Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
58. Atlandiraid (Atlantoraja)
59. atraktant (atrahent)
60. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
61. Baikal
62. Balzer
63. Barramundi
64. Bass
65. Bellingshausen
66. Beluuga (Huso huso)
67. Bentaal
68. Bentos
69. Bete
70. Bete Krokodil
71. Biofilter
72. Bioturbatsioon
73. Birdeye
74. Birjussa
75. bissa
76. Botvinja
77. Brahmaputra
78. Briis
79. Buran (mootorsaan)
80. Canvey saare elukas
81. Castingu MM
82. Chessie (veekrüptiid USAs)
83. Cooki saared
84. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
85. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
86. Creme
87. D.A.M.
88. Daing
89. Dirhami laht
90. Donburi
91. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
92. Ebisu (jaapani kalajumal)
93. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
94. Eesti jõgede loend
95. Eesti järved
96. Eesti järvede loend
97. Eesti Kalur
98. Eesti lahed (tähestikuline loend)
99. Eesti Merekool
100. EFTTA
101. Elango, Julius
102. Emajõe Lodjaselts
103. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
104. Emakala (Zoarces viviparus)
105. End, Albert Arvo
106. Endla järvestik
107. Erikson, Juhan (kalatööstur)
108. Erinarkid (Heteronarce)
109. Erm Vaike
110. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
111. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
112. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
113. Fenkol (apteegitill)
114. Flambeau
115. Fotofoor
116. Friteerimine
117. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
118. Garum ja liquamen
119. Gupi (Poecilia reticulata)
120. Haamerhai (Eusphyra blochii)
121. Haid kulinaarias
122. Hailiha nimekujud
123. Hakk-kala
124. Hallhaid (Carcharhinus)
125. Hammassärg (Rutilus frisii)
126. Harilaid
127. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
128. Harilik meriangerjas (Conger conger)
129. Harilik merilohe (Trachinus draco)
130. Harilik mullauss (maauss)
131. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
132. Harilik taimen (Hucho taimen)
133. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
134. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
135. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
136. Harju alamvesikond
137. Hauapüük
138. Haug püügikalana
139. Haug toidukalana
140. Haugasraid (Aetobatus)
141. Heeringalised (Clupeiformes)
142. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
143. Heeringlased (Clupeidae)
144. Heik (Hake) kalanimedes
145. Heintz Karl
146. Heleraid (Leucoraja)
147. Hensen, Victor
148. Hi-Lo
149. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
150. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
151. Hobulaiuskraadid
152. Hollandi kaste
153. Homaarlased (Nephropidae)
154. Hulkharjasussid (Polychaeta)
155. Hõbekoger (Carassius gibelio)
156. Hõimkond
157. Hülgepüük
158. Iilastuli
159. Imiussid (Trematoda)
160. Indo-Vaikne ookeaniala
161. Invincible (Nilsu)
162. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
163. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
164. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
165. Jahumardika vastne (jahuuss)
166. Johannes Vares
167. Jussi järved
168. Juust õngesöödana
169. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
170. Jõehallhaid (Glyphis)
171. Jõemõisa-Kaiu järvestik
172. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
173. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
174. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
175. Jämesabaraid (Urolophus)
176. Järveelustik ehk limnobios
177. Järvekoletised
178. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
179. Jäseraid (Cruriraja)
180. Jääpüük
181. Jäärauad
182. Kaanid (Hirudinea)
183. Kaarmise järv (Karmise järv)
184. Kaaviari ajaloost
185. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
186. Kahvamine
187. kalade loend H-K
188. kalade loend L-O
189. kalade loend P-T
190. kalade loend U-Ü
191. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
192. Kalakasvatus
193. Kalakasvatus Eestis
194. Kalamüüdid ja müütilised kalad
195. Kalandus
196. Kalanduskoda
197. Kalaparv
198. Kalurite loitse ja ütlusi
199. Kaluuga (Huso dauricus)
200. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
201. Karelestad (Hippoglossoides)
202. Kartul
203. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
204. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
205. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
206. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
207. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
208. Katsuobushi
209. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
210. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
211. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
212. Kidata konks
213. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
214. Kiinide vastsed
215. Kiisk (pärimus)
216. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
217. Kilu nimelugu
218. Kinnine haspelrull
219. Kinnise rulli ehitus
220. Kirptirgu sidumise sõlm 1
221. kiviahvenlased (Serranidae)
222. Koerhailased (Scyliorhinidae)
223. Koger (Carassius carassius)
224. Kogred (Carassius)
225. Koibraid (Sinobatis)
226. konks (õngekonks)
227. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
228. Koonhaid (Rhizoprionodon)
229. Koorküla järvestik
230. Kopskalad (Dipnoi)
231. Kosmoidsoomus
232. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
233. Kuivatamine/vinnutamine
234. Kuldkala (Carassius auratus)
235. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
236. Kura säär
237. Kuremaa järv (Kurema järv)
238. Kussie (jaapani järvekoletis)
239. Kuusamon Uistin Oy
240. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
241. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
242. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
243. Kärbsed õngesöödana
244. Kärbsenukk (kärbsekookon)
245. Kärbsetõugud meditsiinis
246. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
247. Käsiõng
248. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
249. Lahtise rulli ehitus
250. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
251. Lahtise rulli vänt
252. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
253. Lakerda (türgipärane soolakala)
254. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
255. Landilugu: dr Heintz
256. Landilugu: Kuusamo puukala
257. Landilugu: Nilsu
258. Lasa järv [Koorküla järvestik]
259. Lasnhaid (Scoliodon)
260. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
261. Leevi jõgi
262. Leivast õngesöödad
263. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
264. Lestad (Platichthys)
265. Libekala
266. Liblikate röövikud
267. Liblikraid (Gymnura)
268. Liftahvenad (Helicolenus)
269. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
270. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
271. Linajärv (Jussi Linajärv)
272. Linask (Tinca tinca)
273. Linné, Karl
274. Linnuroni (Ligula intestinalis)
275. Lintsabalased (Trichiuridae)
276. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
277. Logardraid 3 (Pseudobatos)
278. Logardrailased (Rhinobatidae)
279. Lonthülged (Mirounga)
280. Loobu jõgi
281. Lophius budegassa (must merikurat)
282. Luts (Lota lota)
283. Lõunaraid (Zearaja)
284. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
285. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
286. Läänesaarte alamvesikond
287. maailma jõed (loend)
288. Maggot
289. Majak (kolhoos)
290. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
291. Man
292. Mannasöödad
293. Maskraid (Neotrygon)
294. meduus
295. Merehaigus
296. Merekoletised
297. Meremeeste uskumused
298. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
299. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
300. Merikeellased (Soleidae)
301. Merikogerlased (Sparidae)
302. Merikoha (Sander marinus)
303. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
304. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
305. Meriluts (Brosme brosme)
306. Merineitsi
307. Meripuugid (Scorpaena)
308. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
309. Merisutt (Petromyzon marinus)
310. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
311. Merluusid (Merluccius)
312. Metsprussakas
313. Miiu
314. Moiva (Mallotus villosus)
315. Morilased (Moridae)
316. muda
317. Mudaelustik ehk pelon
318. Mussie (järvekoletis Kanadas)
319. Mussoon
320. Must marliin (Istiompax indica)
321. Mustatäpitõbi
322. Musthaid (Apristurus)
323. Mustjõe alamvesikond
324. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
325. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
326. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
327. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
328. Mõrrapüük
329. Mõõkkala (Xiphias gladius)
330. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
331. Määr, Aleksander
332. Mölder, August
333. Müütilised veeolendid
334. Naaskelraid (Pastinachus)
335. Nahknark (Crassinarke dormitor)
336. Naissaar
337. Narva veehoidla
338. Nasv
339. Navaaga (Eleginus nawaga)
340. Nelikant-kaldauss
341. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
342. Niituimlutslased (Physidae)
343. Nirkhailased (Hemigaleidae)
344. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
345. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
346. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
347. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
348. Nuutraid (Himantura)
349. Näkk (eesti)
350. Oad, Jaan
351. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
352. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
353. Ojamaa (Gotland)
354. Okasturilased (Notacanthidae)
355. ondatra (piisamrott, biisamrott)
356. Osmussaar
357. Pakssabaraid (Trygonoptera)
358. paneerimine
359. Paunküla veehoidla
360. Peen kõduuss
361. Peipsi alamvesikond
362. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
363. Pettai, Elmar Voldemar
364. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
365. Pigo (Rutilus pigus)
366. Pihklased (Myxini)
367. Pihtla kalakasvandus
368. Piikraid (Urobatis)
369. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
370. Piimjas soouss
371. Piiskopikala (bishop fish)
372. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
373. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
374. Pimenarkid (Typhlonarke)
375. Poi
376. Poola uss
377. Prespa forell (Salmo peristericus)
378. Prussakas ja tarakan
379. Psammon
380. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
381. Punane vihmauss (pool-ööuss)
382. Purikalalased (Istiophoridae)
383. Purjus krevetid
384. Puukala (Kuusamo puukala)
385. Põhjavee-elustik
386. Põishüljes (Cystophora cristata)
387. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
388. Põlula Kalakasvatuskeskus
389. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
390. Pärimus: Kaussjärv
391. Pärimus: Lutsu järv
392. Pärimus: Otepää Pühajärv
393. Pärimus: Raudjärve kullapütt
394. Pärimus: Uhtjärv
