Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
172. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
173. Jahumardika vastne (jahuuss)
174. Johannes Vares
175. Jussi järved
176. Juust õngesöödana
177. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
178. Jõehallhaid (Glyphis)
179. Jõemõisa-Kaiu järvestik
180. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
181. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
182. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
183. Jämesabaraid (Urolophus)
184. Järveelustik ehk limnobios
185. Järvekoletised
186. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
187. Jäseraid (Cruriraja)
188. Jääpüük
189. Jäärauad
190. Kaanid (Hirudinea)
191. Kaarmise järv (Karmise järv)
192. Kaaviari ajaloost
193. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
194. Kahvamine
195. kalade loend H-K
196. kalade loend L-O
197. kalade loend P-T
198. kalade loend U-Ü
199. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Koerhaid (Scyliorhinus)
231. Koerhailased (Scyliorhinidae)
232. Koger (Carassius carassius)
233. Kogred (Carassius)
234. Koibraid (Sinobatis)
235. konks (õngekonks)
236. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
237. Koonhaid (Rhizoprionodon)
238. Koorküla järvestik
239. Kopskalad (Dipnoi)
240. Kosmoidsoomus
241. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
242. Kuivatamine/vinnutamine
243. Kuldkala (Carassius auratus)
244. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
245. Kura säär
246. Kuremaa järv (Kurema järv)
247. Kussie (jaapani järvekoletis)
248. Kuusamon Uistin Oy
249. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
250. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
251. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
252. Kärbsed õngesöödana
253. Kärbsenukk (kärbsekookon)
254. Kärbsetõugud meditsiinis
255. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
256. Kärphaid (Mustelus)
257. Kärsshingud (Acantopsis)
258. Käsiõng
259. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
260. Lahtise rulli ehitus
261. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
262. Lahtise rulli vänt
263. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
264. Lakerda (türgipärane soolakala)
265. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
266. Landilugu: dr Heintz
267. Landilugu: Kuusamo puukala
268. Landilugu: Nilsu
269. Lasa järv [Koorküla järvestik]
270. Lasnhaid (Scoliodon)
271. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
272. Leevi jõgi
273. Leivast õngesöödad
274. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
275. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
276. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
277. Lestad (Platichthys)
278. Libekala
279. Liblikate röövikud
280. Liblikraid (Gymnura)
281. Liftahvenad (Helicolenus)
282. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
283. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
284. Linajärv (Jussi Linajärv)
285. Linask (Tinca tinca)
286. Linné, Karl
287. Linnuroni (Ligula intestinalis)
288. Lintsabalased (Trichiuridae)
289. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
290. Logardraid 3 (Pseudobatos)
291. Logardrailased (Rhinobatidae)
292. Lonthülged (Mirounga)
293. Loobu jõgi
294. Lophius budegassa (must merikurat)
295. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
296. Luts (Lota lota)
297. Lõunaraid (Zearaja)
298. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
299. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
300. Läänesaarte alamvesikond
301. maailma jõed (loend)
302. Maggot
303. Majak (kolhoos)
304. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
305. Man
306. Mannasöödad
307. Maskraid (Neotrygon)
308. meduus
309. Merehaigus
310. Merekoletised
311. Meremeeste uskumused
312. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
313. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
314. Merikeellased (Soleidae)
315. Merikogerlased (Sparidae)
316. Merikoha (Sander marinus)
317. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
318. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
319. Meriluts (Brosme brosme)
320. Merineitsi
321. Meripuugid (Scorpaena)
322. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
323. Merisutt (Petromyzon marinus)
324. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
325. Merluusid (Merluccius)
326. Metsprussakas
327. Miiu
328. Moiva (Mallotus villosus)
329. Morilased (Moridae)
330. muda
331. Mudaelustik ehk pelon
332. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
333. Mussie (järvekoletis Kanadas)
334. Mussoon
335. Must marliin (Istiompax indica)
336. Mustatäpitõbi
337. Musthaid (Apristurus)
338. Mustjõe alamvesikond
339. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
340. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
341. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
342. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
343. Mõrrapüük
344. Mõõkkala (Xiphias gladius)
345. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
346. Määr, Aleksander
347. Mölder, August
348. Müütilised veeolendid
349. Naaskelraid (Pastinachus)
350. Nahknark (Crassinarke dormitor)
351. Naissaar
352. Narva veehoidla
353. Nasv
354. Navaaga (Eleginus nawaga)
355. Nelikant-kaldauss
356. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
357. Niituimlutslased (Physidae)
358. Nirkhailased (Hemigaleidae)
359. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
360. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
361. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
362. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
363. Nugishaid (Triakis)
364. Nuutraid (Himantura)
365. Näkk (eesti)
366. Oad, Jaan
367. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
368. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
369. Ogahaid (Squalus)
370. Ogasilmad (Pangio)
371. Ojamaa (Gotland)
372. Okasturilased (Notacanthidae)
373. Okishaid (Centroscyllium)
374. ondatra (piisamrott, biisamrott)
375. Osmussaar
376. Pakssabaraid (Trygonoptera)
377. paneerimine
378. Paunküla veehoidla
379. Peen kõduuss
380. Peipsi alamvesikond
381. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
382. Pettai, Elmar Voldemar
383. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
384. Pigo (Rutilus pigus)
385. Pihklased (Myxini)
386. Pihtla kalakasvandus
387. Piikraid (Urobatis)
388. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
389. Piimjas soouss
390. Piiskopikala (bishop fish)
391. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
392. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
393. Pimenarkid (Typhlonarke)
394. Poi
395. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
396. Polaarhaid (Somniosus)
397. Poola uss
398. Prespa forell (Salmo peristericus)
