Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
28. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
29. Anemomeeter
30. Angerja oja (Angerja jõgi)
31. Angerjaõngejada
32. Angerjas (Anguilla anguilla)
33. Angerjas (pärimus)
34. Angerjas jaapani köögis
35. Angerjasöömise ajaloost
36. Angerjaõngejada
37. Angersägad (Clarias)
38. Angulas
39. Anisakiaas (anisakidoos)
40. Anisakiidid (Anisakidae)
41. Anne kanal
42. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
43. Anšoovislased (Engraulidae)
44. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
45. Antagonism
46. Araabia meri
47. Arapaima
48. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
49. Arteesia vesi
50. Astelraid (Dasyatis)
51. Astelraid 2 (Bathytoshia)
52. Astelraid 3 (Hemitrygon),
53. Astelraid 6 (Fontitrygon)
54. Atla jõgi
55. Atla laht
56. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
57. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
58. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
59. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
60. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
61. Atlandiraid (Atlantoraja)
62. atraktant (atrahent)
63. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
64. Baikal
65. Balzer
66. Barramundi
67. Bass
68. Bellingshausen
69. Beluuga (Huso huso)
70. Bentaal
71. Bentos
72. Bete
73. Bete Krokodil
74. Biofilter
75. Bioturbatsioon
76. Birdeye
77. Birjussa
78. bissa
79. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
80. Botvinja
81. Brahmaputra
82. Briis
83. Buran (mootorsaan)
84. Canvey saare elukas
85. Castingu MM
86. Chessie (veekrüptiid USAs)
87. Cooki saared
88. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
89. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
90. Creme
91. D.A.M.
92. Daing
93. Dirhami laht
94. Donburi
95. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
96. Ebabootsiad (Parabotia)
97. Ebisu (jaapani kalajumal)
98. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
99. Eesti jõgede loend
100. Eesti järved
101. Eesti järvede loend
102. Eesti Kalur
103. Eesti lahed (tähestikuline loend)
104. Eesti Merekool
105. EFTTA
106. Elango, Julius
107. Emajõe Lodjaselts
108. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
109. Emakala (Zoarces viviparus)
110. End, Albert Arvo
111. Endla järvestik
112. Erikson, Juhan (kalatööstur)
113. Erinarkid (Heteronarce)
114. Erm Vaike
115. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
116. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
117. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
118. Fenkol (apteegitill)
119. Flambeau
120. Fotofoor
121. Friteerimine
122. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
123. Garum ja liquamen
124. Gupi (Poecilia reticulata)
125. Haamerhai (Eusphyra blochii)
126. Haid kulinaarias
127. Hailiha nimekujud
128. Hakk-kala
129. Hallhaid (Carcharhinus)
130. Hammassärg (Rutilus frisii)
131. Harilaid
132. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
133. Harilik meriangerjas (Conger conger)
134. Harilik merilohe (Trachinus draco)
135. Harilik mullauss (maauss)
136. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
137. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
138. Harilik taimen (Hucho taimen)
139. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
140. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
141. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
142. Harju alamvesikond
143. Hauapüük
144. Haug püügikalana
145. Haug toidukalana
146. Haugasraid (Aetobatus)
147. Heeringalised (Clupeiformes)
148. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
149. Heeringlased (Clupeidae)
150. Heik (Hake) kalanimedes
151. Heintz Karl
152. Heleraid (Leucoraja)
153. Hensen, Victor
154. Hi-Lo
155. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
156. Hiinatrullid (Yunnanilus)
157. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
158. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
159. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
160. Hobulaiuskraadid
161. Hollandi kaste
162. Homaarlased (Nephropidae)
163. Hulkharjasussid (Polychaeta)
164. Hõbekoger (Carassius gibelio)
165. Hõimkond
166. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
167. Hämarhaid (Scymnodalatias)
168. Hülgepüük
169. Iilastuli
170. Imiussid (Trematoda)
171. Indo-Vaikne ookeaniala
172. Invincible (Nilsu)
173. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
174. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
175. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
176. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
177. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
178. Jahumardika vastne (jahuuss)
179. Johannes Vares
180. Jussi järved
181. Juust õngesöödana
182. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
183. Jõehallhaid (Glyphis)
184. Jõemõisa-Kaiu järvestik
185. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
186. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
187. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
188. Jämesabaraid (Urolophus)
189. Järveelustik ehk limnobios
190. Järvekoletised
191. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
192. Jäseraid (Cruriraja)
193. Jääpüük
194. Jäärauad
195. Kaanid (Hirudinea)
196. Kaarmise järv (Karmise järv)
197. Kaaviari ajaloost
198. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
199. Kahvamine
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakaste
202. Kalakasvatus
203. Kalakasvatus Eestis
204. Kalamüüdid ja müütilised kalad
205. Kalandus
206. Kalanduskoda
207. Kalaparv
208. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
209. Kalurite loitse ja ütlusi
210. Kaluuga (Huso dauricus)
211. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
212. Karelestad (Hippoglossoides)
213. Kartul
214. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
215. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
216. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
217. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
218. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
219. Katsuobushi
220. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
221. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
222. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
223. Kidata konks
224. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
225. Kiinide vastsed
226. Kiisk (pärimus)
227. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
228. Kilu nimelugu
229. Kinnine haspelrull
230. Kinnise rulli ehitus
231. Kirptirgu sidumise sõlm 1
232. kiviahvenlased (Serranidae)
233. Kivitrullingud (Nemacheilus)
234. Koerhaid (Scyliorhinus)
235. Koerhailased (Scyliorhinidae)
236. Koger (Carassius carassius)
237. Kogred (Carassius)
238. Koibraid (Sinobatis)
239. konks (õngekonks)
240. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
241. Koonhaid (Rhizoprionodon)
242. Koorküla järvestik
243. Kopskalad (Dipnoi)
244. Kosmoidsoomus
245. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
246. Kuivatamine/vinnutamine
247. Kuldkala (Carassius auratus)
248. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
249. Kura säär
250. Kuremaa järv (Kurema järv)
251. Kussie (jaapani järvekoletis)
252. Kuusamon Uistin Oy
253. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
254. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
255. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
256. Kärbsed õngesöödana
257. Kärbsenukk (kärbsekookon)
258. Kärbsetõugud meditsiinis
259. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
260. Kärphaid (Mustelus)
261. Kärsshingud (Acantopsis)
262. Käsiõng
263. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
264. Käärtrullid (Schistura) 2
265. Käärtrullid (Schistura) 3
266. Lahtise rulli ehitus
267. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
268. Lahtise rulli vänt
269. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
270. Lakerda (türgipärane soolakala)
271. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
272. Landilugu: dr Heintz
273. Landilugu: Kuusamo puukala
274. Landilugu: Nilsu
275. Lasa järv [Koorküla järvestik]
276. Lasnhaid (Scoliodon)
277. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
278. Leevi jõgi
279. Leivast õngesöödad
280. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
281. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
282. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
283. Lestad (Platichthys)
284. Libekala
285. Liblikate röövikud
286. Liblikraid (Gymnura)
287. Liftahvenad (Helicolenus)
288. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
289. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
290. Linajärv (Jussi Linajärv)
291. Linask (Tinca tinca)
292. Linné, Karl
293. Linnuroni (Ligula intestinalis)
294. Lintsabalased (Trichiuridae)
295. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
296. Logardraid 3 (Pseudobatos)
297. Logardrailased (Rhinobatidae)
298. Lonthülged (Mirounga)
299. Loobu jõgi
300. Lophius budegassa (must merikurat)
301. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
302. Luts (Lota lota)
303. Lõunaraid (Zearaja)
304. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
305. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
306. Läänesaarte alamvesikond
307. maailma jõed (loend)
308. Maggot
309. Majak (kolhoos)
310. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
311. Man
312. Mannasöödad
313. Maskraid (Neotrygon)
314. meduus
315. Merehaigus
316. Merekoletised
317. Meremeeste uskumused
318. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
319. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
320. Merikeellased (Soleidae)
321. Merikogerlased (Sparidae)
322. Merikoha (Sander marinus)
323. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
324. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
325. Meriluts (Brosme brosme)
326. Merineitsi
327. Meripuugid (Scorpaena)
328. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
329. Merisutt (Petromyzon marinus)
330. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
331. Merluusid (Merluccius)
332. Metsprussakas
333. Miiu
334. Moiva (Mallotus villosus)
335. Mokkparrakad (Labeobarbus)
336. Morilased (Moridae)
337. muda
338. Mudaelustik ehk pelon
339. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
340. Mussie (järvekoletis Kanadas)
341. Mussoon
342. Must marliin (Istiompax indica)
343. Mustatäpitõbi
344. Musthaid (Apristurus)
345. Mustjõe alamvesikond
346. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
347. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
348. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
349. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
350. Mõrrapüük
351. Mõõkkala (Xiphias gladius)
352. Mägiründid (Psilorhynchus)
353. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
354. Määr, Aleksander
355. Mölder, August
356. Mügarninad (Hybopsis)
357. Müütilised veeolendid
358. Naaskelraid (Pastinachus)
359. Nahknark (Crassinarke dormitor)
360. Naissaar
361. Narva veehoidla
362. Nasv
363. Navaaga (Eleginus nawaga)
364. Nelikant-kaldauss
365. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
366. Niituimlutslased (Physidae)
367. Nirkhailased (Hemigaleidae)
368. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
369. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
370. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
371. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
372. Nugishaid (Triakis)
373. Nuutraid (Himantura)
374. Näkk (eesti)
375. Oad, Jaan
376. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
377. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
378. Ogahaid (Squalus)
379. Ogasilmad (Pangio)
380. Ojamaa (Gotland)
381. Okasturilased (Notacanthidae)
382. Okishaid (Centroscyllium)
383. ondatra (piisamrott, biisamrott)
384. Osmussaar
385. Pakssabaraid (Trygonoptera)
386. Paljaslõuad (Acheilognathus)
387. paneerimine
388. Paunküla veehoidla
389. Peen kõduuss
390. Peipsi alamvesikond
391. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
392. Pettai, Elmar Voldemar
393. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
394. Pigo (Rutilus pigus)
395. Pihklased (Myxini)
396. Pihtla kalakasvandus
397. Piikraid (Urobatis)
398. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
399. Piimjas soouss
400. Piiskopikala (bishop fish)
401. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
402. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
403. Pimenarkid (Typhlonarke)
404. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
405. Poi
406. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
407. Polaarhaid (Somniosus)
408. Poola uss
409. Prespa forell (Salmo peristericus)
410. Prussakas ja tarakan
411. Psammon
412. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
413. Punane vihmauss (pool-ööuss)
414. Purikalalased (Istiophoridae)
415. Purjus krevetid
416. Puukala (Kuusamo puukala)
417. Põhjavee-elustik
418. Põishüljes (Cystophora cristata)
419. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
420. Põlula Kalakasvatuskeskus
421. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
422. Pärimus: Kaussjärv
423. Pärimus: Lutsu järv
424. Pärimus: Otepää Pühajärv
425. Pärimus: Raudjärve kullapütt
426. Pärimus: Uhtjärv
427. Pärimus: Verijärv
428. Pärnu alamvesikond
429. Pärnu Kalakombinaat
430. Pärnu kalanduskool
431. Rabakonn
432. Raid (Raja)
433. Rakfisk ehk norra hapukala
434. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
435. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
436. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
437. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
438. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
439. Reobiont
440. Riffhai (Triaenodon obesus)
441. Rihmsabaraid (Taeniura)
442. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
443. Riikoja Heinrich
444. Ristkok, Jüri
445. Robalod (Centropomus)
446. Roheline mullauss
447. Rohukonn
448. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
449. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
450. Rombkalad (Bothus)
451. Rombkalalased (Bothidae)
452. Roosa mullauss
453. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
454. Ruske käärtrull (Schistura russa)
455. Russalka
456. Rõbak Baltiki
457. Rõuge järvestik
458. Räimeõng
459. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
460. Saadjärv (Saadrejärv)
461. Saaghailised (Pristiophoriformes)
462. Saagsabahaid (Galeus)
463. Sagrits, Richard
464. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
465. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
466. Sammet, Jaak
467. Sannakji
468. Sardiin (Sardina pilchardus)
469. Sardiinid
470. Sardinellid (Sardinella)
471. Saunja laht
472. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
473. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
474. Sidrunhaid (Negaprion)
475. Siiad (Coregonus)
476. Siig - huvipüük Eestis
