Landilugu: Mepps

Landilugu 2: 

MEPPS


Mepps on kalameeste jaoks eelkõige lipplant ja esmajoones kas Aglia või Aglia Long. Samas on saanud Mepps paljude kalastajate jaoks üldnimetuseks, millega mõeldakse kõiki maailma lipplante. Pöörleva lipatsiga lant ei ole aga sugugi uus leiutis: esimesena patenteeris lipplandi USA-s Julio T. Buel aastal 1856.

Eelmise sajandi alguses töötas Prantsusmaal Peugeot tööstuses mehhaanik-insener Andre Meulnart, kirglik kalamees, kes valmistas spinningurulle ja lante algul enese jaoks. Ta tegi mitmeid leiutisi ning patenteeris mõned landimudelid juba 1930-ndatel aastatel. Et andeka leiduri loodud kalastusasju laiemalt tootma hakata, asutati Pariisis"Manufacturier D'Engins De Precision Pour Peches Sportives" (kõrgtäpsete huvikalastusvahendite tootmine), esitähtede järgi M.E.P.P.S.

Andre Meulnart Andre Meulnart                     Todd Sheldon Todd Sheldon

1951. a kalastas USAs jänki Todd Sheldon, aga ei saanud miskit, kuni pani otsa kotis paar aastat vedelenud landi. Selle oli toonud talle sõber Frank Velek, kes teenis sõjaväelasena Prantsusmaal. Todd sai uue landiga neli forelli. 
Todd, kes tegeles tollal juba väikestviisi kalastusäriga, võttis nõuks „prantsuse pöörlevaid“ USA-s müüma hakata. Alguses käis äri nii, et Todd saatis Prantsusmaale Franki sõbrannale nailonsukki ja sõbratar saatis vastu lante, aga landimüük hakkas USA-s minema nii hästi, et Todd tegi Frangi vahendusel tutvust Andre Meulnartiga ning neist said sõbrad.

A very old Mepps Super Shimmy 

Prantsuse lantide ameerikalik turundus sünnitas ajapikku maailma landi nr 1, nagu Meppsi nüüd kiidetakse.
Praegu toodetakse Meppsi Prantsuse Rivieras, paigas nimega Contes Paillon, firmas Sheldons Inc. Lante valmistab seal umbes seitsekümmend inimest ning need lähevad müügile enam kui 80 riiki. Reklaami peale landi tootjad ja müüjad enam raha õieti ei raiskagi – Mepps müüb ennast ise. Tõsiasi on seegi, et nii mõne kalamehe jaoks on sõna Mepps kõikide lipplantide sünonüümiks.

Eestis jõudsid pisemad lipplandid kalameeste arsenali hulgalisemalt alles siis, kui oli juba saada piisavalt tundlikke ritvu, kergeid rulle ja peeni tamiile, seega üheksakümnendatel. 
Meppsi tuntumad landimudelid on lipplandid Aglia, Aglia Long, Comet, Lusox ja võnklant Syclops.
Peamine erinevus lipplantide mudelite vahel seisneb lipatsi erinevas kaldenurgas vedamisel: Aglia – 60°, Comet – 45°, Aglia Long – 30°, Lusox – 25°.

Aglia  

Agliaga on võimalik püüda peaaegu kõiki röövkalu. Agliale sobib pehme, rahulik vedamine. Selle juures muutub lipatsi pöörlemissagedus aeglasest keskmiseni. Lipats valib enesele veevoolus justkui ise kõige sobivama kaldenurga ja muudab seda vajadusel, kuid tekitab seejuures pidevalt võnkeid. 
Aglia puhul tasub vältida liigseid vahekiirendusi ja landi järsku kõrgemaletõstmist veekihtides. 

Suurused: 00 – 1,5g; 0 – 2,5g; 1 – 3,5 g; 2 – 4,5g; 3 – 6,5g; 4 – 9g; 5 – 13g. 

P.S. Venemaal müüdi kunagi ka Agliat nr 6, millist prantslased iialgi tootnud pole. See olla püüdnud väga hästi.


Aglia Long

Landi eripäraks on pikliku kujuga landilipats, mis landi vedamisel pöörleb ümber landitelje keskmiselt 30° nurga all. Sõltuvalt vedamise kiirusest lipatsi kaldenurk küll mõnevõrra muutub, kuid lanti on võimalik vees vedada siiski vägagi erineva kiirusega ilma, et lant minetaks oma mängu. Lipatsi suhteliselt väikese kaldenurga tõttu on väike ka landi veetakistus, mis võimaldab lanti kasutada tugevas veevoolus.
Lipatsile on omane suhteliselt aeglane ja ühtlane pöörlemine. Lant on loodud kalastamiseks kiires ja sügavas vooluvees, kuid sellega saab jahtida ka sügavast seisuveest suuri röövkalu, kelle peibutamine eeldab landi aeglasemat mängu.   

