Klooga järv

Harjumaal, Keila vallas, Klooga aleviku juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6574112	59°18'17" N
Y	513430	24°14'8" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

Veepeegli pindala 133,7 ha, saarte pindala 0,6 ha, pindala kokku 134,3, keskmine sügavus 1,9 m, suurim sügavus 3,6 m, pikkus 3 120 m, laius 800 m, kaldajoone pikkus 9 358 m

Valgala pindala 5,8 km², veevahetus 1 kord aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2005500

Kuulub reostustundlike veekogude nimekirja

Harju maakonnas, Lahepere lahest lõuna pool oleval tasandikul, Klooga raudteejaamast 1 km lõuna pool asetsev põhja-lõuna suunas piklik järv. Põhja poolt ümbritseb järve metsane luiteahelik, otse kaldal kasvab rabastuv männimets. Idas küünib järveni põllustatud aluspõhjaline kõrgendik. Läänekallast katab raba, lõunakaldal on niisked põõsasniidud.

Järv on 11,8 m merepinnast kõrgemal Järv on kõige sügavam idakaldaga rööbitises vagumus, mis omakorda on kõige sügavam põhjaosas. Järve lääneosas on vett ainult paarkümmend sentimeetrit.

Soostumine on järve pindala märgatavalt vähendanud, eriti lääne pool, kus see protsess on ka praegu kiire. Inimene on järve hävingut veelgi kiirendanud veetaseme alandamisega.

Huvitava ehitusega on järve kaldad. Idakallas koosneb klibuse ja liivase kattega astmelisest paest, lõuna- ja põhjakallas on liivmudane, läänekallas turbasem, paiguti õõtsikuline. Seal ulatub järve ka poolsaar - Võika nina.

Läbivool pole kuigi tugev. Idast ja kirdest toovad vett mõned kraavid, peamiselt toitub järv allikatest, mis paiknevad enamasti idakaldal, eriti endise Klooga mõisa kohal ja sellest lõuna pool, nn. Hiie all. Väljavool lõunasoppi kaevatud kraavi kaudu, mis viib Vasalemma jõkke. Suvel väljavool enamasti lakkab.

Suvel on vesi rohekaskollane ja keskmise läbipaistvusega (1,6 m), talvel tumedam - pruunikaskollane ja on põhjani läbipaistev. Vesi seguneb hästi ja on suvel hapnikurikas.

Taimestik oli 1953. a. üsna liigivaene (12 liiki).

Kalastikus leidub särge, ahvenat, linaskit, haugi, kiiska, kokre ja angerjat.

Järvel pesitseb üsna suur naerukajakate koloonia, on nähtud sinikael-parti, lauku (vesikana), vihitajat, väiketülli, mudatildrit ja rästasroolindu, kes tõenäoliselt siin ka pesitsevad. Toitekülalisteks on olnud kalakajaks, jõgi- ja väiketiir. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977/

Särg, haug, ahven, koger. /Õngitsemine. Tln 2003/

2010. a talvel jäi järv ummuksile

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/