477. Siig spordikalana Skandinaavias
478. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
479. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
480. Sinakas soouss
481. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
482. siugkonnalised (apoodid)
483. Soomuskuked (Lepidotrigla)
484. Soomuslest (Limanda limanda)
485. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
486. Sovetskaja Rodina (laev)
487. Spinningisti kaksteist käsku
488. Staratel
489. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
490. Stroganina
491. Sump (kumm, pandur, märss)
492. Sumplaev
493. Susski, Vladimir
494. Suue
495. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
496. Suur mullauss
497. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
498. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
499. Suurallikas
500. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
501. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
502. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
503. Sõnnikuuss
504. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
505. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
506. Südvester
507. Sünkraid (Amblyraja)
508. Süvahaid (Centroscymnus)
509. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
510. Süvaraid (Bathyraja)
511. Šelfihaid (Halaelurus)
512. Zoobentos
513. Taaliku sadam
514. Tabadusekepp
515. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
516. Tainas angerjapüügiks
517. Tallinna Kalakombinaat
518. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
519. Tallinna Merekolledž
520. Tamm, Friedrich
521. Tamula järv (Tamla järv)
522. Tatrakakud
523. Temera (Temera hardwickii)
524. Tempura
525. Tiit Hunt. Eesti kalad
526. Tintlased (Osmeridae)
527. Tippviidikad (Alburnoides)
528. Tobiased (Ammodytes)
529. Tooder
530. Traaler
531. Traalnoot
532. Traalpüük
533. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
534. Triivpüük
535. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
536. Trullinglased (Nemacheilidae)
537. Trullingud (Barbatula)
538. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
539. Tuletorn
540. Tume vihmauss
541. Tumehaid (Etmopterus)
542. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
543. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
544. Tursad (Gadus)
545. Tursamaks
546. Tursamaksa konserveerimine
547. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
548. Tuul
549. tuulekala (pärimus)
550. Tuur
551. Tuurlased (Acipenseridae)
552. Tõugjärv (Küünjärv)
553. Tõugussaare raba laugas
554. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
555. Tääkraid (Urotrygon)
556. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
557. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
558. Tömpninad (Pimephales)
559. Ukraina (baaslaev)
560. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
561. Unadon
562. Und
563. Undiin
564. Urbukse järv (Urbuse järv)
565. Ussikonks (säärekidadega konks)
566. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
567. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
568. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
569. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
570. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
571. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
572. Valgeninahai (Nasolamia velox)
573. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
574. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
575. Vasarhaid (Sphyrna)
576. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
577. Vastne
578. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
579. vesikond
580. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
581. Vihmauslased (Lumbricidae)
582. Vihmauss (liigid)
583. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
584. Viitina kuurits
585. Vimb (Vimba vimba)
586. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
587. Vinkelhaid (Oxynotus)
588. Vinnutatud räimed
589. Viru alamvesikond
590. Viuraid (Aetomylaeus)
591. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
592. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
593. Võldas (Cottus gobio)
594. Võrtsjärve alamvesikond
595. Väheharjasussid
596. Vähilaadsed
597. väike meriahven (Sebastes viviparus)
598. Väike ogahai (Squalus blainville)
599. Väike saagrai (Pristis clavata)
600. väike tobias (nigli, väiketobias)
601. Väikeraid (Rajella)
602. Väikesuulest (Microstomus kitt)
603. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
604. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
605. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
606. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
607. Vöötninad (Rhinichthys)
608. Õlikook
609. Õngekonksu ajaloost
610. Õngitsemine+
611. Õnne lõhe
612. Äntu järved
613. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
614. Ülemiste järv
615. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
616. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)