395. Pärimus: Verijärv
396. Pärnu alamvesikond
397. Pärnu Kalakombinaat
398. Pärnu kalanduskool
399. Rabakonn
400. Raid (Raja)
401. Rakfisk ehk norra hapukala
402. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
403. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
404. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
405. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
406. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
407. Reobiont
408. Riffhai (Triaenodon obesus)
409. Rihmsabaraid (Taeniura)
410. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
411. Riikoja Heinrich
412. Ristkok, Jüri
413. Robalod (Centropomus)
414. Roheline mullauss
415. Rohukonn
416. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
417. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
418. Rombkalad (Bothus)
419. Rombkalalased (Bothidae)
420. Roosa mullauss
421. Russalka
422. Rõbak Baltiki
423. Rõuge järvestik
424. Räimeõng
425. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
426. Saadjärv (Saadrejärv)
427. Saaghailised (Pristiophoriformes)
428. Sagrits, Richard
429. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
430. Sammet, Jaak
431. Sannakji
432. Sardiin (Sardina pilchardus)
433. Sardiinid
434. Sardinellid (Sardinella)
435. Saunja laht
436. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
437. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
438. Sidrunhaid (Negaprion)
439. Siiad (Coregonus)
440. Siig - huvipüük Eestis
441. Siig spordikalana Skandinaavias
442. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
443. Sinakas soouss
444. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
445. siugkonnalised (apoodid)
446. Soomuskuked (Lepidotrigla)
447. Soomuslest (Limanda limanda)
448. Sovetskaja Rodina (laev)
449. Spinningisti kaksteist käsku
450. Staratel
451. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
452. Stroganina
453. Sump (kumm, pandur, märss)
454. Sumplaev
455. Susski, Vladimir
456. Suue
457. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
458. Suur mullauss
459. Suurallikas
460. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
461. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
462. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
463. Sõnnikuuss
464. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
465. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
466. Südvester
467. Sünkraid (Amblyraja)
468. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
469. Süvaraid (Bathyraja)
470. Zoobentos
471. Taaliku sadam
472. Tabadusekepp
473. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
474. Tainas angerjapüügiks
475. Tallinna Kalakombinaat
476. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
477. Tallinna Merekolledž
478. Tamm, Friedrich
479. Tamula järv (Tamla järv)
480. Tatrakakud
481. Teibid (Leuciscus)
482. Temera (Temera hardwickii)
483. Tempura
484. Tiit Hunt. Eesti kalad
485. Tintlased (Osmeridae)
486. Tobiased (Ammodytes)
487. Tooder
488. Traaler
489. Traalnoot
490. Traalpüük
491. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
492. Triivpüük
493. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
494. Tuletorn
495. Tume vihmauss
496. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
497. Tursad (Gadus)
498. Tursamaks
499. Tursamaksa konserveerimine
500. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
501. Tuul
502. tuulekala (pärimus)
503. Tuur
504. Tuurlased (Acipenseridae)
505. Tõugjärv (Küünjärv)
506. Tõugussaare raba laugas
507. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
508. Tääkraid (Urotrygon)
509. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
510. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
511. Ukraina (baaslaev)
512. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
513. Unadon
514. Und
515. Undiin
516. Urbukse järv (Urbuse järv)
517. Ussikonks (säärekidadega konks)
518. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
519. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
520. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
521. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
522. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
523. Valgeninahai (Nasolamia velox)
524. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
525. Vastne
526. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
527. vesikond
528. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
529. Vihmauslased (Lumbricidae)
530. Vihmauss (liigid)
531. Viidikas (Alburnus alburnus)
532. Viitina kuurits
533. Vimb (Vimba vimba)
534. Vinnutatud räimed
535. Viru alamvesikond
536. Viuraid (Aetomylaeus)
537. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
538. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
539. Võldas (Cottus gobio)
540. Võrtsjärve alamvesikond
541. Väheharjasussid
542. Vähilaadsed
543. väike meriahven (Sebastes viviparus)
544. Väike saagrai (Pristis clavata)
545. väike tobias (nigli, väiketobias)
546. Väikeraid (Rajella)
547. Väikesuulest (Microstomus kitt)
548. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
549. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
550. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
551. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
552. Õlikook
553. Õngekonksu ajaloost
554. Õngitsemine+
555. Õnne lõhe
556. Äntu järved
557. Ülemiste järv
558. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
559. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)