399. Prussakas ja tarakan
400. Psammon
401. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
402. Punane vihmauss (pool-ööuss)
403. Purikalalased (Istiophoridae)
404. Purjus krevetid
405. Puukala (Kuusamo puukala)
406. Põhjavee-elustik
407. Põishüljes (Cystophora cristata)
408. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
409. Põlula Kalakasvatuskeskus
410. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
411. Pärimus: Kaussjärv
412. Pärimus: Lutsu järv
413. Pärimus: Otepää Pühajärv
414. Pärimus: Raudjärve kullapütt
415. Pärimus: Uhtjärv
416. Pärimus: Verijärv
417. Pärnu alamvesikond
418. Pärnu Kalakombinaat
419. Pärnu kalanduskool
420. Rabakonn
421. Raid (Raja)
422. Rakfisk ehk norra hapukala
423. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
424. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
425. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
426. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
427. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
428. Reobiont
429. Riffhai (Triaenodon obesus)
430. Rihmsabaraid (Taeniura)
431. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
432. Riikoja Heinrich
433. Ristkok, Jüri
434. Robalod (Centropomus)
435. Roheline mullauss
436. Rohukonn
437. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
438. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
439. Rombkalad (Bothus)
440. Rombkalalased (Bothidae)
441. Roosa mullauss
442. Russalka
443. Rõbak Baltiki
444. Rõuge järvestik
445. Räimeõng
446. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
447. Saadjärv (Saadrejärv)
448. Saaghailised (Pristiophoriformes)
449. Saagsabahaid (Galeus)
450. Sagrits, Richard
451. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
452. Sammet, Jaak
453. Sannakji
454. Sardiin (Sardina pilchardus)
455. Sardiinid
456. Sardinellid (Sardinella)
457. Saunja laht
458. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
459. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
460. Sidrunhaid (Negaprion)
461. Siiad (Coregonus)
462. Siig - huvipüük Eestis
463. Siig spordikalana Skandinaavias
464. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
465. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
466. Sinakas soouss
467. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
468. siugkonnalised (apoodid)
469. Soomuskuked (Lepidotrigla)
470. Soomuslest (Limanda limanda)
471. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
472. Sovetskaja Rodina (laev)
473. Spinningisti kaksteist käsku
474. Staratel
475. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
476. Stroganina
477. Sump (kumm, pandur, märss)
478. Sumplaev
479. Susski, Vladimir
480. Suue
481. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
482. Suur mullauss
483. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
484. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
485. Suurallikas
486. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
487. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
488. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
489. Sõnnikuuss
490. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
491. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
492. Südvester
493. Sünkraid (Amblyraja)
494. Süvahaid (Centroscymnus)
495. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
496. Süvaraid (Bathyraja)
497. Šelfihaid (Halaelurus)
498. Zoobentos
499. Taaliku sadam
500. Tabadusekepp
501. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
502. Tainas angerjapüügiks
503. Tallinna Kalakombinaat
504. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
505. Tallinna Merekolledž
506. Tamm, Friedrich
507. Tamula järv (Tamla järv)
508. Tatrakakud
509. Temera (Temera hardwickii)
510. Tempura
511. Tiit Hunt. Eesti kalad
512. Tintlased (Osmeridae)
513. Tobiased (Ammodytes)
514. Tooder
515. Traaler
516. Traalnoot
517. Traalpüük
518. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
519. Triivpüük
520. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
521. Trullinglased (Nemacheilidae)
522. Trullingud (Barbatula)
523. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
524. Tuletorn
525. Tume vihmauss
526. Tumehaid (Etmopterus)
527. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
528. Tursad (Gadus)
529. Tursamaks
530. Tursamaksa konserveerimine
531. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
532. Tuul
533. tuulekala (pärimus)
534. Tuur
535. Tuurlased (Acipenseridae)
536. Tõugjärv (Küünjärv)
537. Tõugussaare raba laugas
538. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
539. Tääkraid (Urotrygon)
540. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
541. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
542. Ukraina (baaslaev)
543. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
544. Unadon
545. Und
546. Undiin
547. Urbukse järv (Urbuse järv)
548. Ussikonks (säärekidadega konks)
549. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
550. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
551. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
552. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
553. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
554. Valgeninahai (Nasolamia velox)
555. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
556. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
557. Vasarhaid (Sphyrna)
558. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
559. Vastne
560. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
561. vesikond
562. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
563. Vihmauslased (Lumbricidae)
564. Vihmauss (liigid)
565. Viidikas (Alburnus alburnus)
566. Viitina kuurits
567. Vimb (Vimba vimba)
568. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
569. Vinkelhaid (Oxynotus)
570. Vinnutatud räimed
571. Viru alamvesikond
572. Viuraid (Aetomylaeus)
573. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
574. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
575. Võldas (Cottus gobio)
576. Võrtsjärve alamvesikond
577. Väheharjasussid
578. Vähilaadsed
579. väike meriahven (Sebastes viviparus)
580. Väike ogahai (Squalus blainville)
581. Väike saagrai (Pristis clavata)
582. väike tobias (nigli, väiketobias)
583. Väikeraid (Rajella)
584. Väikesuulest (Microstomus kitt)
585. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
586. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
587. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
588. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
589. Õlikook
590. Õngekonksu ajaloost
591. Õngitsemine+
592. Õnne lõhe
593. Äntu järved
594. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
595. Ülemiste järv
596. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
597. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Kalakaitse ajalugu (Eesti)

