Pärimus: Lutsuoja

Ma olõ juuda ärä nännü'. Mina olli Lutsuoja veereh vähki püüdmäh 1938. aastal. Õdagunõ aig oll, puulpäävä õdag. Olli' nata' sisse pantu. Lätsi noid nattu vällä võtma, küünitämä, ja tull sälätakast ja lei minnu jõkkõ. Oll niisugune hall. Ma käänsi ümbre, aga es olõ' üttegi hinge sääl. Tuu oll vanajuudas, kes minnu jõkkõ kukas'. Sääl ligidäl om vanaaotsõ' kalmõ' mäe pääl, jõgi om all.
RKM II 208, 478/9 (7) < Põlva khk., Miiaste k. - Erna Tampere < Daniel Haidak, 68 a. (1966) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Vanaemä oll ka all Lutsuoja veereh nännu', et poiskõnõ juusk jõe viirt pite ja kaonu' är' silmi all, õkva enämp ei olõ' ollu'. Vet ta iks oll vanajuudas.
RKM II 208, 479 (8) < Põlva khk., Miiaste k. - Erna Tampere < Daniel Haidak, 68 a. (1966) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006

Allikas:
http://www.folklore.ee/lepp/polva/?sel_id=2
Kalale.ee KIK