Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
156. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
157. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
158. Hobulaiuskraadid
159. Hollandi kaste
160. Homaarlased (Nephropidae)
161. Hulkharjasussid (Polychaeta)
162. Hõbekoger (Carassius gibelio)
163. Hõimkond
164. Hämarhaid (Scymnodalatias)
165. Hülgepüük
166. Iilastuli
167. Imiussid (Trematoda)
168. Indo-Vaikne ookeaniala
169. Invincible (Nilsu)
170. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
171. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
172. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
173. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
174. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
175. Jahumardika vastne (jahuuss)
176. Johannes Vares
177. Jussi järved
178. Juust õngesöödana
179. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
180. Jõehallhaid (Glyphis)
181. Jõemõisa-Kaiu järvestik
182. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
183. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
184. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
185. Jämesabaraid (Urolophus)
186. Järveelustik ehk limnobios
187. Järvekoletised
188. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
189. Jäseraid (Cruriraja)
190. Jääpüük
191. Jäärauad
192. Kaanid (Hirudinea)
193. Kaarmise järv (Karmise järv)
194. Kaaviari ajaloost
195. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
196. Kahvamine
197. kalade loend H-K
198. kalade loend L-O
199. kalade loend P-T
200. kalade loend U-Ü
201. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
202. Kalakaste
203. Kalakasvatus
204. Kalakasvatus Eestis
205. Kalamüüdid ja müütilised kalad
206. Kalandus
207. Kalanduskoda
208. Kalaparv
209. Kalurite loitse ja ütlusi
210. Kaluuga (Huso dauricus)
211. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
212. Karelestad (Hippoglossoides)
213. Kartul
214. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
215. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
216. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
217. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
218. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
219. Katsuobushi
220. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
221. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
222. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
223. Kidata konks
224. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
225. Kiinide vastsed
226. Kiisk (pärimus)
227. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
228. Kilu nimelugu
229. Kinnine haspelrull
230. Kinnise rulli ehitus
231. Kirptirgu sidumise sõlm 1
232. kiviahvenlased (Serranidae)
233. Koerhaid (Scyliorhinus)
234. Koerhailased (Scyliorhinidae)
235. Koger (Carassius carassius)
236. Kogred (Carassius)
237. Koibraid (Sinobatis)
238. konks (õngekonks)
239. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
240. Koonhaid (Rhizoprionodon)
241. Koorküla järvestik
242. Kopskalad (Dipnoi)
243. Kosmoidsoomus
244. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
245. Kuivatamine/vinnutamine
246. Kuldkala (Carassius auratus)
247. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
248. Kura säär
249. Kuremaa järv (Kurema järv)
250. Kussie (jaapani järvekoletis)
251. Kuusamon Uistin Oy
252. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
253. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
254. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
255. Kärbsed õngesöödana
256. Kärbsenukk (kärbsekookon)
257. Kärbsetõugud meditsiinis
258. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
259. Kärphaid (Mustelus)
260. Kärsshingud (Acantopsis)
261. Käsiõng
262. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
350. Määr, Aleksander
351. Mölder, August
352. Müütilised veeolendid
353. Naaskelraid (Pastinachus)
354. Nahknark (Crassinarke dormitor)
355. Naissaar
356. Narva veehoidla
357. Nasv
358. Navaaga (Eleginus nawaga)
359. Nelikant-kaldauss
360. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
361. Niituimlutslased (Physidae)
362. Nirkhailased (Hemigaleidae)
363. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
364. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
365. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
366. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
367. Nugishaid (Triakis)
368. Nuutraid (Himantura)
369. Näkk (eesti)
370. Oad, Jaan
371. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
372. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
373. Ogahaid (Squalus)
374. Ogasilmad (Pangio)
375. Ojamaa (Gotland)
376. Okasturilased (Notacanthidae)
377. Okishaid (Centroscyllium)
378. ondatra (piisamrott, biisamrott)
379. Osmussaar
380. Pakssabaraid (Trygonoptera)
381. paneerimine
382. Paunküla veehoidla
383. Peen kõduuss
384. Peipsi alamvesikond
385. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
386. Pettai, Elmar Voldemar
387. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
388. Pigo (Rutilus pigus)
389. Pihklased (Myxini)
390. Pihtla kalakasvandus
391. Piikraid (Urobatis)
392. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
393. Piimjas soouss
394. Piiskopikala (bishop fish)
395. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
396. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
397. Pimenarkid (Typhlonarke)
398. Poi
399. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
400. Polaarhaid (Somniosus)
401. Poola uss
402. Prespa forell (Salmo peristericus)
403. Prussakas ja tarakan
404. Psammon
405. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
406. Punane vihmauss (pool-ööuss)
407. Purikalalased (Istiophoridae)
408. Purjus krevetid
409. Puukala (Kuusamo puukala)
410. Põhjavee-elustik
411. Põishüljes (Cystophora cristata)
412. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
413. Põlula Kalakasvatuskeskus
414. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
415. Pärimus: Kaussjärv
416. Pärimus: Lutsu järv
417. Pärimus: Otepää Pühajärv
418. Pärimus: Raudjärve kullapütt
419. Pärimus: Uhtjärv
420. Pärimus: Verijärv
421. Pärnu alamvesikond
422. Pärnu Kalakombinaat
423. Pärnu kalanduskool
424. Rabakonn
425. Raid (Raja)
426. Rakfisk ehk norra hapukala
427. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
428. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
429. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
430. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
431. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
432. Reobiont
433. Riffhai (Triaenodon obesus)
434. Rihmsabaraid (Taeniura)
435. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
436. Riikoja Heinrich
437. Ristkok, Jüri
438. Robalod (Centropomus)
439. Roheline mullauss
440. Rohukonn
441. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
442. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
443. Rombkalad (Bothus)
444. Rombkalalased (Bothidae)
445. Roosa mullauss
446. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
447. Russalka
448. Rõbak Baltiki
449. Rõuge järvestik
450. Räimeõng
451. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
452. Saadjärv (Saadrejärv)
453. Saaghailised (Pristiophoriformes)
454. Saagsabahaid (Galeus)
455. Sagrits, Richard
456. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
457. Sammet, Jaak
458. Sannakji
459. Sardiin (Sardina pilchardus)
460. Sardiinid
461. Sardinellid (Sardinella)
462. Saunja laht
463. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
464. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
465. Sidrunhaid (Negaprion)
466. Siiad (Coregonus)
467. Siig - huvipüük Eestis
468. Siig spordikalana Skandinaavias
469. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
470. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
471. Sinakas soouss
472. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
473. siugkonnalised (apoodid)
474. Soomuskuked (Lepidotrigla)
475. Soomuslest (Limanda limanda)
476. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
477. Sovetskaja Rodina (laev)
478. Spinningisti kaksteist käsku
479. Staratel
480. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
481. Stroganina
482. Sump (kumm, pandur, märss)
483. Sumplaev
484. Susski, Vladimir
485. Suue
486. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
487. Suur mullauss
488. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
489. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
490. Suurallikas
491. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
492. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
493. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
494. Sõnnikuuss
495. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
496. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
497. Südvester
498. Sünkraid (Amblyraja)
499. Süvahaid (Centroscymnus)
500. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
501. Süvaraid (Bathyraja)
502. Šelfihaid (Halaelurus)
503. Zoobentos
504. Taaliku sadam
505. Tabadusekepp
506. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
507. Tainas angerjapüügiks
508. Tallinna Kalakombinaat
509. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
510. Tallinna Merekolledž
511. Tamm, Friedrich
512. Tamula järv (Tamla järv)
513. Tatrakakud
514. Temera (Temera hardwickii)
515. Tempura
516. Tiit Hunt. Eesti kalad
517. Tintlased (Osmeridae)
518. Tippviidikad (Alburnoides)
519. Tobiased (Ammodytes)
520. Tooder
521. Traaler
522. Traalnoot
523. Traalpüük
524. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
525. Triivpüük
526. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
527. Trullinglased (Nemacheilidae)
528. Trullingud (Barbatula)
529. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
530. Tuletorn
531. Tume vihmauss
532. Tumehaid (Etmopterus)
533. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
534. Tursad (Gadus)
535. Tursamaks
536. Tursamaksa konserveerimine
537. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
538. Tuul
539. tuulekala (pärimus)
540. Tuur
541. Tuurlased (Acipenseridae)
542. Tõugjärv (Küünjärv)
543. Tõugussaare raba laugas
544. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
545. Tääkraid (Urotrygon)
546. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
547. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
548. Ukraina (baaslaev)
549. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
550. Unadon
551. Und
552. Undiin
553. Urbukse järv (Urbuse järv)
554. Ussikonks (säärekidadega konks)
555. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
556. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
557. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
558. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
559. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
560. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
561. Valgeninahai (Nasolamia velox)
562. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
563. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
564. Vasarhaid (Sphyrna)
565. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
566. Vastne
567. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
568. vesikond
569. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
570. Vihmauslased (Lumbricidae)
571. Vihmauss (liigid)
572. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
573. Viitina kuurits
574. Vimb (Vimba vimba)
575. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
576. Vinkelhaid (Oxynotus)
577. Vinnutatud räimed
578. Viru alamvesikond
579. Viuraid (Aetomylaeus)
580. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
581. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
582. Võldas (Cottus gobio)
583. Võrtsjärve alamvesikond
584. Väheharjasussid
585. Vähilaadsed
586. väike meriahven (Sebastes viviparus)
587. Väike ogahai (Squalus blainville)
588. Väike saagrai (Pristis clavata)
589. väike tobias (nigli, väiketobias)
590. Väikeraid (Rajella)
591. Väikesuulest (Microstomus kitt)
592. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
593. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
594. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
595. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
596. Õlikook
597. Õngekonksu ajaloost
598. Õngitsemine+
599. Õnne lõhe
600. Äntu järved
601. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
602. Ülemiste järv
603. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
604. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)