Mägede ja metsade vahele peitunud järved


Aare Mäemets, Reet Laugaste, Helle Mäemets

Eesti Loodus 1998/10

Karula kuplistikus ja Hargla nõos asub hulgaliselt järvi, kokku 60 ringis. Neist jääb rahvuspargi alale 38. Kõiki pole jõutud lähemalt uurida -– siinkohal tuleb juttu peamiselt neist järvedest, mille vee omadustest ja elustikust on meil rohkem andmeid. Viimastel aastatel on käidud vaid Ähijärvel, teiste uurimiseks pole muutunud oludes jätkunud võimalusi. Mõne tillukese järvesilma äärde pole aga uurijad veel jõudnudki.

Aluspõhjaks on siin kesk-devoni punased liivakivid, mille pinda on hiljem kulutanud korduvate jäätumiste liustikud ja pesnud nende sulaveed. Karula kõrgustikku peetakse Võrtsjärve ja Võru-Hargla liustikukeelte vaheliseks kuhjevormiks, mis kujunes tänu Otepää kõrgustiku kohal olnud jäälahkmealale. Liustike taandumisel tekkis kuplistiku alale hulgaliselt järvi mahajäänud jääpankade asemeis, nende pind oli praegusest mitu korda suurem. Tänapäeva suuremad Karula järved (Ähijärv, Koobassaare järv, rahvuspargist välja jäävad Karula Pikkjärv ja Aheru) on kujunenud jääsulavee vooluteedele Hargla ja Valga nõgudes. Aheru-Ähijärve joonest lõuna pool oosmõhnade vahel on ilmselt kunagi asunud üsna suurejoonelised järvestikud, mis oma madaluse tõttu on nüüdseks soostunud. Põhjapoolsed Karula järved kuuluvad Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonda, sest kuplites sisalduv moreen sisaldab ka karbonaatseid kivimeid – vee mineraalsus on suurem ja see koos vee neutraalse või kergelt aluselise reaktsiooniga loob eeldused liigirikkale elustikule. Lõunapoolsed, Hargla nõo piirkonda jäävad järved kuuluvad Kagu-Eesti vähe- ja huumustoiteliste järvede valdkonda. Sealsetes jääliustiku sulaveest läbiuhutud pinnasel tekkinud järvedes on toiteaineid tunduvalt vähem, sooalade järved sisaldavad aga rohkesti humiinaineid, mis paljudele taime- ja loomaliikidele ei sobi. Ühist iseloomustust Karula järvedele on raske leida, sest nimetatud suuremates valdkondades leidub väga eriilmelisi järvi. Maastiku mosaiiksus tingib selle, et heledaveeliste kõrval asuvad siin pruunid järved, mõnedki järved aga üllatavad meid üsna erisuguste vete asukate kooseluga. Ühisjooneks võib ehk pidada, võrreldes näiteks Haanja järvedega, enamiku järvede madalust. See loob eeldused taimerohkuseks ning kinnikasvamiseks. Soine valgala ja lähiümbrus tingib rohkete humiinainete sattumist vette ja seetõttu on kuplistiku alal mitmed algselt rohketoitelised järvekesed jõudnud segatoitelisse arengujärku. Rõõmuga võib märkida, et möödunud aastakümnete vältel on inimene Karula järvedele suutnud vähem kahju teha kui näiteks Otepää järvedele, kuigi liigtoitelisusse kalduvaid järvi on siingi.