Mägede ja metsade vahele peitunud järved


Aare Mäemets, Reet Laugaste, Helle Mäemets

Eesti Loodus 1998/10

Karula kuplistikus ja Hargla nõos asub hulgaliselt järvi, kokku 60 ringis. Neist jääb rahvuspargi alale 38. Kõiki pole jõutud lähemalt uurida -– siinkohal tuleb juttu peamiselt neist järvedest, mille vee omadustest ja elustikust on meil rohkem andmeid. Viimastel aastatel on käidud vaid Ähijärvel, teiste uurimiseks pole muutunud oludes jätkunud võimalusi. Mõne tillukese järvesilma äärde pole aga uurijad veel jõudnudki.

Aluspõhjaks on siin kesk-devoni punased liivakivid, mille pinda on hiljem kulutanud korduvate jäätumiste liustikud ja pesnud nende sulaveed. Karula kõrgustikku peetakse Võrtsjärve ja Võru-Hargla liustikukeelte vaheliseks kuhjevormiks, mis kujunes tänu Otepää kõrgustiku kohal olnud jäälahkmealale. Liustike taandumisel tekkis kuplistiku alale hulgaliselt järvi mahajäänud jääpankade asemeis, nende pind oli praegusest mitu korda suurem. Tänapäeva suuremad Karula järved (Ähijärv, Koobassaare järv, rahvuspargist välja jäävad Karula Pikkjärv ja Aheru) on kujunenud jääsulavee vooluteedele Hargla ja Valga nõgudes. Aheru-Ähijärve joonest lõuna pool oosmõhnade vahel on ilmselt kunagi asunud üsna suurejoonelised järvestikud, mis oma madaluse tõttu on nüüdseks soostunud. Põhjapoolsed Karula järved kuuluvad Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonda, sest kuplites sisalduv moreen sisaldab ka karbonaatseid kivimeid – vee mineraalsus on suurem ja see koos vee neutraalse või kergelt aluselise reaktsiooniga loob eeldused liigirikkale elustikule. Lõunapoolsed, Hargla nõo piirkonda jäävad järved kuuluvad Kagu-Eesti vähe- ja huumustoiteliste järvede valdkonda. Sealsetes jääliustiku sulaveest läbiuhutud pinnasel tekkinud järvedes on toiteaineid tunduvalt vähem, sooalade järved sisaldavad aga rohkesti humiinaineid, mis paljudele taime- ja loomaliikidele ei sobi. Ühist iseloomustust Karula järvedele on raske leida, sest nimetatud suuremates valdkondades leidub väga eriilmelisi järvi. Maastiku mosaiiksus tingib selle, et heledaveeliste kõrval asuvad siin pruunid järved, mõnedki järved aga üllatavad meid üsna erisuguste vete asukate kooseluga. Ühisjooneks võib ehk pidada, võrreldes näiteks Haanja järvedega, enamiku järvede madalust. See loob eeldused taimerohkuseks ning kinnikasvamiseks. Soine valgala ja lähiümbrus tingib rohkete humiinainete sattumist vette ja seetõttu on kuplistiku alal mitmed algselt rohketoitelised järvekesed jõudnud segatoitelisse arengujärku. Rõõmuga võib märkida, et möödunud aastakümnete vältel on inimene Karula järvedele suutnud vähem kahju teha kui näiteks Otepää järvedele, kuigi liigtoitelisusse kalduvaid järvi on siingi.

