Mullutu laht (Suur Mullutu laht)

Pindala: 412,7ha
Pindala koos saartega: 415,11ha
Saarte arv: 6
Kaldajoone pikkus: 19530m
Maksimaalne sügavus: 1.00m

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 58.2566667
Long: 22.3602778

Kuidas sõitaKaart - kuidas sõita

Mullutu lahtka Suur Mullutu laht

Saaremaal, Kaarma ning Kärla valdades, Mullutu, Mändjala, Kogula ja Vennati külade ning Nasva aleviku juures asuv avalik järv

Mullutu laht on läänepoolne osa Mullutu Suurlahest. Mullutu Suurlaht koosneb Suurlahest, Mullutu ehk Suur Mullutu lahest ning Vägara ehk Väike Mullutu lahest (ka Kiisajärv). 

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6458512

58°15'24" N

Y

403760

22°21'37" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Läänesaarte alamvesikond

Pindala 412,7 ha, saarte pindala 2,4 ha, pindala kokku 415,1 ha, keskmine sügavus 0,9 m, suurim sügavus 1,7 m, kaldajoone pikkus 19 530 m

Soolatoiteline rannikujärv

Registri kood VEE2088610

Mullutu laht on enam liigestunud kaldajoonega kui Suurlaht; ta põhjaosas on viis väikest laidu, millest suurimat, nn. Rombirahu (umbes 1 ha) kasutatakse heinamaana. Ida poolt ulatub järve suur poolsaar - Hidre nukk. Mullutu laht ja Vägara laht on väga madalad. Eriti madal on Mullutu lahe põhjaosa (0,2-0,3 m). Ainult Nasva jõe suudmest loodes on sügavus ligikaudu 1,7 m. Mullutu ja Vägara lahe kaldad on madalad, väga tugevasti roogu kasvanud. Lahe lõunaosas lasub viirsavil umbes 1,7 m paksune liivakiht, mudakiht aga on õhuke (ligikaudu 0,4 m). Ainult lahe lääneosas on mudakihi paksus üle meetri.

Läbivool on tugev Mullutu lahes, nõrk Suur- ja Vägara lahes. Mullutu lahte tulevad Kaarmise ja Kärla jõgi, Suurlahte Unimäe jõgi; lisaks annavad vett mitmed kraavid ja põhjaveeallikad Mullutu lahe Rombirahu ja Hidre nuki lähedal. Lahtede ühiseks äravooluks on Mullutu lahe loodesopist algav 3 km pikkune Nasva jõgi, mis suubub merre. Veerohkel ajal voolab vesi lahtedest merre, veevaesel ajal, eriti lõunatuule korral, on vool Nasva jões vastupidine ja soolane vesi tungib lahtedesse.

Lahestiku vesi on kollakasroheline või rohekaskollane ning kõikjal põhjani läbipaistev, seguneb ja soojeneb suvel põhjalikult ja on hapnikurikas. Talvel on hapnikku Mullutu lahe vees väga vähe, Suurlahes rohkem.

Taimestik on lahestikus väga rohke, eriti Mullutu lahe põhjaosas ja Vägara lahes. 1954. a. leiti siit 15 liiki makrofüüte. Eriti rohke ja tugevakasvuline on siinne pilliroog, Kurgu ümbruses ka erakordse kõrgusega. 

Tänu Mullutu-Suurlahe tugevale ühendusele merega on kalastik liigirikas ja rohke. Leidub ahvenat, haugi, särge, roosärge, linaskit, kokre, kiiska, teibi, säinast, viidikat, rünti, lutsu ja angerjat. Lahestik on merekaladele eeskätt kudemis- ja turgutuspaigaks. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Koger, särg, ahven, haug, linask, harvemini säinas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Vt ka Mullutu-SuurlahtVaata artiklit: 2011

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Vägara laht (Väike Mullutu laht, Kiisajärv)
Suurlaht / Kellamäe laht
Mullutu-Suurlaht
Kalale.ee KIK