Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
172. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
173. Jahumardika vastne (jahuuss)
174. Johannes Vares
175. Jussi järved
176. Juust õngesöödana
177. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
178. Jõehallhaid (Glyphis)
179. Jõemõisa-Kaiu järvestik
180. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
181. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
182. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
183. Jämesabaraid (Urolophus)
184. Järveelustik ehk limnobios
185. Järvekoletised
186. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
187. Jäseraid (Cruriraja)
188. Jääpüük
189. Jäärauad
190. Kaanid (Hirudinea)
191. Kaarmise järv (Karmise järv)
192. Kaaviari ajaloost
193. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
194. Kahvamine
195. kalade loend H-K
196. kalade loend L-O
197. kalade loend P-T
198. kalade loend U-Ü
199. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Koerhaid (Scyliorhinus)
231. Koerhailased (Scyliorhinidae)
232. Koger (Carassius carassius)
233. Kogred (Carassius)
234. Koibraid (Sinobatis)
235. konks (õngekonks)
236. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
237. Koonhaid (Rhizoprionodon)
238. Koorküla järvestik
239. Kopskalad (Dipnoi)
240. Kosmoidsoomus
241. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
242. Kuivatamine/vinnutamine
243. Kuldkala (Carassius auratus)
244. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
245. Kura säär
246. Kuremaa järv (Kurema järv)
247. Kussie (jaapani järvekoletis)
248. Kuusamon Uistin Oy
249. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
250. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
251. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
252. Kärbsed õngesöödana
253. Kärbsenukk (kärbsekookon)
254. Kärbsetõugud meditsiinis
255. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
256. Kärphaid (Mustelus)
257. Kärsshingud (Acantopsis)
258. Käsiõng
259. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
260. Lahtise rulli ehitus
261. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
262. Lahtise rulli vänt
263. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
264. Lakerda (türgipärane soolakala)
265. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
266. Landilugu: dr Heintz
267. Landilugu: Kuusamo puukala
268. Landilugu: Nilsu
269. Lasa järv [Koorküla järvestik]
270. Lasnhaid (Scoliodon)
271. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
272. Leevi jõgi
273. Leivast õngesöödad
274. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
275. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
276. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
277. Lestad (Platichthys)
278. Libekala
279. Liblikate röövikud
280. Liblikraid (Gymnura)
281. Liftahvenad (Helicolenus)
282. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
283. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
284. Linajärv (Jussi Linajärv)
285. Linask (Tinca tinca)
286. Linné, Karl
287. Linnuroni (Ligula intestinalis)
288. Lintsabalased (Trichiuridae)
289. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
290. Logardraid 3 (Pseudobatos)
291. Logardrailased (Rhinobatidae)
292. Lonthülged (Mirounga)
293. Loobu jõgi
294. Lophius budegassa (must merikurat)
295. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
296. Luts (Lota lota)
297. Lõunaraid (Zearaja)
298. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
299. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
300. Läänesaarte alamvesikond
301. maailma jõed (loend)
302. Maggot
303. Majak (kolhoos)
304. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
305. Man
306. Mannasöödad
307. Maskraid (Neotrygon)
308. meduus
309. Merehaigus
310. Merekoletised
311. Meremeeste uskumused
312. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
313. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
314. Merikeellased (Soleidae)
315. Merikogerlased (Sparidae)
316. Merikoha (Sander marinus)
317. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
318. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
319. Meriluts (Brosme brosme)
320. Merineitsi
321. Meripuugid (Scorpaena)
322. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
323. Merisutt (Petromyzon marinus)
324. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
325. Merluusid (Merluccius)
326. Metsprussakas
327. Miiu
328. Moiva (Mallotus villosus)
329. Morilased (Moridae)
330. muda
331. Mudaelustik ehk pelon
332. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
333. Mussie (järvekoletis Kanadas)
334. Mussoon
335. Must marliin (Istiompax indica)
336. Mustatäpitõbi
337. Musthaid (Apristurus)
338. Mustjõe alamvesikond
339. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
340. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
341. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
342. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
343. Mõrrapüük
344. Mõõkkala (Xiphias gladius)
345. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
346. Määr, Aleksander
347. Mölder, August
348. Müütilised veeolendid
349. Naaskelraid (Pastinachus)
350. Nahknark (Crassinarke dormitor)
351. Naissaar
352. Narva veehoidla
353. Nasv
354. Navaaga (Eleginus nawaga)
355. Nelikant-kaldauss
356. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
357. Niituimlutslased (Physidae)
358. Nirkhailased (Hemigaleidae)
359. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
360. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
361. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
362. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
363. Nugishaid (Triakis)
364. Nuutraid (Himantura)
365. Näkk (eesti)
366. Oad, Jaan
367. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
368. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
369. Ogahaid (Squalus)
370. Ogasilmad (Pangio)
371. Ojamaa (Gotland)
372. Okasturilased (Notacanthidae)
373. Okishaid (Centroscyllium)
374. ondatra (piisamrott, biisamrott)
375. Osmussaar
376. Pakssabaraid (Trygonoptera)
377. paneerimine
378. Paunküla veehoidla
379. Peen kõduuss
380. Peipsi alamvesikond
381. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
382. Pettai, Elmar Voldemar
383. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
384. Pigo (Rutilus pigus)
385. Pihklased (Myxini)
386. Pihtla kalakasvandus
387. Piikraid (Urobatis)
388. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
389. Piimjas soouss
390. Piiskopikala (bishop fish)
391. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
392. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
393. Pimenarkid (Typhlonarke)
394. Poi
395. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
396. Polaarhaid (Somniosus)
397. Poola uss
398. Prespa forell (Salmo peristericus)