Suurim ja tuntuim rahvuspargi järvedest on Ähijärv (või algselt Ahijärv – seotud ohverdamisega?), mis on tekkinud Karula kuplistiku ja Hargla nõo piirialale. Oma lookleva kaldajoone, kohati kaldast järsult tõusvate kuplite ja enamjaolt liivaste kallastega kuulub ta Karula kauneimate järvede hulka. Ähijärv on väga hea kalajärv ja oli suurepärane vähijärv: esimesel iseseisvusajal püüti ainuüksi ekspordiks umbes 30 000 vähki aastas. Praeguseks on selle tüüpilise rohketoitelise järve vee toitelisus võrreldes sajandi esimese poolega veelgi suurenenud, seda kajastab mõnedes inimeste poolt rikutud kaldalõikudes ka taimestik. Järve tervise seisukohalt pole liigtoitelisus kasulik; eriti madalamates järvedes viib see mudastumisele, kinnikasvamisele ja hääbumisele. Ähijärve seisundit võib siiski veel pidada võrdlemisi heaks, seda näitab ka liigirikkus. Siit on leitud mitmeid vetika- ja vesikirbuharuldusi, kusjuures vetikate poolest on tegemist ühe Eesti liigirikkama järvega (sarnane on ka Aheru järv). Suvel leidub nende liike avavees tavaliselt vähemalt sada (heas seisundis eutroofse järve keskmine on 50–60). Suurtaimestik1 sisaldas 1997. a. 36 liiki (lisaks veel mitmeid veepiiril). Veesiseseid taimi on vaid veerand liikide üldarvust, neist sagedasim kaelus-penikeel, järgmine läik-penikeel. Küllalt tihti leidub taimevaeseid liivaseid kaldalõike, mis meelitavad suplema, aga rahutu põhjareljeefi ja kohati järsult suureneva sügavuse tõttu peab siiski olema ettevaatlik.

Inimesest tugevamini mõjutatud, võiks öelda, et rikutud järved on Köstrejärv ja Pehmejärved. Ilus, sopiliste kõrgete kallastega Köstrejärv asub lausa Lüllemäe külje all. See on allikaterohke, väikese valgalaga lähtejärv, kust algav Üraski (e. Mäkiste e. Metsaoja) suundub lõpuks Aheru järve. Varem oli see madalavõitu kalgiveeline järv põhjani läbipaistev, 1989. aastaks aga vaid 1,1 m ja vesi enamiku keemiliste näitajate poolest liigtoiteline, lisaks väga sulfaatiderikas. Kenale Köstrejärvele on kahju teinud nii Lüllemäe asula kui ka kaldale ehitatud spordibaasi heitveed. Hargla nõos asuvad Suur ja eriti Väike Pehmejärv lasti 60. aastate algul liiga lähedale rajatud metsakuivenduskraavide tõttu peaaegu tühjaks. Hiljem on veetase Ähijärve vee abil osaliselt taastatud, kuid endist taset pole saavutatud. Mudases pruunikaskollaseveelises Väikeses Pehmejärves puudub veesisene taimestik peaaegu täiesti, kuid ta on rikas planktonvetikatest. Ujulehtedega taimestik katab hajusalt kogu järvepinna.