Mägede ja metsade vahele peitunud järved


Aare Mäemets, Reet Laugaste, Helle Mäemets

Eesti Loodus 1998/10

Karula kuplistikus ja Hargla nõos asub hulgaliselt järvi, kokku 60 ringis. Neist jääb rahvuspargi alale 38. Kõiki pole jõutud lähemalt uurida -– siinkohal tuleb juttu peamiselt neist järvedest, mille vee omadustest ja elustikust on meil rohkem andmeid. Viimastel aastatel on käidud vaid Ähijärvel, teiste uurimiseks pole muutunud oludes jätkunud võimalusi. Mõne tillukese järvesilma äärde pole aga uurijad veel jõudnudki.

Aluspõhjaks on siin kesk-devoni punased liivakivid, mille pinda on hiljem kulutanud korduvate jäätumiste liustikud ja pesnud nende sulaveed. Karula kõrgustikku peetakse Võrtsjärve ja Võru-Hargla liustikukeelte vaheliseks kuhjevormiks, mis kujunes tänu Otepää kõrgustiku kohal olnud jäälahkmealale. Liustike taandumisel tekkis kuplistiku alale hulgaliselt järvi mahajäänud jääpankade asemeis, nende pind oli praegusest mitu korda suurem. Tänapäeva suuremad Karula järved (Ähijärv, Koobassaare järv, rahvuspargist välja jäävad Karula Pikkjärv ja Aheru) on kujunenud jääsulavee vooluteedele Hargla ja Valga nõgudes. Aheru-Ähijärve joonest lõuna pool oosmõhnade vahel on ilmselt kunagi asunud üsna suurejoonelised järvestikud, mis oma madaluse tõttu on nüüdseks soostunud. Põhjapoolsed Karula järved kuuluvad Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonda, sest kuplites sisalduv moreen sisaldab ka karbonaatseid kivimeid – vee mineraalsus on suurem ja see koos vee neutraalse või kergelt aluselise reaktsiooniga loob eeldused liigirikkale elustikule. Lõunapoolsed, Hargla nõo piirkonda jäävad järved kuuluvad Kagu-Eesti vähe- ja huumustoiteliste järvede valdkonda. Sealsetes jääliustiku sulaveest läbiuhutud pinnasel tekkinud järvedes on toiteaineid tunduvalt vähem, sooalade järved sisaldavad aga rohkesti humiinaineid, mis paljudele taime- ja loomaliikidele ei sobi. Ühist iseloomustust Karula järvedele on raske leida, sest nimetatud suuremates valdkondades leidub väga eriilmelisi järvi. Maastiku mosaiiksus tingib selle, et heledaveeliste kõrval asuvad siin pruunid järved, mõnedki järved aga üllatavad meid üsna erisuguste vete asukate kooseluga. Ühisjooneks võib ehk pidada, võrreldes näiteks Haanja järvedega, enamiku järvede madalust. See loob eeldused taimerohkuseks ning kinnikasvamiseks. Soine valgala ja lähiümbrus tingib rohkete humiinainete sattumist vette ja seetõttu on kuplistiku alal mitmed algselt rohketoitelised järvekesed jõudnud segatoitelisse arengujärku. Rõõmuga võib märkida, et möödunud aastakümnete vältel on inimene Karula järvedele suutnud vähem kahju teha kui näiteks Otepää järvedele, kuigi liigtoitelisusse kalduvaid järvi on siingi.