399. Prussakas ja tarakan
400. Psammon
401. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
402. Punane vihmauss (pool-ööuss)
403. Purikalalased (Istiophoridae)
404. Purjus krevetid
405. Puukala (Kuusamo puukala)
406. Põhjavee-elustik
407. Põishüljes (Cystophora cristata)
408. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
409. Põlula Kalakasvatuskeskus
410. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
411. Pärimus: Kaussjärv
412. Pärimus: Lutsu järv
413. Pärimus: Otepää Pühajärv
414. Pärimus: Raudjärve kullapütt
415. Pärimus: Uhtjärv
416. Pärimus: Verijärv
417. Pärnu alamvesikond
418. Pärnu Kalakombinaat
419. Pärnu kalanduskool
420. Rabakonn
421. Raid (Raja)
422. Rakfisk ehk norra hapukala
423. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
424. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
425. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
426. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
427. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
428. Reobiont
429. Riffhai (Triaenodon obesus)
430. Rihmsabaraid (Taeniura)
431. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
432. Riikoja Heinrich
433. Ristkok, Jüri
434. Robalod (Centropomus)
435. Roheline mullauss
436. Rohukonn
437. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
438. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
439. Rombkalad (Bothus)
440. Rombkalalased (Bothidae)
441. Roosa mullauss
442. Russalka
443. Rõbak Baltiki
444. Rõuge järvestik
445. Räimeõng
446. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
447. Saadjärv (Saadrejärv)
448. Saaghailised (Pristiophoriformes)
449. Saagsabahaid (Galeus)
450. Sagrits, Richard
451. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
452. Sammet, Jaak
453. Sannakji
454. Sardiin (Sardina pilchardus)
455. Sardiinid
456. Sardinellid (Sardinella)
457. Saunja laht
458. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
459. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
460. Sidrunhaid (Negaprion)
461. Siiad (Coregonus)
462. Siig - huvipüük Eestis
463. Siig spordikalana Skandinaavias
464. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
465. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
466. Sinakas soouss
467. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
468. siugkonnalised (apoodid)
469. Soomuskuked (Lepidotrigla)
470. Soomuslest (Limanda limanda)
471. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
472. Sovetskaja Rodina (laev)
473. Spinningisti kaksteist käsku
474. Staratel
475. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
476. Stroganina
477. Sump (kumm, pandur, märss)
478. Sumplaev
479. Susski, Vladimir
480. Suue
481. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
482. Suur mullauss
483. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
484. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
485. Suurallikas
486. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
487. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
488. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
489. Sõnnikuuss
490. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
491. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
492. Südvester
493. Sünkraid (Amblyraja)
494. Süvahaid (Centroscymnus)
495. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
496. Süvaraid (Bathyraja)
497. Šelfihaid (Halaelurus)
498. Zoobentos
499. Taaliku sadam
500. Tabadusekepp
501. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
502. Tainas angerjapüügiks
503. Tallinna Kalakombinaat
504. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
505. Tallinna Merekolledž
506. Tamm, Friedrich
507. Tamula järv (Tamla järv)
508. Tatrakakud
509. Temera (Temera hardwickii)
510. Tempura
511. Tiit Hunt. Eesti kalad
512. Tintlased (Osmeridae)
513. Tobiased (Ammodytes)
514. Tooder
515. Traaler
516. Traalnoot
517. Traalpüük
518. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
519. Triivpüük
520. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
521. Trullinglased (Nemacheilidae)
522. Trullingud (Barbatula)
523. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
524. Tuletorn
525. Tume vihmauss
526. Tumehaid (Etmopterus)
527. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
528. Tursad (Gadus)
529. Tursamaks
530. Tursamaksa konserveerimine
531. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
532. Tuul
533. tuulekala (pärimus)
534. Tuur
535. Tuurlased (Acipenseridae)
536. Tõugjärv (Küünjärv)
537. Tõugussaare raba laugas
538. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
539. Tääkraid (Urotrygon)
540. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
541. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
542. Ukraina (baaslaev)
543. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
544. Unadon
545. Und
546. Undiin
547. Urbukse järv (Urbuse järv)
548. Ussikonks (säärekidadega konks)
549. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
550. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
551. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
552. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
553. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
554. Valgeninahai (Nasolamia velox)
555. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
556. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
557. Vasarhaid (Sphyrna)
558. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
559. Vastne
560. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
561. vesikond
562. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
563. Vihmauslased (Lumbricidae)
564. Vihmauss (liigid)
565. Viidikas (Alburnus alburnus)
566. Viitina kuurits
567. Vimb (Vimba vimba)
568. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
569. Vinkelhaid (Oxynotus)
570. Vinnutatud räimed
571. Viru alamvesikond
572. Viuraid (Aetomylaeus)
573. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
574. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
575. Võldas (Cottus gobio)
576. Võrtsjärve alamvesikond
577. Väheharjasussid
578. Vähilaadsed
579. väike meriahven (Sebastes viviparus)
580. Väike ogahai (Squalus blainville)
581. Väike saagrai (Pristis clavata)
582. väike tobias (nigli, väiketobias)
583. Väikeraid (Rajella)
584. Väikesuulest (Microstomus kitt)
585. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
586. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
587. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
588. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
589. Õlikook
590. Õngekonksu ajaloost
591. Õngitsemine+
592. Õnne lõhe
593. Äntu järved
594. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
595. Ülemiste järv
596. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
597. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)

