Murati järv

Murati järv

Võrumaal, Haanja ning Misso valdades, Kuklase, Murati ja Laisi külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6386411

57°34'54" N

Y

684789

27°5'23" E

Vesikond: Koiva vKoiva vesikond - Mustjõe alamvesikond

Pindala 65,8 ha, keskmine sügavus 3,6 m, suurim sügavus 4,3 m, pikkus 1 800 m, laius 700 m, kaldajoone pikkus 5 254 m

Valgala pindala 84,3 km2, veevahetus 9 korda aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2155900

Üsna suur (66,6 ha) kirde-edela suunas piklik järv Ruusmäelt 5 km lõuna pool Eesti-Läti piiril (9,5 ha järvest kuulub Lätile). Järve absoluutne kõrgus on 171,9 m, suurim sügavus 4,3 m (järve kirdeosa idakalda lähedal), keskmine sügavus 3,6 m. Asub Haanja künkliku moreenmaastiku ja Misso metsarohke sandurmaastiku piirialal. Järve ümbruses on lamedad savikad põllustatud moreenkühmud, kirdes ja kagus metsased liiva-alad, idas leidub isegi pisut raba. Küllaltki liigestatud kaldajoonega järv, milles loodekalda lähedal on väike puudega kaetud saar. Endise Murati mõisa kohal on kaldal säilinud üksikud põlised tammed, mis kuuluvad looduskaitse alla. Kaldavööde on enamasti liivane, ida- ja lõunaosas ka mudane või turbane. Sügavamal on põhi laetud kuni 1 m paksuse mudakihiga.

Läbivoolujärv - kirdesoppi tuleb preeska järvest lähtuv Kuura jõgi, edelanurka Majori järvest ojake, väljavool on kagunurgast Vaidava jõe kaudu Mustjõkke ja Koivasse. Järv saab vett ka allikaist, mida loodekaldal leidub rohkesti.

Vesi on segunev ja hapnikurikas, kollane, vähe läbipaistev (1,2-1,7 m). Taimestik on liigirikas (23 liiki). Fütiplanktonit on rohkesti, zooplanktonit on keskmiselt, selles leidub üksikuid küürikuid. Põhjaloomastik on vaene. Viimasest on A. Järvekülg leidnud mitmeid haruldasi karpvähilisi. Kunagi oli Murati väga hea vähijärv.

Võrdlemisi liigirikas on ka kalastik, milles esinevad särg, ahven, haug, latikas, kiisk, roosärg ja koger.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esinevad latikas, särg, ahven, haug, roosärg, kiisk, koger, linask, luts. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/
Kalale.ee KIK