Suurim ja tuntuim rahvuspargi järvedest on Ähijärv (või algselt Ahijärv – seotud ohverdamisega?), mis on tekkinud Karula kuplistiku ja Hargla nõo piirialale. Oma lookleva kaldajoone, kohati kaldast järsult tõusvate kuplite ja enamjaolt liivaste kallastega kuulub ta Karula kauneimate järvede hulka. Ähijärv on väga hea kalajärv ja oli suurepärane vähijärv: esimesel iseseisvusajal püüti ainuüksi ekspordiks umbes 30 000 vähki aastas. Praeguseks on selle tüüpilise rohketoitelise järve vee toitelisus võrreldes sajandi esimese poolega veelgi suurenenud, seda kajastab mõnedes inimeste poolt rikutud kaldalõikudes ka taimestik. Järve tervise seisukohalt pole liigtoitelisus kasulik; eriti madalamates järvedes viib see mudastumisele, kinnikasvamisele ja hääbumisele. Ähijärve seisundit võib siiski veel pidada võrdlemisi heaks, seda näitab ka liigirikkus. Siit on leitud mitmeid vetika- ja vesikirbuharuldusi, kusjuures vetikate poolest on tegemist ühe Eesti liigirikkama järvega (sarnane on ka Aheru järv). Suvel leidub nende liike avavees tavaliselt vähemalt sada (heas seisundis eutroofse järve keskmine on 50–60). Suurtaimestik1 sisaldas 1997. a. 36 liiki (lisaks veel mitmeid veepiiril). Veesiseseid taimi on vaid veerand liikide üldarvust, neist sagedasim kaelus-penikeel, järgmine läik-penikeel. Küllalt tihti leidub taimevaeseid liivaseid kaldalõike, mis meelitavad suplema, aga rahutu põhjareljeefi ja kohati järsult suureneva sügavuse tõttu peab siiski olema ettevaatlik.

Inimesest tugevamini mõjutatud, võiks öelda, et rikutud järved on Köstrejärv ja Pehmejärved. Ilus, sopiliste kõrgete kallastega Köstrejärv asub lausa Lüllemäe külje all. See on allikaterohke, väikese valgalaga lähtejärv, kust algav Üraski (e. Mäkiste e. Metsaoja) suundub lõpuks Aheru järve. Varem oli see madalavõitu kalgiveeline järv põhjani läbipaistev, 1989. aastaks aga vaid 1,1 m ja vesi enamiku keemiliste näitajate poolest liigtoiteline, lisaks väga sulfaatiderikas. Kenale Köstrejärvele on kahju teinud nii Lüllemäe asula kui ka kaldale ehitatud spordibaasi heitveed. Hargla nõos asuvad Suur ja eriti Väike Pehmejärv lasti 60. aastate algul liiga lähedale rajatud metsakuivenduskraavide tõttu peaaegu tühjaks. Hiljem on veetase Ähijärve vee abil osaliselt taastatud, kuid endist taset pole saavutatud. Mudases pruunikaskollaseveelises Väikeses Pehmejärves puudub veesisene taimestik peaaegu täiesti, kuid ta on rikas planktonvetikatest. Ujulehtedega taimestik katab hajusalt kogu järvepinna.