Kalakaitse ajalugu Eestis

Kalakaitse võib tinglikult jagada kaheks: ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavaru kaitse. 

Liikide kaitse puhul on sihiks haruldaste või hävimisohus olevate kalaliikide hoid, näiteks püügikeelu ja elupaikade kaitse abil. Eestis on  kaitstavaid kalaliike praegu (2011) seitse. Kui säga, tõugjas, harjus ja atlandi tuur on nii haruldased liigid, et kaitse all on iga isend, siis ülejäänute – vingerja, hingu ja võldase puhul on eesmärgiks  nende elupaikade kaitse. 

Kalavarude kaitse eesmärgiks on hoida kalapopulatsioon püügikõlblikul tasemel ning võimelisena ennast ise taastootma. Vahendeiks on püügimahtude piirangud, alalised või ajutised püügikeelualad (koelmute kaitse), püügivahendite selektiivsuse reguleerimine (nt. võrgusilma suurus), saagi alammõõdud, püügikeeluajad jne. 

Eesti ala kalade ja kalanduse teadusliku uurimisega tehti algust Peipsi järvel 1851. aastal. 
Venemaa riigivarade ministeerium rajas komisjoni eesotsas akadeemik Karl Ernst von Baeriga, et selgitada Peipsi järve ja Läänemere kalasaakide vähenemise põhjusi. Baer käis Peipsit uurimas neljal korral, mere puhul piirdus ühe väljasõiduga. Peipsi kalavaru vähenemise üheks põhjuseks pidas ta tihedasilmalisi püüniseid (võrgud, noodad), mis olid mõeldud küll tindi püügiks, aga ühes sellega hävitasid ka teiste kalade noorjärke. Latikavaru vähenemist seostas Baer sellega, et jõgedes ja lahtedes tõkestatakse mõrdadega rändeteed. 
Baer koostas „Määruse kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”, mis kinnitati 1859. aastal. Baeri koostatud määrust võib pidada esimeseks kalapüüki reguleerivaks õigusaktiks Eestis. Silma paistab see erakordse rangusega reeglite vastu eksijate suhtes: kõrged rahatrahvid ning alamast seisusest inimestele ihunuhtlus. Väärtuslike kalade alammõõtude vajaduse pakkus välja just Baer, mõni aeg hiljem rakendasid maaomanikud seda üsna laialdaselt kohalikes kalapüügieeskirjades.

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses kehtestasid lisaks Baeri Peipsi määrusele maaomanikud mitmeid eeskirju siseveekogude kohta, kuid need ei aidanud kalavarusid eriti hoida. Röövpüük jätkus üha hoogsamalt. Püünistena kasutati peamiselt võrke, aga ka västraid ning isegi tulirelvi. Püüki ei piiranud ka saagi halvenev kvaliteet, koos alamõõduliste vääriskaladega läks kaubaks igasugune prügikala. Kuna inimtoiduks oli see suuresti kõlbmatu, viidi valdav osa sigade söögiks. Üks röövpüügi põhjusi oli kalapüügi õiguse eest veekogude omanikele kehtestatud liigkõrge rendimaks, mida talupojad maksta ei soovinud või ei suutnud. 
Olukord halvenes ka merel. Kasutati peenesilmalisi nootasid, millega saadi ohtralt ka alamõõdulisi kalu. Populaarseks muutus talvine angerjapüük ahinguga jää alt tema talvituspaikades. Röövpüüki soodustas kehv või peaaegu olematu järelevalve. Et ohjeldada üha kasvavat kahju kalavarudele merel, kutsuti 1910. aastal kokku Balti mere kalanduse kongress. Selle raames töötati välja hulk meetmed, et ülepüüki tõkestada. Paraku neid aga koheselt ei rakendatud ning olukord ei muutunud.

