õisu järv

isu järv

Viljandimaal, Halliste vallas, Ereste, Kaarli ja Mnaste külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu

Järve läbib Kpu jgi. Järve suubuvad Raadi oja ja Vidva oja

Pindala 193,7 ha, keskmine sügavus 2,8 m, suurim sügavus 4,3 m, pikkus 2250 m, laius 1220 m, kaldajoone pikkus 6985 m

Valgala pindala 199 km2, veevahetus 10 korda aastas

Keskpunkti koordinaadid:

Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund
X 6452732 58°12'22" N
Y 589378 25°31'13" E

Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond

Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline, rohketoiteline

Registri koodVEE2089700

isu järv. Foto: mulgikultuur.ee

Loode-kagu suunas piklik järv Viljandi maakonnas, isu asundusest vähem kui 1 km lääne pool, Sakala krgustikku liigestavas madalas loode-kagusuunalises Rimmu ürgorus. Järve absoluutne krgus on 45,5 m, pindala 193,4 ha, sügavus 4,3 m (keskmine sügavus 2,8 m). Kige sügavam on järv keskosast pisut phjakirde pool.

Järve ümbritsevad soised niidud, kaugemal ka metsad, loode pool väheses ulatuses raba. Ürgoru veerge katab punakaspruun savikas moreen, millel kujunenud viljakad kamarleetmuldadega alad on pllustatud. Järve kaldad on madalad, turbased, luna pool ääristatud tsikuga. Phja katab enam kui 2 m paksune mudakiht, ainult kirdes leidub kva liivast phja.

Järv on tugeva läbivooluga. Siia toovad vett Vidva (isu) jgi, Saviaru (Piiri) jgi, Eresti (Kaarli) oja ning hulk kraave. Loodenurgast lähtuv Rimmi (Kpu) jgi suubub Raudna jkke. Järve vesi on pruunikasrohelise värvusega, keskmise läbipaistvusega (2,3-2,5 m), hästi segunev ja soojenev. Tänu tugevale läbivoolule on järv läbi aasta hapnikurikas.

Taimestik koosnes 1952. a. 15 liigist ja kattis veerandi järvest. Järvest on leitud haruldast subarktilist relikti - niitjat penikeelt. Kaldavöötme phjas kasvab suurel hulgal väga haruldast reliktset koloniaalset rohevetikat - järvepalli. Fütoplanktonit on rohkesti. Ka zooplanktonit on palju, phjaloomastikku aga vähe. Viimasesse kuulus 1952. a. haruldane relikt-kirpvähk ehk neljaogane pallaasea, mille praegune esinemine järves on küsitav.

isu on ümbruskonna parim kalajärv. Kalastikus on esikohal latikas, järgnevad särg, koha, haug; leidub viidikat ja angerjat, arvatavasti ka roosärge, linaskit, nurgu ja lutsu. Varem on olnud isu järv vähirikas, 1952. a. oli vähki eriti rohkesti sissevoolavas Vidva ojas. Vähikatk ja piimatööstuse heitveed on siinse vähistiku hävitanud.

1861. a. pesitses järvel Eestis üliharuldane punakael-pütt. Praegu on tavaliseks haudelinnuks tuttpütt; esinevad sinikaelpart ja tuttvart, krkja-roolind, tsiitsitaja, rästas-roolind. Toitekülalisena vib näha hallhaigrut.

isu järv etendab meie folklooris vrdlemisi tähtsat osa. On muistendeid isu järve rändamisest, misa vajumisest järve phja, Vanapagana silla ehitamisest üle järve jne./Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

isu järve tekkemuistend

Muiste ei ole isus järve olnud, vaid alles hiljem Tallinnamaalt Oisu misast toodud.
Ühel päeval tuli phja poolt suur must pilv kui kott, mis kik Oisu järve vee enda sisse vttis. Pilve ees jooksnud suur must härg vihaselt möirates ja pilve sees üleval lendas üks vanamees, kes ühtelugu suure tuhinaga hüüdis: "Järi issu! Järi Kariste!"
Kui härg sinna kohta saanud, kus praegu Loodi krts seisab, viskas ta vihaselt oma sarve maa sisse ja kaapis korra jalaga. Sinna jäi kaks suurt ja sügavat auku, mida iga Viljandi poolt tulija Loodi krtsi ees paremat kätt tee krval praegu näha vib.
Kui pilv sinna paika judis, kus isu mis ja järv seisab, olid inimesed parajasti heina tegemas. Kui nad nägid, et suur must pilv tuleb, püüdsid veel rutuga oma heina kokku panna. Sai pilv nende pea kohta, sadas sealt maha esmalt suur puupeaga nuga, pärast müdinal ja madinal kiksuguseid kalu ja viimaks vihma kui oavarrest.
Heinalised pgenesid ruttu alt ära. Üks noorik, kes oma helmed heinasao peale oli jätnud, tahtis neid veel ära vtta, aga juba hilja: äkitsi langesid vetevood tema peale ja matsid enda alla.
Sestsaadik on isu järves näkk, kes iga aasta ühe inimese hinge pärib. Ka praegu upub isu järve enamasti iga aasta üks inimene. - Nnda on järv issu saanud.
Nndasama on järv Karistesse tulnud, muudkui et sinna keegi alla ei jäänud ja siis seal sees ka näkki ei ole.

/J. M. Eisen. Esivanemate varandus. Sinisukk, 2000/

Ahven, haug, koha, latikas, angerjas, viidikas./ngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

J. M. Eisen. Esivanemate varandus. Sinisukk, 2000

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/
Kalale.ee KIK