Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)

Karksi järv, ka Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv

Enno Allik. Karksi-Nuia paisjärv. 2009, õli, lõuend 75x115


Viljandimaal, Karksi vallas, Karksi-Nuia vallasiseses linnas ning Polli küla juures asuv avalik paisjärv

Järve toidab Halliste jõgi

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6442171

58°6'40" N

Y

591347

25°32'59" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond

Veepeegli pindala 22,7 ha, saarte pindala 0,2 ha, pindala kokku 22,9 ha, keskmine sügavus 3,6 m, suurim sügavus 5,5 m, maht 840 tuh m3, kaldajoone pikkus 4 325 m

Valgala pindala 9,6 km2

Registri kood VEE2052310

Halliste ürgorus Nuia-Viljandi teest lääne pool, Nuia alevi põhjaküljel täitus 1973 a. kevadel veega Karksi järv. Veekogu on hästi liigestatud kaldajoonega ja kolme saarega (neist üks kitsa kaela abil kaldaga ühenduses) ning teda võib õigustatult nimetada karksi Pühajärveks. Järve kohal tõusevad kõrgele ürgoru metsased kaldad, veidi eemal paistavad vana ordulossi varemed. Kaldad on enamasti mineraalsed.

Tehisjärv on nõrga läbivooluga, peaaegu täiesti järveline veekogu. Vesi seguneb võrdlemisi hästi.

Juba esimesel suvel kujunes järves välja esialgne taimestik – siin kasvas juba 18 liiki taimi. Vette ilmus rohkesti niitvetikaid, ka zooplankton oli rikkalik.

Kaladest leidub ohtralt ahvenat ja särge.

See oli esimene tehisjärv Eestis, mille põhi puhastati turbast ja võsast. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Tehisjärv, sügavus ulatub kuni 7 meetrini. Hea juurdepääs autoga. Vene ajal järve asustatud palju noorjärke, eriti just karpi. Viimasel ajal tabatakse üksikuid, ent väga suuri (10...12 kg) isendeid. Esineb veel särg, ahven, haug, linask, latikas, koha. Latika järelkasv suur. /Õngitsemine, Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Kalale.ee KIK