Kärbsetõuk (soome k kärpäsentoukka, vene k oparõð, ing k maggot), ka kärbsevastne, vagel, oparõ¹


Kärbsetõukudeks nimetame erinevaid kärblasi nende vastsestaadiumis. 
Ka harilik toakärbes (Musca domestica) läbib enne valmikuks saamist vastse- ja nukustaadiumi, kuid kärbsetõukude sihipärasel kasvatamisel kasutatakse eeskätt lihakärblasi (Calliphoridae). Lihakärblaste liike on maailmas umbes 900, Eestis lendleb neist 19. Tuntumad neist on rohelihakärbsed, sinilihakärbsed ja raipekärbsed,  keda rahvasuu tunneb ka porikärbeste või porilastena (nii ei nimetata neid poris elamise, vaid sumisemise e. porina järgi).

Kui kärbsed on soodsasse paika munenud, sünnivad munadest 8-20 tunni pärast vastsed. Lihakärblaste vastsed kasvavad kuni 10 mm pikkusteks (vahel pikematekski, olenevalt liigist), nad on valged või kergelt kreemikad-kollakad silindrilise kehaga ja ilma jalgadeta tõugud. Peapoolne ots on neil natuke jämedam. See, kui kaua kestab kärbse elu vastsena, sõltub toidulauast ja temperatuurist. Kui vastsed on "valmis", toimub metamorfoos - tekivad pruuni kestaga nukud, mille sees tõugust areneb valmik, lennuvõimeline kärbes. Suve jooksul võib niimoodi ilmavalgust näha 6 või enamgi kärbeste põlvkonda.