Kõige läbipaistvam on Karulas olnud rohekaveeline ilus Rebasejärv – 1961. a. augusti algul 5,1 m. Viimane mõõtmine 1987. a. mais andis läbipaistvuseks siiski vaid 2,2 m; kevadine ja hilissuvine mõõtmine pole aga päris hästi võrreldavad. Rebasejärv on allikaline umbjärv, milles kalad on korduvalt hukka saanud. Peaaegu sama läbipaistava veega on olnud Savijärv – rahvuspargi sügavaim (suurim sügavus 17,6 m). Savijärv asub rahvuspargi põhjapiiril ja on kõrgekaldaline, kaunis allikaterohke ja mineraalainetesisalduselt (189–230 mg HCO3/l) vist rikkamaid Karula järvi. Kahjuks pole seda järve juba 37 aastat uuritud! Talle üsna lähedale metsa sisse jääb hea kala-, eriti latikajärvena tuntud toiterikas Kallete järv. Vesi tuleb siia pruuniveelisest, taimi täis kasvanud Kaatsi järvest ja läheb heledamast Kalletest edasi Savijärve poole, jõudes viimaks Väike-Emajõkke. Kaatsi järvest pisut loode pool asuvad kaks tillukest läbivooluta Mustjärve, mis kohaliku rahva arvates on maa-aluses ühenduses salapärase Õdre (e. Õdri) järvega. See suurte põhjaallikatega, kohati liivakaldaga üsna pehmeveeline ilus metsajärv muudab tõesti tihti oma pindala ja ühtlasi ka sügavust (2–3 m); seejuures silmaga nähtavat läbivoolu pole. Kuidas rahvasuus nimetatud Salajõgi Õdre vee ära viib, on geoloogilisi tingimusi arvestades raske seletada. Siinkohal võib nimetada, et Haanjaski on “neeluauke” paikades, kus praeguste teadmiste põhjal karstinähte olla ei tohiks. Mõistatuslikke muutumisi on juhtunud ka Mähkli (e. Mikile) järvega. Kuuekümnendail aastail oli ta vesi rohekaskollane, hiljem aga punakas- või kollakaspruun, ilma et muutuse põhjus oleks selge. See, et järv on kujunenud rohketoitelisest segatoiteliseks, s.t. vesi sisaldab mineraalainete kõrval rohkesti ka orgaanilisi (antud juhul humiinaineid), on arvatavasti tingitud soostunud valgalal toimunud muutustest. Mähkli valgalal asuvad kollase veega taimederikas Veetka (e. Viitka) ja pisikene Ojajärv. Neist esimene on samuti kaotanud kunagise rohekama värvitooni.

Ähijärvest kirdes asuvad kaks põnevat järve: Suur ja Väike Saarjärv. Kunagi on nad olnud lähedusele vaatamata teineteisest lahusolevad umbjärved, hiljem on kaevatud ühenduskanal, mis nende vee erinevusi pole siiski oluliselt vähendanud. Suur Saarjärv on algselt olnud vähetoiteline, hiljem aga muutunud (inimmõjul?) toiterikkamaks. Tema kollakasroheline vesi on võrdlemisi mineraalainetevaene (52–76 mg HCO3/l), kuid taimedel on täheldatud lubjakihti. Rohkesti on siit leitud tänapäeva järvedes suhteliselt harvaesinevaid ikkesvetikaid. Hoopis hämmastama panev on Väike Saarjärv, mille happelises (pH 5,5), täiesti mineraalaineteta kollakaspruunis vees elab arvukalt haruldasi, üldsegi mitte huumustoitelistele järvedele iseloomulikke vesikirbulisi ning muid looma- ja vetikaliike (s.h. ränivetikad, ikkesvetikad), mis on peamiselt omased rohketoitelisele veele. Varasematel aegadel leidus siin rohkesti jõevähki, samuti tumedavärvilisi latikaid ja ahvenaid, kes hiljem on ilmselt segunenud Suure Saarjärve omadega. Võib-olla oli tegemist eriliste, happelisemat vett taluvate populatsioonidega, mida oleks tulnud hoida ja uurida? Milline on Väike Saarjärv olnud ammustel aegadel, pole selge, praegu võib teda pidada eutrofeerunud (s.o. toiteainetega rikastunud) huumustoiteliseks järveks. Veidi põhja pool asuv õõtsikkallastega Sibulajärv on hoopis kalgima ja kinnikasvava järve kohta küllalt vähe orgaanilisi aineid sisaldava veega.

