Kuningvere järv (pärimus)

Kuningvere järv - pärimus

Kuningvere järve kutsutud kaugel-vanal põlvel Halliks järveks ja nõnda ka veel Kalevipojagi ajal. Hiljemine aga elanud tema hommikupoolsel kaldal, nõndanimetatud Kadrina mäe peal, üks Valge kuningas — kui kaua, seda ei saa rahvasuust aru — ja sestsaadik hakatud teda Kuningaveereks, hiljemine Kuningvereks kutsutama. Sest kuningast teavad rahvas pitkemine kõnelda, ehk küll ulamisi ja puhas uduselt, et tema kaua aega ühe teise Mustakuninga vastu sõda pidanud ja viimaks kahe järve vahele mäe peale mitmepäevases tapluses surma saanud, kus praegugi kõrged matukseküngad ehk kääpad ehk siinse murde järele käipäd, seisavad. Kas need kääpad tõeste nimetatud muistese Musta- ja Valgekuninga sõa matukseküngud ehk aga hiljema aja suuretükkide kantsid on, see tahaks uurida. Kaevudes olla aga mõned sealt seest sõariistu ja vask- ja raudplaatisid, mõndasugu võrusid ja muud sedasarnast leidnud.

J. Kõrv, Eesti-rahva muiste-jutud ja vanad-kõned, lk. 30—32. Vt. J. Kõrv, Jutud kolmest Eesti järvekesest. Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat VII (1.879), lk. 42—44.


Kord läinud Kalevipoeg Kuningvere järvest mööda ja astunud sinna sisse — vesi olnud tal kunni kuklani. Siis astunud ta üle mäe Mustajärve, kus vesi tal nihuteni olnud. Vetevaim vahtinud ja naernud, ise ütelnud: «Kõva pääga poisike, ära astu igasse auku!»

E 50214/5 (2) < Kodavere — A. Hallik (1917). Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 13.

Allikas:
http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/41.html

Vaata lisaks:

Kuningvere järv
Kalale.ee KIK