Käsmu järv

Lääne-Virumaal, Vihula vallas, Eru ning Käsmu külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6606359	59°34'52" N
Y	606423	25°53'0" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond

Pindala 48,5 ha, keskmine sügavus 2,2 m, suurim sügavus 3,3 m, pikkus 1 000 m, laius 560 m, maht 1 066 tuh m³, kaldajoone pikkus 3 013 m

Valgala pindala 16,5 km², veevahetus 4 korda aastas

Pehme- ja tumedaveeline järv, pehmeveeline ning segatoiteline

Registri kood VEE2001100

Käsmu järv asetseb Lääne-Viru maakonnas, Põhja-Eesti rannikumadalikul. Olles Käsmu külast 3 km edela pool paikneb veekogu ainult 200 m kaugusel merest.

Veepeeglit raamib läänest ja põhjast kuiv männimets, kirdest kaasik, kagust kuuse-segamets sõnajalgadega ning idast soostunud mets. Põhjaloode-lõunakagu suunas ovaalse järve kaldad on võrdlemisi madalad ja enamasti liivased. Kaldavööde on enamasti mudane.

Läbivool järvest pole märkimisväärne. Sissevool on lõunast tagajärve oja kaudu, samas leidub lõunakalda juures ka põhjaallikaid. Looduslik väljavool oli varem Käsmu oja kaudu Käsmu lahte, kuid hiljem on veel kaevatud läände Läänekaela kraav, mis ühendab järve Eru lahega. Sellel kraavil töötas kuni I maailmasõjani veski. Pärast selle purustamist toimus põhiline väljavool Eru lahte. Nüüd on Järvekaela kraavil tamm taastatud ja põhiline väljavool toimub taaskord Käsmu lahte.

Järve vesi, mis on kollakaspruun, muutub vee õitsemise ajal rohekaks.

1973. a. oli järves taimestikku võrdlemisi vähe, taimeliike aga keskmisel arvul (15).

Kalastikus esineb ahven, särg, haug, koger ja linask, varem esinesid ka kiisk ja angerjas.

Toitekülalistena võiv Käsmu järvel näha kajakaid ja hallhaigrut, muid veelinde siin ei peatu.

Põhiliselt on tegemist kogre-linaski järvega, kuid samas on veekogu hinnatav ka Lahemaa rahvuspargi maastiku ehtena ja puhkekohana (kalastamis- ja ujumisvõimalus). /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Suuruselt teine järv Lääne-Virumaal. Esineb särg, ahven, haug, latikas, linask, angerjas. /Õngitsemine. Tln 2003/

Loe ka:

Raine Kalgre. Käsmu järv. Kalastaja 19; http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,19,88

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/