Ähijärvest loodes ja läänes asub terve järvedeparv. Enamasti on nende keskmine sügavus nelja meetri ringis ja vesi orgaanilistest ainetest küllalt rikas, arvatavasti madalates nõgudes hoogsalt edeneva soostumise tõttu. Veetaimi on palju Lajasaare järves, juba mainitud Veetka järves ja liikide rohkusega (70ndail 26 liiki) silma paistnud Alakonnu (e. Jussi e. Kuajärv e. Alakunnu) järves, kus leidub ka rohkesti fütoplanktonit. Vetikaliike on palju segatoitelistes Kuigli (e. Kuikli) ja Tarupedaja (e. Kolski e. Võidujärv e. Vihmajärv) järves. Karulas on kuraditel palju tegemist olnud, sest Põrgujärvi on siin vähemalt kolm. Ühe, kõige sügavama varjunimi on Konnumäe järv. See on tilluke, aga kuni 12 meetri sügavune tugevasti kihistunud pehmeveeline järvesilmake, mille vesi 70ndail tundus kuidagiviisi kannatanud olevat. Pehmeveeliste järvede vett mõjutab reostus tunduvalt kiiremini kui kalgiveeliste oma. Teised Põrgujärved jäävad kagusse, üks rahvuspargi piirile, teine Ubajärve naabrusse. Võib-olla on neid veel? Terve hulk kauneid Karula järvi jääb siinkohal puudutamata, tiikidest rääkimata. Lõpetuseks väike pilguheit veel kahele väga erilisele järvele. Rahvuspargist omaette, kaitsealakillu sees, veidi kagu pool on Ubajärv (e. Ubahavva) järv, mille asukate üleslugemine võiks päris ära väsitada. Ainuüksi vetikaid on leitud 130 liiki, neist 53 kaasajal järjest harvemaks jäävaid ikkesvetikaid. Ubajärv asub Hargla nõos metsarikkas liivikumaastikus, on ainult kuni 2,1 meetrit sügav ja soostunud kallastega, kuid maalilise ümbrusega. Läbivool on järvel nõrk, väga pehmesse vette on ümbruskonna soo ja mets lisanud pruune toone. Õnneks pole ta tavalistele supelseltskondadele eriti ahvatlev, seepärast on lootust, et siinne elustik säilib. Lisaks vetikaharuldustele on väga huvitav ka zooplankton ja põhjaloomastik, kuigi ükski neist kolmest rühmast ei paista silma suure arvukuse poolest. Väga rohkes taimestikus (40 liiki) leiti viimasel külastusel 1983. a. taas ka mõni taimeke haruldast muda-lahnarohtu. Ubajärves muidu arvukad samblakogumikud olid siis kahjuks osalt hävimas. Koobassaare (e. Suur Apja) järv koos Väikese Apja järvega paikneb rahvuspargi edelaservas, Hargla nõos, kunagise jääsulamisvee vooluteeks olnud vagumuses, mis praegu on tugevasti soostunud-mudastunud. See on samuti madal järv paksu lendmudakihiga põhjas, kaldad enamasti turbased. Oma tüübilt on ta eelmisele lähedane ning rikas haruldastest vetika- ja zooplanktoniliikidest, mille hulgas madalusest ja suvisest tugevast läbisoojenemisest hoolimata on mitmeid põhjaaladele omaseid planktereid. Ikkesvetikaid on Koobassaare järvest leitud koguni 77 liiki! Ka suurtaimi on palju nii ohtruselt kui liikidelt (1983. aastal 38), samblad olid viimati paremas seisukorras kui Ubajärves. Vees kasvavad samblad pole tänapäeval, mil järvede läbipaistvus on suurenenud, enam sugugi nii sagedased kui varemalt, vaid mõned liigid tunduvad paremini vastu pidavat. Raskesti ligipääsetav Väike Apja on vist Karula kõige tumedama veega järv.

Loodame, et viimane aastakümme on Karula toredaid järvi säästnud suurematest hädadest ja et peagi avaneb võimalus neid uuesti näha. Ärgu nende rohkus meid hooletuks tehku! Kaht samasugust järve pole. Karula mägede ja metsade vahele peitunud järved on tõeline aare tänapäeva maailmas, kus jõgesid hakatakse uuesti kõveramaks tegema ja “umbrohtusid” külvama.

Kirjandus:

M ä e m e t s, A., 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln.

R a u k a s, A., K a r u k ä p p, R., 1979. Eesti liustikutekkeliste akumulatiivsete saarkõrgustike kujunemine. Eesti NSV saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine. Tln.

Allikas:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/jarved.html


Kalale.ee KIK