karikloomad

karikloomad (Scyphozoa) [kr skyphos 'joogitass, karikas']


meres elavate ainuõõssete klass, u 200 liiki. Klass hõlmab eestkätt suuri meduuse tugevasti hargnenud gastrovaskulaarsüsteemiga, hästiarenenud meeleelunditega. Suguproduktid tekivad neil entodermis.

Põhja-Jäämeres elava meriseene (Cyanea arctica) kummiku läbimõõt võib ulatuda üle 2 m ja kombitsate pikkus kuni 30 m. Välislaadilt on meduusid mitmesugused. Nende kummik võib olla kas lame nagu meriristil - selliseid meduuse nimetatakse diskomeduusideks, või vastupidi, kõrge - nn kubomeduusid. Kombitsad võivad olla lühikesed, nagu meriristil, või väga pikad nagu meriseentel.

Meriseen(Cyanea arctica)

Eripärane meduusirühm on nn juursuulised (Rhizostotnida). Nendel meduusidel kasvab suuava kinni, kuid selle asemel kujunevad väikesed, rohkearvulised avad tugevasti arenenud suukombitsail.
Omapärased on sessiilsed meduusid seltsist karikmeduusilised (Lucernariida). Väliskujult sarnanaevad nad pärismeduusidele vähe. Nende kummiku ülemine külg on üsna pikaks varrekeseks välja veninud, mille abil nad kinnituvad substraadile, peamiselt vetikatele. Harilikult ripuvad need meduusid substraadilt alla poolläbipaistvate kellukestena. Niisuguse kellukese sees varrekese otsas paikneb suuava, servadel aga kaheksa nööpnõelataoliste kombitsate kimpu.
Hiinas kasutatakse toiduks mitmeid sküfomeduuse (näiteks Rhopilema esculenta).

Karikmeduuside seas on liike, kelle puudutus võib inimese nahal põhjustada tugeva põletusele sarnase kahjustuse. Inimesele ohtlik meduus on Cubozoa. Karikloomade areng on keeruline, selle käigus esineb mitu vastse tüüpi (plaanula, polüüp, käbi- ja tähtvastne). Läänemere lõunaosas elab meririst, kelle suguisendeid, meduuse, võib suve teisel poolel kohata ka Eesti rannikuvetes.

EE, internet


Kalale.ee KIK