õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)

dri järv,kadre järv, dra järv, Edre järv, Odrijärv

Valgamaal, Karula vallas, Rebasemisa küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu

Keskpunkti koordinaadid:

Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund
X 6403840 57°45'8" N
X 646713 26°27'52" E

Pindala 3,8 ha, pikkus 260 m, laius 140 m, kaldajoone pikkus 852 m, suurim sügavus 9 m

Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Pehme- ja tumedaveeline, segatoiteline

Registri koodVEE2133500

dri järv. Foto: Uudo Timm/loodus.keskkonnainfo.ee

Mhnade vahele peituv loode-kagu suunas piklik metsajärv, Lüllemäelt 5,5 km ida pool. Umbjärv, pindala umbes 3 ha ja sügavus umbes 9 m. Nii järve suurus kui ka sügavus on eri aastail erinevad, sest veetase kigub 2-3 m ulatuses. Kohalikud elanikud oletavad, et selle nähtuse phjuseks on maa-alune ühendus (nn. Salajgi) loodes asuva Kaatsi Mustajärvega (0,5 ha); näib aga, et see nähtus on seotud suurte phjaallikatega järve kaguotsas (nende asupaika näitavad suured nitellakogumikud), mille veerohkuse muutumine eri aastatel tenäoliselt phjustabki veetaseme kikumise. Kuna aga järvest nähtavat väljavoou ei ole, siis peab oletama, et allikatest tulnud vesi kaob järvest testi mingisuguste maa-aluste vooluteede kaudu.
Järve kirdekallas on krge, liivane, edelakallas veidi madalam. Phi on kalda lähedal liivane, kohati kaetud pruuni mudaga, sügavamal on rohekaspruun peeneteraline muda. Leidub linaleokive. Järve kollakaspruun vi pruunikaskollane vesi on vähese kuni keskmise läbipaistvusega (1,4-2,8 m) ja tugevasti kihistunud (pinna- ja phjakihtide temperatuuride vahe 9,1 kraadi, hapnik kadus juba 5-6 m sügavusel).
Taimestik vähene, liike esines keskmisel hulgal (19). dre järve plankton on üsna rohke. Zooplanktonis esineb haruldast hüdralestikut. Phjaloomastik on väga vaene. esinevad suured järvekarbid. Selles järves elutseb mageveekäsn.
Kalastik koosneb vaid kogrest, linaskist ja mudamaimust.
Muudest asukatest esineb ondatra.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Linask, koger, ahven, harvemini haug./ngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Kalale.ee KIK