Kõige läbipaistvam on Karulas olnud rohekaveeline ilus Rebasejärv – 1961. a. augusti algul 5,1 m. Viimane mõõtmine 1987. a. mais andis läbipaistvuseks siiski vaid 2,2 m; kevadine ja hilissuvine mõõtmine pole aga päris hästi võrreldavad. Rebasejärv on allikaline umbjärv, milles kalad on korduvalt hukka saanud. Peaaegu sama läbipaistava veega on olnud Savijärv – rahvuspargi sügavaim (suurim sügavus 17,6 m). Savijärv asub rahvuspargi põhjapiiril ja on kõrgekaldaline, kaunis allikaterohke ja mineraalainetesisalduselt (189–230 mg HCO3/l) vist rikkamaid Karula järvi. Kahjuks pole seda järve juba 37 aastat uuritud! Talle üsna lähedale metsa sisse jääb hea kala-, eriti latikajärvena tuntud toiterikas Kallete järv. Vesi tuleb siia pruuniveelisest, taimi täis kasvanud Kaatsi järvest ja läheb heledamast Kalletest edasi Savijärve poole, jõudes viimaks Väike-Emajõkke. Kaatsi järvest pisut loode pool asuvad kaks tillukest läbivooluta Mustjärve, mis kohaliku rahva arvates on maa-aluses ühenduses salapärase Õdre (e. Õdri) järvega. See suurte põhjaallikatega, kohati liivakaldaga üsna pehmeveeline ilus metsajärv muudab tõesti tihti oma pindala ja ühtlasi ka sügavust (2–3 m); seejuures silmaga nähtavat läbivoolu pole. Kuidas rahvasuus nimetatud Salajõgi Õdre vee ära viib, on geoloogilisi tingimusi arvestades raske seletada. Siinkohal võib nimetada, et Haanjaski on “neeluauke” paikades, kus praeguste teadmiste põhjal karstinähte olla ei tohiks. Mõistatuslikke muutumisi on juhtunud ka Mähkli (e. Mikile) järvega. Kuuekümnendail aastail oli ta vesi rohekaskollane, hiljem aga punakas- või kollakaspruun, ilma et muutuse põhjus oleks selge. See, et järv on kujunenud rohketoitelisest segatoiteliseks, s.t. vesi sisaldab mineraalainete kõrval rohkesti ka orgaanilisi (antud juhul humiinaineid), on arvatavasti tingitud soostunud valgalal toimunud muutustest. Mähkli valgalal asuvad kollase veega taimederikas Veetka (e. Viitka) ja pisikene Ojajärv. Neist esimene on samuti kaotanud kunagise rohekama värvitooni.

Ähijärvest kirdes asuvad kaks põnevat järve: Suur ja Väike Saarjärv. Kunagi on nad olnud lähedusele vaatamata teineteisest lahusolevad umbjärved, hiljem on kaevatud ühenduskanal, mis nende vee erinevusi pole siiski oluliselt vähendanud. Suur Saarjärv on algselt olnud vähetoiteline, hiljem aga muutunud (inimmõjul?) toiterikkamaks. Tema kollakasroheline vesi on võrdlemisi mineraalainetevaene (52–76 mg HCO3/l), kuid taimedel on täheldatud lubjakihti. Rohkesti on siit leitud tänapäeva järvedes suhteliselt harvaesinevaid ikkesvetikaid. Hoopis hämmastama panev on Väike Saarjärv, mille happelises (pH 5,5), täiesti mineraalaineteta kollakaspruunis vees elab arvukalt haruldasi, üldsegi mitte huumustoitelistele järvedele iseloomulikke vesikirbulisi ning muid looma- ja vetikaliike (s.h. ränivetikad, ikkesvetikad), mis on peamiselt omased rohketoitelisele veele. Varasematel aegadel leidus siin rohkesti jõevähki, samuti tumedavärvilisi latikaid ja ahvenaid, kes hiljem on ilmselt segunenud Suure Saarjärve omadega. Võib-olla oli tegemist eriliste, happelisemat vett taluvate populatsioonidega, mida oleks tulnud hoida ja uurida? Milline on Väike Saarjärv olnud ammustel aegadel, pole selge, praegu võib teda pidada eutrofeerunud (s.o. toiteainetega rikastunud) huumustoiteliseks järveks. Veidi põhja pool asuv õõtsikkallastega Sibulajärv on hoopis kalgima ja kinnikasvava järve kohta küllalt vähe orgaanilisi aineid sisaldava veega.