Lihakärblased toituvad õitel või lagunevatel taimejäänustel, nende vastsed aga söövad sõnnikut, laipu või riknenud liha. Porilased võivad levitada nakkushaigusi või parasiitide usse ja ei kuulu sugugi inimsüdamele armsate putukate hulka, kuid nende vastsed on roog, millest ei pea lugu üksnes kalad, vaid mida (kontrollimata andmetel) hindavat kõrgelt ka idamaised gurmaanid.

Kärbsetõugul on nii silmad kui ka hambad - viimaseid kasutab ta selleks, 
et mistahes pinnal roomamiseks pinnaga haakuda. 
  
Kärbsetõuk on huvikalastuse vallas maailmas enimkasutatud õngesööt ja teda panevad õngekonksudele kõigi maailmajagude õngitsejad. Eriti rohkelt kasutavad tõuku Lõuna-Euroopa kalastajad, kes pruugivad tõukusid laialdaselt ka peibutussöödana - see on võimalik seetõttu, et kärbsetõukude hind on sealmail mitmeid kordi odavam kui Eestis. (Nt kuulub Itaalias õngitseja tavapärase varustuse hulka riidest õlakott, millesse pannakse umbes pool kilo tõuku, et seda kalastamise ajal peotäite kaupa vette heita.) 
Eestis kasutatakse kärbsetõuke tavaliselt üksnes õngesöödana; peibutussööda sisse segavad tõukusid suuremal määral võistlusõngitsejad või need huvikalastajad, kes vaklasid kas ise kasvatavad või saavad kalastusharrastusele kulutada tavapärasest märksa rohkem raha. 

Euroopas kasutatakse ka kärbsetõukude värvimist. Eelmise sajandi lõpus  keelati küll Saksamaal värvitud kärbsetõukude kasutamine ära, kuna värvained sisaldavat kanserogeenseid aineid, kuid nii Hollandis, Prantsusmaal kui ka Inglismaal võib poest osta kõige erinevamates toonides tõuke, alates helepunastest ja lõpetades valkjasrohelistega. Värvilisi kärbsetõuke kasvatatakse ka Soomes ning sealt on need jõudnud ka mõnedesse Eesti kalastuskauplustesse. Punased kärbsetõugud on siin osutunud vägagi edukateks ahvenapüügil, populaarsed on ka roosad (pink) tõugud.

Kasutamine kalapüügil

 Tõukude väiksele konksule panemise viise

Väikese ja peene konksu otsa pannakse tõugud pea poolt, jämedamast otsast, torgates selleks konksuteraviku läbi tõugu nii õrnalt, et tõuk tühjaks ei jookseks ja ellu jääks. Konksu otsas on kärbsetõugud väga vastupidavad, kui võrrelda sääsevastse või vihmaussi jupikesega. Hea võtu korral ei pea sugugi iga kala väljatoomise järel sööta uuendama, vaid sageli õnnestub sama konksutäiega püüda järjest mitmeid kalu (mis on oluline just kiirel võistlusõngitsemisel, näiteks viidikaid noppides, aga kulub ära ka tavaõngitsemisel, kui kalaparv all on). 

Halva, väga ettevaatliku võtmise korral tuleks konks söödastada üheainsa kärbsetõuguga, seevastu isukama haaramise korral võib tõuke olla konksul ka 3-5. Tõukude suurema arvuga on vahel võimalik "tõrjuda" ka pisikalu — kui väiksed särjed või nurupojad segavad latikapüüki, võib suurem tõugupunt konksul neile üle jõu käivana tunduda ja nad jätavad selle (vahel) puutumata. Seevastu särje püüdmisel on vahel hea 1-2 suurema tõugu asemel sättida konksu otsa hoopis 3-4 päris pisikest tõugukest. Mõnikord on aga edukad "võileivad", näiteks kaks kärbsetõuku ja üks sääsevastne, mis söödale punast värvi ja teistsugust lõhna lisab.

