõuepilved maha vajuda. Veed katnud kõik eneste alla. Veest tekkinud järv.

Otepää kaugemad inimesed näinud sündmust ja tundnud kanget hirmu. Kartes, et taevas neid ka uputab, kogunud nad uue järve kaldale kokku paluma ja ohverdama.

Sest saadik hakatud uut järve Pühajärveks hüüdma. Et inimesed järve ümbruses meelt on parandanud, ei ähvarda neid enam mingi hädaoht.

Veel üks Pühajärve   tekkelugu

Pühajärve ümbruses olnud iidsel ajal rohkesti tammemetsi. Ühte temmikut, kus kasvanud eriti vägevad puud, kutsutud pühaks tammikuks. See kohisenud võimsalt. Järve polevat siis veel olnud, ta tulnud kord suure mühinaga ja peatunud taevakõrguses, üsna püha tammiku kohal. Inimesed vaadanud teda alt ja üks öelnud: “Kohiseb teine taevas nagu meie püha tammik maa peal”. Kohe sadanud järv suure pahinaga püha tammiku kõrvale maha ning matnud mitmed inimesedki voogudesse. Mahasadanud järve hakatud nimetama Pühajärveks.

 

Pühajärv nõuab ohvreid

Teatakse jutustada, et kunagi olevat Pühajärve lossis elanud krahvitütar, kes armastas üht vaest talupoissi. Kord sõitnud ta oma talupojast peigmehega kuhugi ära. Vend oli sellest teada saanud, ja kui õde tagasi tulnud, uputanud vend ta Pühajärve raiutud jääauku. Sellest ajast peale nõudvat krahvitütar igal aastal endale ohvrit.

 

Allikas:

http://www.valgark.ee/Kohamuistendid.htm#_Toc203377507


Vaata lisaks:

Pühajärv (Otepää Pühajärv)
Kalale.ee KIK