Ähijärvest loodes ja läänes asub terve järvedeparv. Enamasti on nende keskmine sügavus nelja meetri ringis ja vesi orgaanilistest ainetest küllalt rikas, arvatavasti madalates nõgudes hoogsalt edeneva soostumise tõttu. Veetaimi on palju Lajasaare järves, juba mainitud Veetka järves ja liikide rohkusega (70ndail 26 liiki) silma paistnud Alakonnu (e. Jussi e. Kuajärv e. Alakunnu) järves, kus leidub ka rohkesti fütoplanktonit. Vetikaliike on palju segatoitelistes Kuigli (e. Kuikli) ja Tarupedaja (e. Kolski e. Võidujärv e. Vihmajärv) järves. Karulas on kuraditel palju tegemist olnud, sest Põrgujärvi on siin vähemalt kolm. Ühe, kõige sügavama varjunimi on Konnumäe järv. See on tilluke, aga kuni 12 meetri sügavune tugevasti kihistunud pehmeveeline järvesilmake, mille vesi 70ndail tundus kuidagiviisi kannatanud olevat. Pehmeveeliste järvede vett mõjutab reostus tunduvalt kiiremini kui kalgiveeliste oma. Teised Põrgujärved jäävad kagusse, üks rahvuspargi piirile, teine Ubajärve naabrusse. Võib-olla on neid veel? Terve hulk kauneid Karula järvi jääb siinkohal puudutamata, tiikidest rääkimata. Lõpetuseks väike pilguheit veel kahele väga erilisele järvele. Rahvuspargist omaette, kaitsealakillu sees, veidi kagu pool on Ubajärv (e. Ubahavva) järv, mille asukate üleslugemine võiks päris ära väsitada. Ainuüksi vetikaid on leitud 130 liiki, neist 53 kaasajal järjest harvemaks jäävaid ikkesvetikaid. Ubajärv asub Hargla nõos metsarikkas liivikumaastikus, on ainult kuni 2,1 meetrit sügav ja soostunud kallastega, kuid maalilise ümbrusega. Läbivool on järvel nõrk, väga pehmesse vette on ümbruskonna soo ja mets lisanud pruune toone. Õnneks pole ta tavalistele supelseltskondadele eriti ahvatlev, seepärast on lootust, et siinne elustik säilib. Lisaks vetikaharuldustele on väga huvitav ka zooplankton ja põhjaloomastik, kuigi ükski neist kolmest rühmast ei paista silma suure arvukuse poolest. Väga rohkes taimestikus (40 liiki) leiti viimasel külastusel 1983. a. taas ka mõni taimeke haruldast muda-lahnarohtu. Ubajärves muidu arvukad samblakogumikud olid siis kahjuks osalt hävimas. Koobassaare (e. Suur Apja) järv koos Väikese Apja järvega paikneb rahvuspargi edelaservas, Hargla nõos, kunagise jääsulamisvee vooluteeks olnud vagumuses, mis praegu on tugevasti soostunud-mudastunud. See on samuti madal järv paksu lendmudakihiga põhjas, kaldad enamasti turbased. Oma tüübilt on ta eelmisele lähedane ning rikas haruldastest vetika- ja zooplanktoniliikidest, mille hulgas madalusest ja suvisest tugevast läbisoojenemisest hoolimata on mitmeid põhjaaladele omaseid planktereid. Ikkesvetikaid on Koobassaare järvest leitud koguni 77 liiki! Ka suurtaimi on palju nii ohtruselt kui liikidelt (1983. aastal 38), samblad olid viimati paremas seisukorras kui Ubajärves. Vees kasvavad samblad pole tänapäeval, mil järvede läbipaistvus on suurenenud, enam sugugi nii sagedased kui varemalt, vaid mõned liigid tunduvad paremini vastu pidavat. Raskesti ligipääsetav Väike Apja on vist Karula kõige tumedama veega järv.

Loodame, et viimane aastakümme on Karula toredaid järvi säästnud suurematest hädadest ja et peagi avaneb võimalus neid uuesti näha. Ärgu nende rohkus meid hooletuks tehku! Kaht samasugust järve pole. Karula mägede ja metsade vahele peitunud järved on tõeline aare tänapäeva maailmas, kus jõgesid hakatakse uuesti kõveramaks tegema ja “umbrohtusid” külvama.

Kirjandus:

M ä e m e t s, A., 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln.

R a u k a s, A., K a r u k ä p p, R., 1979. Eesti liustikutekkeliste akumulatiivsete saarkõrgustike kujunemine. Eesti NSV saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine. Tln.

Allikas:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9810/jarved.html


Kalale.ee KIK