Kärbsetõuke armastavad peaaegu kõik kalad: viidikas, särg, nurg, turb, linask, latikas, ahven ja koguni angerjas. Isegi karpkalu võib püüda kärbsetõukudega — selleks liimitakse tõugud eriliimiga ümarateks puntideks ja pannakse pundid juusrakendile. Ka kasutatakse tõukude kokkuliimitud tompe peibutussöödana; tombukest ei kanna vooluvesi niisama lihtsalt minema kui üksikut tõuku. Vooluvees õnge ujutades soovitatakse pärast iga ujutamist lasta kadaga peibutussööda paigale 5-10 tõuku — see on eriti hea just särjepüügil. Peibutamiseks mudase põhjaga veekogul kasutatakse järgmist nippi: tõugud külmutatakse näputäite kaupa tsellofaani keeratuna sügavkülmikus ja peibutisena kasutatakse neid külmutatud tombukesi — nii jäävad tõugud mudakihi peale ning ei poe ükshaaval mutta.

Müügil on olnud ka kuivatatud tõuke, mida ei oska kiita ega laita. Need on kallimadki kui elusad tõugud, ent kui elustõuku on saada, tuleks ikkagi just seda eelistada. Mõnes kalastuskaupluses leidub ka pehmeplastist kunst-tõuke: hea võtu korral, kui kalad on juba "pöördes", võtavad nad kunst-tõuku peaaegu sama isukalt kui ehtsat.

Sälitamine, toitmine, värvimine, lõhnastamine

Kärbsetõugud on äärmiselt vilkad ja liikuvad, mistõttu neid kasutades või (külmkapis) säilitades tuleb jälgida, et purgil/toosil oleks kaas tihedalt peal, kuna tõugud võivad pisemagi prao kaudu putku panna. Seejuures peavad anuma kaanes olema pisikesed augukesed, et toimuks õhuvahetus, sest hermeetiliselt suletud anumas tõugud surevad. 

Kärbsetõugud säiluvad hästi jahedas keskkonnas (külmkapis) paari soojakraadi juures. Soojemates oludes (toatemperatuuril) muutuvad tõugud kiiresti nukkudeks. Paari külmakraadi puhul tõugud kangestuvad, kuid soojenedes ärkavad taas ellu.

Kui me säilitame tõuke pikemalt, tuleks panna anumasse peent saepuru, mis imab endasse tõukudest eralduva niiskuse ja väljaheited - tõugud püsivad kuivemate ja puhtamatena. Veelgi pikema säilitamise puhul tasub saepuru mõnel korral vahetada - see vähendab ka tõukude väljaheidetest tekkivat teravat, ebameeldivat lõhna.

Kärbsetõuke võib toita kalatükikeste või kalahakklihaga. Päev enne kalapüüki võib neile sööta kohupiima, vahetult enne kalastamist aga raputada üle jahuga.

Kollaseks saab kärbsetõuke värvida sellega, et toidame neid munakollasega, mis on segatud kohupiimaga.

Punaseks saab kärbsetõuke värvida kastes neid 2-3 minutiks vees või piimas lahustatud toiduvärvi sisse. Pärast seda tuleb tõugud kuivatada.

Tõugud muutuvad tihkemaks, kui kasta nad korraks äädikalahusesse.

Kui kasutame kalastamisel erilõhnalist peibutussööta, tasub natuke kuiva sööta panna ka tõugutoosi, et ka tõukudele peibutuslõhn külge jääks.

Kui valada tõugutoosi vett, tõuseb osa tõukudest veepinnale. Nende tõukude kasutamine hästi pisikesel ja peenikel konksul muudab sööda vees eriti vabalt ja loomulikult ujuvaks.




Kärbsetõuke on võimalik ka ise kasvatada
Vt Kärbsetõukude kasvatamineVaata artiklit: 1794

Õngitsemisel ei kasutata söödana üksnes kärbsetõuku, vaid ka kärbsenukku
Vt KärbsenukkVaata artiklit: 1795             

Kärbsetõugud leiavad kasutamist ka meditsiinis
Vt Kärbsetõugud meditsiinisVaata artiklit: 1797                


Allikas:
V.Korzets, Õngitsemine. Tln., 2003
Kalale.ee KIK