Toodetakse suurustes: 00; 0; 1; 1+; 2; 3, 4 ja 5.

Kaal antakse sagel untsides (1 oz  = 28.35 g): nii on suuruse 00 kaaluks 1/18 oz ja suuruse 4 kaaluks ½ oz.

Suurus-kaalud grammides: 00 – 1,5g; 0 – 2,5g; 1 – 4,5g; 1+ - 6,0g; 2 – 7,0g; 3 – 11,5g; 4 – 17g; 5 – 29g.

Toodetakse ka raskendatud mudeleid.

Comet

Põhiomaduseks on, et landilipp e –lipats pöörleb vedamisel ümber landi pikitelje 45° nurga all. Väga palju erinevaid värvinguid; levinumaiks neist on kontrastsete täppide kasutamine lipatsil. Plastkalaga täiendatuna kannab nime Comet Mino

 

Lusox

Peamine erinevus teistest pöördlantidest, nt Agliast, seisneb selles, et landil puudub raskuskeha landi teljel, lipatsi ja kolmiku vahel, ning selle asemel kasutatakse lipatsist eespool asuvat spetsiaalset raskuspead. Kuigi sedasorti lipplantide kasutamine pole väga laialt levinud, toodavad niisuguse konstruktsiooniga pöördlante mõned teisedki firmad peale Meppsi, nt Abu Garcia lant Mörrums Spinnaren (12g, 18g, 28g).

Lusoxi nimel on väga suur kõlasarnasus ladinakeelse kalanimega Esox Lucius, kes on eesti keeles haug. Sarnasus pole juhuslik – see lipplant ongi loodud haugide püüdmiseks.

Kuivõrd erineb Lusoxi omamäng tavapäraste lipplantide mängust? Erinevus on suur: esiteks töötab lant ka vajumisel, kerimispausi ajal – tavapärased lipplandid hakkavad allapoole vajuma tagurpidi ja korratult; teiseks ei jookse landi kolmik vedamisel raskuskeha puudumise tõttu otse, vaid hakkab tegema laperdavaid ringe – nende ringide raadiuse vähendamiseks seotakse kolmikule stabiliseeriv villatutt (ahvatlusena on selle roll pisem kui arvatakse, ehkki mõnevõrra võib tuti tavaliselt punane värvus ka võtmist soodustada); kolmandaks on lipatsi nurk vedamisel väike (nii 25°) ja lipatsi pöörlemiskiirus pole suur, kuid lant tekitab vees siiski üsna mõjusa vibratsiooni. 

Vähetähtis pole ka see, et Lusoxil on võimalik vahetada kolmikut, mis on enamuse lipplantide puhul teostamatu – me saame rohuses paigas püüdmiseks karvatutiga kolmiku asendada kaitsetraatidega rohukolmikuga või kaheharulise rohukonksuga.

Erinev on ka püügimäng. See sarnaneb astmelise vedamisega, mille puhul tõste on kõrge ja natuke kiirenev, vajumine aga võimalikult pikk, aeglane ja lauge. Et niisugust mängu saavutada, tuleb kinnitada landi külge püügioludesse sobiva kaaluga raskuspea. Nimelt on seesuguste lantide raskuspead (avancon-tüüpi) üsna kiiresti vahetatavad ning neid peaks kalale minnes olema kaasas ka erinevates raskustes. 
Mepps kasutab oma Lusoxi mudelite 0, 1, 2 ja 3 puhul algrakenduses raskuspäid kaaluga 4g, 7g, 10g ja 13g. 
Mudelid ise kaaluvad kokku: 0 – 7g; 1 – 9,5g; 2 – 16,5g; 3 – 20,5g.

Eriti suurte haugide püüdmiseks suurest sügavusest on Giant Lusox, mis kannab suurusnumbrit 4. Selle kogukaal on 45 g.
Trossi pole Lusoxiga püüdes tarvis kasutada: avancon tüüpi raskuspea juurde kuulub terasest kinnitustraat, millega nöörisõlm viiakse landist 5-6 cm ettepoole. See traat täidab haugi võtu puhul trossi ülesannet, ent on oluline ka landi heitmisel – traat ei lase kolmikul õngenööri külge takerduda. Siiski tasub eesmise raskusega lipplantide puhul heidet selle lõpufaasis, vahetult enne landi veendumist veidike pidurdada. 

       
Vasakul Lusox nr 3, paremal Giant Lusox'id
Kalale.ee KIK