Linajärv (Viitna Linajärv)

Linajärv (Viitna Linajärv), ka Viitna Väikejärv, Väike Viitna järv

Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Viitna küla juures asuv avalik järv

Kuulub kolmest järvest koosnevasse Viitna järvestikku (Pikkjärv, Linajärv, Nabudi järv) Kõrvemaa kirdenurgas, Lahemaa Rahvuspargi territooriumil Viitnast lõuna pool. Järved asuvad Ohepalu-Viitna oosistiku põhjaosas mandrijää servakuhjatiste alal, nn. Viitna Järvemägedes, mis kujutavad endast mõhnastikku, osalt ka vallseljakut.

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6592128	59°27'5" N
Y	614230	26°0'50" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond

Pindala 4,2 ha, pikkus 390 m, laius 180 m, kaldajoone pikkus 872 m

Pehme- ja heledaveeline järv, rohketoiteline

Registri kood VEE2003800

Viitna Pikkjärvest 150 m kirde pool olev Viitna Linajärv on 4,5 ha suurune järv. Järve suurim sügavus on 6,7 m, sellest oli vett 5 m ümber. Sügavaim koht on järve keskosast edela pool. Linajärve lääne-, eriti aga lõunakallas on kõrgemad, mujal on kallas madalam, kuid kõikjal kõva, enamasti liivane või kruusane. Ainult järve lõunaotsas tungib veepeeglile õõtsik. Idakaldal on Viitna motell, idas ja läänes on kaldavööde enamasti liivane, mujal mudane. Sügavamal katab põhja kuni 8,5 m paksune mudakiht. Näib, et ülemised 7 m muda on tekkinud viimase 100-150 aasta jooksul, mil järve kasutati erakordselt intensiivselt linade leotamiseks (järv olevat igal aastal olnud linu täis). Linaleotamine algas 19. sajandil ja kestis 1946. aastani; sellest on jäänud järve idakaldale hulgaliselt kive.

Umbjärv. Järve vesi on hallikasroheline, kollakasroheline või kuni piimjasroheline, kogu aasta vähese kuni keskmise läbipaistvusega (0,9-2,7 m), suvel vee õitsemise aegu aga hoopis vähe läbipaistev. Suvel on vesi küllaltki märgatavalt kihistunud.

Taimestikku oli 1972. a. küllaltki vähe, ka taimeliike oli vähe (9). Kõige rohkem oli levinud haruldane ujuv jõgitakjas.teisel kohal oli ujuv penikeel, kolmandal vesiroos.

Fütoplanktonit on suurel hulgal, suvine massiline vee õitsemine on tavaline nähtus. Zooplanktonit on vähe, põhjaloomastik on vaene.

Kalastik koosneb peamiselt kogrest, kelle pisikeste isendite hulgas leidub ka suuri. Sisse on lastud hõbekokre, kuid ilmselt pole selle arvukus kuigi suur. Võib esineda vähesel määral ahvenat ja haugi. Järv on vähkideta. Veelinde tavaliselt järvel ei esine. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Viitna järved