Mustjärv (Luhasuu Mustjärv, ka Mustijärv, Luhasoo Mustjärv, Kellamäe Mustjärv)

Pindala: 6,9ha
Kaldajoone pikkus: 991m

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 57.6461111
Long: 26.9075

Mustjärv (Luhasuu Mustjärv), ka Mustijärv, Luhasoo Mustjärv, Kellamäe Mustjärv

Võrumaal, Rõuge vallas, Kadõni ning Kellämäe külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6393095

57°38'46" N

Y

673594

26°54'27" E

Vesikond: Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond

Pindala 6,9 ha, pikkus 360 m, laius 260 m, kaldajoone pikkus 991 m

Pehme- ja tumedaveeline järv, rabade huumustoiteline

Registri kood VEE2151000

Rõugest 9 km lõuna pool Kellamäe rabas asub kolm võrdlemisi sarnase välisilmega rabajärve. Need on 6,9 ha suurune Mustjärv (ka Mustijärv), sellest 300 m lõuna pool Keskmine järv (1,3 ha) ja viimasest 250 m idas Väikejärv (0,3 ha). Kõik kolm järve on järsu turbakaldaga, taimekehvad ja pruuniveelised. 

Mustjärvel on silmapaistvalt palju raba-hõbekajakaid ja parte. 

Keskmine järv on Mustjärvest madalam, seetõttu kasvab seal väikest ja kollast vesikuppu ja vesiroosi. Järve lähedal pesitsevad sookured, järvel piilpardid. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/


Raba keskel laiub Mustjärv. Jäänukitena ammu-ammu siin olnud suurest järvest on praegusajaks alles kolm rabajärve. Neist kõige esimesena jõuab matkarada Mustjärve äärde.
Eestis on Mustjärve-nimelisi veesilmi päris mitu. Vanarahvas on säärastest süngetest kohtadest pajatanud üsna hirmuäratavaid lugusid. Näiteks elutsevat Luhasoos olevas Mustas järves vanapagan: teda olevat tihti nähtud, kui ta järve jooksnud, iseäranis müristamise ajal, kui pikne talle tulenooli järele pildunud. Ka uppuvat sinna järve palju inimesi ära. Rahvasuu hoiatab, et Mustjärve vett ei tohi juua: siis on surm suu juures. Ennevanasti arvati, et sellel järvel ei olevat põhja all, vaid et “säält otse kohe alla ilma võib minna” /---/

Pehmelt kaldapinnaselt järve põhja uurides kuigi sügavale ei näe: rabavesi on huumusainete suure sisalduse tõttu liiga tume. /Katre Palo, Matkarada läbi Luhasoo vaikuse. Eesti Loodus. 2004/11/

 

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Katre Palo, Matkarada läbi Luhasoo vaikuse. Eesti Loodus. 2004/11

http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/