Suurim ja tuntuim rahvuspargi järvedest on Ähijärv (või algselt Ahijärv – seotud ohverdamisega?), mis on tekkinud Karula kuplistiku ja Hargla nõo piirialale. Oma lookleva kaldajoone, kohati kaldast järsult tõusvate kuplite ja enamjaolt liivaste kallastega kuulub ta Karula kauneimate järvede hulka. Ähijärv on väga hea kalajärv ja oli suurepärane vähijärv: esimesel iseseisvusajal püüti ainuüksi ekspordiks umbes 30 000 vähki aastas. Praeguseks on selle tüüpilise rohketoitelise järve vee toitelisus võrreldes sajandi esimese poolega veelgi suurenenud, seda kajastab mõnedes inimeste poolt rikutud kaldalõikudes ka taimestik. Järve tervise seisukohalt pole liigtoitelisus kasulik; eriti madalamates järvedes viib see mudastumisele, kinnikasvamisele ja hääbumisele. Ähijärve seisundit võib siiski veel pidada võrdlemisi heaks, seda näitab ka liigirikkus. Siit on leitud mitmeid vetika- ja vesikirbuharuldusi, kusjuures vetikate poolest on tegemist ühe Eesti liigirikkama järvega (sarnane on ka Aheru järv). Suvel leidub nende liike avavees tavaliselt vähemalt sada (heas seisundis eutroofse järve keskmine on 50–60). Suurtaimestik1 sisaldas 1997. a. 36 liiki (lisaks veel mitmeid veepiiril). Veesiseseid taimi on vaid veerand liikide üldarvust, neist sagedasim kaelus-penikeel, järgmine läik-penikeel. Küllalt tihti leidub taimevaeseid liivaseid kaldalõike, mis meelitavad suplema, aga rahutu põhjareljeefi ja kohati järsult suureneva sügavuse tõttu peab siiski olema ettevaatlik.

Inimesest tugevamini mõjutatud, võiks öelda, et rikutud järved on Köstrejärv ja Pehmejärved. Ilus, sopiliste kõrgete kallastega Köstrejärv asub lausa Lüllemäe külje all. See on allikaterohke, väikese valgalaga lähtejärv, kust algav Üraski (e. Mäkiste e. Metsaoja) suundub lõpuks Aheru järve. Varem oli see madalavõitu kalgiveeline järv põhjani läbipaistev, 1989. aastaks aga vaid 1,1 m ja vesi enamiku keemiliste näitajate poolest liigtoiteline, lisaks väga sulfaatiderikas. Kenale Köstrejärvele on kahju teinud nii Lüllemäe asula kui ka kaldale ehitatud spordibaasi heitveed. Hargla nõos asuvad Suur ja eriti Väike Pehmejärv lasti 60. aastate algul liiga lähedale rajatud metsakuivenduskraavide tõttu peaaegu tühjaks. Hiljem on veetase Ähijärve vee abil osaliselt taastatud, kuid endist taset pole saavutatud. Mudases pruunikaskollaseveelises Väikeses Pehmejärves puudub veesisene taimestik peaaegu täiesti, kuid ta on rikas planktonvetikatest. Ujulehtedega taimestik katab hajusalt kogu järvepinna.

