Pandivere põhjavee alamvesikond

Pandivere põhjavee alamvesikond

Pandivere kõrgustiku näol on tegemist Eesti olulisima veelahkmelaga Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere kõrgustik on Eesti suurim infiltratsiooniala, kus 1375 km2 alal kõrgustiku keskosas puudub alaline vooluvete võrk. Lumesulamis- ja sademetevesi valguvad karsti kurisutesse või imbuvad läbi pinnase aluspõhja lõhedesse ning täiendavad nii põhjaveevarusid.

Lähtuvalt Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiivist kehtestas Vabariigi Valitsus oma 3.aprilli 2001.a. määrusega nr 124 "Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine" muuhulgas ka Pandivere põhjavee alamvesikonna, mis kattub Pandivere Riikliku veekaitseala territooriumiga.

Pandivere põhjavee alamvesikond  (kokku 2382 km2) paikneb Järva- ja Lääne-Virumaal kaheksateistkümne kohaliku omavalitsuse territooriumil. Alamvesikonnas elab üle 71 tuhande elaniku. 
Alamvesikonna territooriumilt saavad alguse mitmed Eesti suuremad ja veerikkamad jõed nagu Pärnu, Põltsamaa, Jägala, Pedja, Kunda jt. Piirkonna vooluvete võrgu tihedus on ligikaudu 0,05 km/km2 , olles kõige väiksem võrrelduna teiste alamvesikondadega. Ka on piirkonna järvesus väga väike: üle 50 ha järvi ei ole, üle 10 ha järvi on 11 ja üle 2 ha paisjärvi on 9.

Kevadise lumesulamise ja suurte vihmasadude perioodil täituvad suuremad maapinnanõod ja väiksemad lohud ajutiselt veega. Selle tulemusena kujunevad nn lühiajalised järved, milledest tuntum on Võhmetu-Lemküla järved, nn Assamalla luht, Savalduma karstiala järved jt. Pärast vee aeglast maapõue imbumist jäävad need nõod taas kuivaks. Seetõttu nimetatakse Pandivere kõrgustikku ka ajutiste järvede maaks.

Alamvesikond hõlmab Pandivere kõrgustiku tuumala. Pandivere piirkonna pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 meetri), kohati on aluspõhja karbonaatkivimid kaetud alla meetri paksuse pinnakattega. Suuremad loopealsed (alvarid) paiknevad Aravete, Järva-Madise, Järva- Jaani ja Viru-Jaagupi vahelisel alal.

Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4-5 m sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ning jõeorgudes. Ligikaudu 41% infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks.

Nii vooluveekogude kui põhjaveeüldseisundi võib hinnata heaks.

Kaardid: vt http://www.keskkonnaamet.ee/vesikonnad/?op=body&id=70

Allikad:
http://www.keskkonnaamet.ee/vesikonnad
Kalale.ee KIK