Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)

Pindala: 7,2ha
Kaldajoone pikkus: 1597m
Keskmine sügavus: 3.00m
Maksimaalne sügavus: 7.00m
Veevahetuse skaala: väga nõrk (< 0,5)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 59.3641667
Long: 25.7213889

Kuidas sõitaKaart - kuidas sõita

Harjumaal, Kuusalu vallas Koitjärve küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu

Kuulub Jussi järverühma

Veepeegel 7,2 ha, kaldajoon 1597 m, pikkus 460 m, laius 430 m, keskmine sügavus 3,6 m, suurim sügavus 7,2 m

Pehme- ja heledaveeline; poolhuumustoiteline

Lääne-Eesti vesikond – Harju alamvesikond

KKR kood: VEE2008000

 Foto: Joonas Plaan
Harju maakonnas, Aegviidust umbes 12 km põhjakirdes, nn. Pruunakõrves, paikneb kahel pool Aegviidu-Paukjärve oostikku (kannab siin Järvamäe nime) kuuest järvest koosnev Jussi järvestik. 

Jussi Kõverjärv on järvestiku lõunapoolseim ja ilusaim, omapärase kolmesopilise kujuga järv. Ta pindala on 6,8 ha, suurim sügavus 7,2 m (keskmine sügavus 3,6 m). Sügavaim koht asub järve läänesopi keskel. Vallseljaku (Pikkmäe) poolne idakallas on kõrge ja järsk, samuti loodekallas; mujal on madalad turbakaldad. Raba ulatub järve põhja- ja lõunakaldale. Järve läänesopi põhjakalda juures leidub piiratud alal liivast põhja, mujal katab põhja turbamuda.

Peaaegu umbjärv, mille läänesopi edelanurka voolab soost pisike nire. Nõrk väljavool soone kaudu Soodla jõkke. Kraavi kaudu ühendatud Pikkjärvega.

Nagu näitavad H. Riikoja uurimistulemused 1936. a., oli vesi sel ajal pruun ja keskmise läbipaistvusega (2 m). Taimestikus kasvas tema andmeil läänekalda lähedal haruldast lamedalehist jõgitakjat ja põhjaosas ujuvat penikeelt. Läänesopi põhjakalda juures kasvasid haruldused - järv- ja muda-lahnarohi, samuti Drepanocladus. 

Kaladest esinesid R. Voore andmeil (1943. a.) ahven, haug, linask ja koger. Väga linnuvaene järv.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Kalale.ee KIK