Pärimus: Mustjärv

Muistend Mustjärvest

Kord leidis keegi talumees järve kaldal kündes hõbenarmastega tekinurga, inimese pealuu ja kopika. Kopikal oli tempel ja see näitas, et raha on pärit sellest ajast, kui Eestis valitsesid rootslased. 
Inimesed räägivad, et mõnisada aastat tagasi asus järve kõige kõrgemal kaldal rootsi kirik. Tuli sõda. Kiriku kallale tungisid vaenlased. Kiriku vara ei tahetud jätta vaenlaste kätte ja see taheti peita kuhugi ära. Selleks leiti sobiv koht Mustjärve põhjas. Kraan pandi raudkastidesse ja kastiga järve.
Kui vaenlased kohale jõudsid, leidsid nad eest tühja kiriku. Kirik lõhuti ära ja kiriku suur kell tõugati järve. Peale sõda jäänud Eestisse väga vähe rootslasi ja need ei suutnud järve põhjast varandust välja võtta. 
Kell on praegugi järve põhjas ja tuulise ilmaga on kuulda möödaminejal kella undamist
EKRK I 21, 416/7 (1) < Vastseliina khk., Misso v. - M. Sakkis < Misso keskkooli albumist “Koduloolisi materjale Missost” (1958) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Mustjärvest.
Asub Misso alevikus 1,5 km. lõuna poole, väike järveke sügava ja vajuva põhjaga. Sinna olevat uputatud üks kirikuõpetaja, kes selles kirikus olla jutlustanud ning selle häält olevat alati kuulda, kui midagi halba ümbruskonnas peaks juhtuma. Ühes õpetajaga visatud ka kiriku kell järve, mis vahel järves helisevat ja see tähendavat ilma muutust.
EKRK I 21, 547/8 (9) < Vastseliina khk., Misso v. - M. Sakkis ja H. Pääsuke < E. Härm (1958) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008

Allikas:
http://www.folklore.ee/lepp/vastse/?sel_id=2
Kalale.ee KIK