Kõige läbipaistvam on Karulas olnud rohekaveeline ilus Rebasejärv – 1961. a. augusti algul 5,1 m. Viimane mõõtmine 1987. a. mais andis läbipaistvuseks siiski vaid 2,2 m; kevadine ja hilissuvine mõõtmine pole aga päris hästi võrreldavad. Rebasejärv on allikaline umbjärv, milles kalad on korduvalt hukka saanud. Peaaegu sama läbipaistava veega on olnud Savijärv – rahvuspargi sügavaim (suurim sügavus 17,6 m). Savijärv asub rahvuspargi põhjapiiril ja on kõrgekaldaline, kaunis allikaterohke ja mineraalainetesisalduselt (189–230 mg HCO3/l) vist rikkamaid Karula järvi. Kahjuks pole seda järve juba 37 aastat uuritud! Talle üsna lähedale metsa sisse jääb hea kala-, eriti latikajärvena tuntud toiterikas Kallete järv. Vesi tuleb siia pruuniveelisest, taimi täis kasvanud Kaatsi järvest ja läheb heledamast Kalletest edasi Savijärve poole, jõudes viimaks Väike-Emajõkke. Kaatsi järvest pisut loode pool asuvad kaks tillukest läbivooluta Mustjärve, mis kohaliku rahva arvates on maa-aluses ühenduses salapärase Õdre (e. Õdri) järvega. See suurte põhjaallikatega, kohati liivakaldaga üsna pehmeveeline ilus metsajärv muudab tõesti tihti oma pindala ja ühtlasi ka sügavust (2–3 m); seejuures silmaga nähtavat läbivoolu pole. Kuidas rahvasuus nimetatud Salajõgi Õdre vee ära viib, on geoloogilisi tingimusi arvestades raske seletada. Siinkohal võib nimetada, et Haanjaski on “neeluauke” paikades, kus praeguste teadmiste põhjal karstinähte olla ei tohiks. Mõistatuslikke muutumisi on juhtunud ka Mähkli (e. Mikile) järvega. Kuuekümnendail aastail oli ta vesi rohekaskollane, hiljem aga punakas- või kollakaspruun, ilma et muutuse põhjus oleks selge. See, et järv on kujunenud rohketoitelisest segatoiteliseks, s.t. vesi sisaldab mineraalainete kõrval rohkesti ka orgaanilisi (antud juhul humiinaineid), on arvatavasti tingitud soostunud valgalal toimunud muutustest. Mähkli valgalal asuvad kollase veega taimederikas Veetka (e. Viitka) ja pisikene Ojajärv. Neist esimene on samuti kaotanud kunagise rohekama värvitooni.

Ähijärvest kirdes asuvad kaks põnevat järve: Suur ja Väike Saarjärv. Kunagi on nad olnud lähedusele vaatamata teineteisest lahusolevad umbjärved, hiljem on kaevatud ühenduskanal, mis nende vee erinevusi pole siiski oluliselt vähendanud. Suur Saarjärv on algselt olnud vähetoiteline, hiljem aga muutunud (inimmõjul?) toiterikkamaks. Tema kollakasroheline vesi on võrdlemisi mineraalainetevaene (52–76 mg HCO3/l), kuid taimedel on täheldatud lubjakihti. Rohkesti on siit leitud tänapäeva järvedes suhteliselt harvaesinevaid ikkesvetikaid. Hoopis hämmastama panev on Väike Saarjärv, mille happelises (pH 5,5), täiesti mineraalaineteta kollakaspruunis vees elab arvukalt haruldasi, üldsegi mitte huumustoitelistele järvedele iseloomulikke vesikirbulisi ning muid looma- ja vetikaliike (s.h. ränivetikad, ikkesvetikad), mis on peamiselt omased rohketoitelisele veele. Varasematel aegadel leidus siin rohkesti jõevähki, samuti tumedavärvilisi latikaid ja ahvenaid, kes hiljem on ilmselt segunenud Suure Saarjärve omadega. Võib-olla oli tegemist eriliste, happelisemat vett taluvate populatsioonidega, mida oleks tulnud hoida ja uurida? Milline on Väike Saarjärv olnud ammustel aegadel, pole selge, praegu võib teda pidada eutrofeerunud (s.o. toiteainetega rikastunud) huumustoiteliseks järveks. Veidi põhja pool asuv õõtsikkallastega Sibulajärv on hoopis kalgima ja kinnikasvava järve kohta küllalt vähe orgaanilisi aineid sisaldava veega.

