Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)

Mustjärv (Piigandi Mustjärv), ka Mustina järv, Kogrejärv

Põlvamaal, Kanepi vallas, Heisri küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6435408

58°1'41" N

Y

666970

26°49'36" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 15 ha, keskmine sügavus 6,8 m, suurim sügavus 14,3 m, pikkus 1 280 m, laius 170 m, kaldajoone pikkus 2 718 m

Valgala pindala 2,3 km2

Pehme- ja tumedaveeline järv, pehmeveeline ning segatoiteline

Registri kood VEE2110300

Loode-kagu suunas piklik järv Heisris. Mustjärv on metsaga ümbritsetud umbjärv. Kaldad on paiguti pehmed, paiguti kõvad. Idakaldal on üsna palju mineraalperve; seal leidub rohkesti linaleokive ja puujuurte alla viivaid urge, kaguotsa juures on isegi liivane ujumiskoht.

Üsna tugevasti kihistunud. Mustjärve vesi on punakaspruun, vee õitsemise ajal oliiv-rohekaskollane ning vähe läbipaistev (0,5-1,3 m).

Järv on erakordselt taimevaene. 1973 a. leiti ainult 10 liiki taimi, neist peaaegu kõiki vaid mõne tuti või laiguna.

Huvitav on selle tumedaveelise järve vee õitsemine, põhjustatud nähtavasti kunagisest linaleotamisest.

Kalastik on üllatavalt liigirikas, kusjuures kalad on kõik tumeda värvusega. Esinevad peamiselt ahven ja haug, kuid leiduvat ka linaskit, latikat, kokre, lutsu ja laiaseljalisi särgi.

Sünge ja salapärane Piigandi Mustjärv on paelunud ka kirjanike tähelepanu. Nii kirjeldab R. Roht teda oma romaanis "Hümnid Paanile", Valev Uibopuu aga romaanis "Janu" (1957). Rahvamuistendi järgi olevat Mustjärve põhjas peidus Rootsi kuninga mõõk.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Ahven, haug, angerjas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/
Kalale.ee KIK