Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)

Kurtna Suurjärv, ka Kurtna järv

Ida-Virumaal, Illuka vallas, Kurtna küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6574714

59°15'45" N

Y

702126

27°32'43" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond

Pindala 33,9 ha, keskmine sügavus 4,4 m, suurim sügavus 6,9 m, pikkus 1 070 m, laius 510 m, kaldajoone pikkus 3 259 m

Valgala pindala 10,5 km2, veevahetus 3 korda aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning segatoiteline

Registri kood VEE2025800

Mõhnastiku lääneserval, Ahnejärvest 600 m lääne pool, merepinnast umbes 47 m kõrgusel, asub põhja-lõuna suunas piklik kaheosaline Kurtna Suurjärv. Järve põhjapoolset osa nimetatakse Suurjärveks, lõunapoolset Väike- ehk Peenjärveks. Sügavaim koht on Suurjärve keskosas, kuid ka Väikejärve keskel on sügavus 6,5 m. Järve ümbritsev rabastuv mets, raba või sooniit, ainult kagusopis ulatuvad järveni kõrged metsaga kaetud liivaseljandikud. Siin on ka järve kaldavööde liivane. Mujal on kaldad madalad, mudased või turbased. Põhi on valdavalt kaetud turbamudaga.
Kurtna Suurjärv on läbivoolujärv. Varem toimus väljavool Konju ehk Vasavere (Kurtna) jõe kaudu Soome lahte, sissevool edelast tuleva oja kaudu. Kui Konsu järv veehoidlaks muudeti ja Kurtna Suurjärve vesi sinna juhiti, muutus ka läbivool ja alanes veetase (vähemalt 0,5 m). Senine väljavool - Konju jõgi - suleti tammiga, väljavool toimub nüüd järve lõunaotsast kanali kaudu Niinsaare järve ning sealt edasi Must- ja Nõmmejärve. Põhiliselt saab järv vett sademetest ja ümbritsevast soost, tõenäoliselt esineb ka põhjaallikaid.
Vesi on kollakaspruun või pruunikaskollane ja keskmise läbipaistvusega (1,9-2,5 m), seguneb ja soojeneb hästi. Arvatavasti ei ole talvine gaasireêiim kuigi hea.
Taimestikku oli 1954 a. vähe (hõivab ligi 1/5 järvest), liike keskmiselt (18).

Suurjärv on suhteliselt kalarikas. Siin esinevad ahven, latikas, särg, haug, roosärg ja linask. Omal ajal oli tuntud väga hea vähijärvena, nüüd pole vähistikust kuigi palju säilinud.
Veelindudest esineb järvel ainult vihitaja ja järvekaur.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Hea latikajärv, lõunakallas liivane. Esinevad latikas, ahven, särg, haug, roosärg, linask. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Kurtna järvestik
Kalale.ee KIK