Ähijärvest loodes ja läänes asub terve järvedeparv. Enamasti on nende keskmine sügavus nelja meetri ringis ja vesi orgaanilistest ainetest küllalt rikas, arvatavasti madalates nõgudes hoogsalt edeneva soostumise tõttu. Veetaimi on palju Lajasaare järves, juba mainitud Veetka järves ja liikide rohkusega (70ndail 26 liiki) silma paistnud Alakonnu (e. Jussi e. Kuajärv e. Alakunnu) järves, kus leidub ka rohkesti fütoplanktonit. Vetikaliike on palju segatoitelistes Kuigli (e. Kuikli) ja Tarupedaja (e. Kolski e. Võidujärv e. Vihmajärv) järves. Karulas on kuraditel palju tegemist olnud, sest Põrgujärvi on siin vähemalt kolm. Ühe, kõige sügavama varjunimi on Konnumäe järv. See on tilluke, aga kuni 12 meetri sügavune tugevasti kihistunud pehmeveeline järvesilmake, mille vesi 70ndail tundus kuidagiviisi kannatanud olevat. Pehmeveeliste järvede vett mõjutab reostus tunduvalt kiiremini kui kalgiveeliste oma. Teised Põrgujärved jäävad kagusse, üks rahvuspargi piirile, teine Ubajärve naabrusse. Võib-olla on neid veel? Terve hulk kauneid Karula järvi jääb siinkohal puudutamata, tiikidest rääkimata. Lõpetuseks väike pilguheit veel kahele väga erilisele järvele. Rahvuspargist omaette, kaitsealakillu sees, veidi kagu pool on Ubajärv (e. Ubahavva) järv, mille asukate üleslugemine võiks päris ära väsitada. Ainuüksi vetikaid on leitud 130 liiki, neist 53 kaasajal järjest harvemaks jäävaid ikkesvetikaid. Ubajärv asub Hargla nõos metsarikkas liivikumaastikus, on ainult kuni 2,1 meetrit sügav ja soostunud kallastega, kuid maalilise ümbrusega. Läbivool on järvel nõrk, väga pehmesse vette on ümbruskonna soo ja mets lisanud pruune toone. Õnneks pole ta tavalistele supelseltskondadele eriti ahvatlev, seepärast on lootust, et siinne elustik säilib. Lisaks vetikaharuldustele on väga huvitav ka zooplankton ja põhjaloomastik, kuigi ükski neist kolmest rühmast ei paista silma suure arvukuse poolest. Väga rohkes taimestikus (40 liiki) leiti viimasel külastusel 1983. a. taas ka mõni taimeke haruldast muda-lahnarohtu. Ubajärves muidu arvukad samblakogumikud olid siis kahjuks osalt hävimas. Koobassaare (e. Suur Apja) järv koos Väikese Apja järvega paikneb rahvuspargi edelaservas, Hargla nõos, kunagise jääsulamisvee vooluteeks olnud vagumuses, mis praegu on tugevasti soostunud-mudastunud. See on samuti madal järv paksu lendmudakihiga põhjas, kaldad enamasti turbased. Oma tüübilt on ta eelmisele lähedane ning rikas haruldastest vetika- ja zooplanktoniliikidest, mille hulgas madalusest ja suvisest tugevast läbisoojenemisest hoolimata on mitmeid põhjaaladele omaseid planktereid. Ikkesvetikaid on Koobassaare järvest leitud koguni 77 liiki! Ka suurtaimi on palju nii ohtruselt kui liikidelt (1983. aastal 38), samblad olid viimati paremas seisukorras kui Ubajärves. Vees kasvavad samblad pole tänapäeval, mil järvede läbipaistvus on suurenenud, enam sugugi nii sagedased kui varemalt, vaid mõned liigid tunduvad paremini vastu pidavat. Raskesti ligipääsetav Väike Apja on vist Karula kõige tumedama veega järv.

Loodame, et viimane aastakümme on Karula toredaid järvi säästnud suurematest hädadest ja et peagi avaneb võimalus neid uuesti näha. Ärgu nende rohkus meid hooletuks tehku! Kaht samasugust järve pole. Karula mägede ja metsade vahele peitunud järved on tõeline aare tänapäeva maailmas, kus jõgesid hakatakse uuesti kõveramaks tegema ja “umbrohtusid” külvama.

Kirjandus:

M ä e m e t s, A., 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln.

R a u k a s, A., K a r u k ä p p, R., 1979. Eesti liustikutekkeliste akumulatiivsete saarkõrgustike kujunemine. Eesti NSV saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine. Tln.

Allikas:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/jarved.html


Kalale.ee KIK