Kalapeedia Otsing Kaastöö

Valga maakonnas Otepää kõrgustiku põhjaosas asuv järverühm u 3x4 km suurusel alal; järved paiknevad kaarjalt ümber Palupera vallas asuva Päidla küla. Järvestikku kuulub tosin järve (Eesti Entsüklopeedia andmeil 11, Wikipedia artiklis Päidla 12).

Portaali http://loodus.keskkonnainfo.ee artiklis Päidla järvestik nimetatakse järvestikku kuuluvaiks vaid 6 järve:

/---/ Päidla Ahvenjärv, Päidla Suurjärv, Päidla Mõisajärv, Kalmejärv, Päidla Uibojärv ja Päidla Kõverjärv. Kõik järved on glatsiaalse, nende nõod - termokarstilise tekkega.

Päidla Ahvenjärve pindala on 5,6 ha, suurim sügavus 5,1 m. Toitub põhjaallikatest, mille vesi pärineb fluvioglatsiaalsetest setetest. Järve vesi on aluseline (pH - 8,6), mineraalainete sisaldus keskmine, orgaanilisi aineid üle keskmise. Kihistumata kalgiveeline segatoiteline järv.

Päidla Suurjärv asub Ahvenjärvest paarsada meetrit lääne pool, pindala 10,1 ha, suurim sügavus 5 m. Kaldad on soostunud. Läbivool puudub, on ühendatud Ahvenjärvega. Orgaaniliste ainete sisaldus vees üle keskmise. Tüüpiline rohketoiteline järv. Järve kallastel ja põhjas arvukalt allikaid.

Päidla ehk Mõisajärve ida- ja läänekallastel on liivsavi moreenist koosnevad kõrgendikud, põhja- ja lõunapool soostunud nõgu. Põhja poole jääva Toovere järvega on ühendatud kraaviga. Vesi on aluseline (pH - 7,6-8,3), mineraalainete hulk vees on suur, orgaanilisi aineid vähe. Tüüpiline rohketoiteline järv. Väljavool Päidla järvest 28. IX 1989. a. oli 4,2 l/s. Vett annavad järve lääneosas Saaremäe juures olevad põhjaallikad ja idakaldal avanev Mõisaallikas. Selle juurde pääseb Hellenurme poolt tulles, pöörates enne suurt tee risti väikele paremale suunduvale teele. Seda mööda minna u. 120 m kuni punastest tellistest mõisaaegse hooneni. Hoone juurest läheb puuderida alla järve poole, piki neid kuni suurte põlispuudeni alla orgu, kus on allikas. Teest on allikad umbes 100 m kaugusel. Langeallikas on kapteeritud suure metalltünniga: sügavus u. 0,6 m, diameeter u. 0,8 m, allikavesi voolab tünni alt nõrgalt välja, vooluhulk 1998. a. augustis - 0,2 l/s. Vesi ei sisalda rauda ja avaneb fluvioglatsiaalsest kruus-liivast.

Järvestikus läänepoolseim on Räbijärv. Järve ümbritsevad moreenkünkad, nõos avanevad fluvioglatsiaalsed kruusliivad. Pindala 6,8 ha, suurim sügavus 5 m. Järve juhitakse Agariku soo maaparandusobjekti vesi, väljavool (28. IX 89.a. - 4,2 l/s) - Elva jõkke. Toitub põhjaallikatest. Endine rohketoiteline järv.

Järvestikus on keskmiseks Kõverjärv. Kitsas ja piklik orujärv, läänekallas soostunud, idakaldal - moreenkünkad. Pindala 6,1 ha, sügavus 7 m. Läbivool nõrk, leidub kaldaallikaid. Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv. /http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Järved on rohke- ja liigtoitelised, väikejärvedes rohkesti muda.

Peamised kalad: ahven, haug, särg, koger, linask ja mudamaim.

Allikad:

Eesti Entsüklopeedia, 7. kd, 1994

http://loodus.keskkonnainfo.ee