Eesti aeg. 
Peale maaomanike eeskirjade reguleerisid 20. sajandi alguses kalapüüki ka Balti eraseadus ja põllumajandusseadus. Just nende kahe alusel andis toitlustus- ja põllutööministeerium 1919–1920. aastal välja määrused, mis pidid kalapüüki korraldama. Paraku osutusid need õigusaktid jõetuks üsna proosalisel põhjusel: nimelt tunnistasid kohtud need kehtetuks, sest neis polnud märgitud, kellel on õigus need jõustunuks kuulutada. Nii puudus seadused välja andnud ministeeriumidel selleks seaduslik alus.

Seega oli vaja eriseadust. Eesti vabariigi esimese kalapüüki korraldava õigusaktini jõuti 1923. aastal, mil riigikogu võttis vastu „Kalapüügi seaduse”. 1930. aastal lisandusid põllutööministeeriumi välja antud kalapüügi korraldamise määrused (sisuliselt kalapüügieeskirjad). 
Uute õigusaktidega keelati püüda „lõhkevate, mürgiliste ja kalu uimastavate ainetega”, samuti hirmutada kalu nende kudeajal lärmi tegevate riistadega. 
Mitmel kudealal seati sisse püügikeelud 1. aprillist kuni 15. juunini ja 1. septembrist kuni 1. detsembrini. Üksiti kehtestati aastaringseid keelualasid paljude merre suubuvate jõgede suudmetes, Võrtsjärvel, Emajõel, Peipsil ja mitmel muul siseveekogul. 
Määrati ka olulisemate töönduskalade alammõõdud (12 liiki, sh. jõevähk). 
Seaduse rikkujatele nähti karistustena ette üsna karmid rahatrahvid: kuni 10 000 marka. Võimude (Peipsil näiteks piirivalve) konfiskeeritud kala tuli tasuta üle anda kohalikele heategevusasutustele, peamiselt vaestemajadele.

Suurenev püügikoormus nõudis aga järjest enam reguleerimist. 1939. aastal, enne Teise maailmasõja algust, võetivastu uus kalandusseadus. Kutseliste kalurite ettepanekul tehti oluline muudatus: püügikeeld ahingute ehk västardega. Senimaani oli see lubatud (välja arvatud mõned piirkonnad, kus põllutööminister selle ära oli keelanud) ning see püügiviis oli muutunud menukaks just harrastajate hulgas. 

Uues seaduses pöörati varasemast suuremat tähelepanu  veekeskkonna kaitsele: „Veekogudes, kus elab kalu, on keelatud leotada lina ja kanepit ning juhtida sinna roiskvett”. Samuti karmistati koorimata metsamaterjali parvetamise ja hoidmise nõudeid nendel veekogudel. Erandkorras lubas neid tegevusi põllumajandusosakond. 
Kui keegi asustas uusi liike jõgedesse ja üle viie hektari suurustesse järvedesse, tuli teavitada põllutööministrit vähemalt kümme päeva ette. Põllutööminister võis selle siis keelata, kui asustatav liik oli kahjulik veekogu majandamisele. 
Et võimaldada kalade rännet, hakati paisuomanikelt nõudma kalatreppide ehitamist. 
Et tõhustada järelevalvet, laiendati kontrolliõigusega isikute ringi: kontrolli tegid politsei, piirivalve, riigimetsateenijad, veekogude rentijad (kutselised kalurid, õngesportlased) ning ka põllutööministeeriumi määratud isikud.
Sel ajal tehti ühtlasi algust kalade märgistamisega, et selgitada nende rändeid. 

Sõja ajal soikus kalapüük nii meres kui ka sisevetes ning ühes sellega vähenes surve kalavarudele. 
1940. aastate teisel poolel suurenenud püügid annavad ehk tunnistust vahepeal taastunud varust, kuid teisest küljest võib see enamjaolt olla tingitud suuremast nõudlusest. Valitses üleüldine toidupuudus. Näiteks Peipsil võeti taas kasutusele mootorpaadi järel veetavad võimsad traalid. Kiiresti hoogustunud püük põhjustas mitme kalaliigi, eelkõige koha varu madalseisu. Jõgedes suurenes järsult kudema rändava latika püük, mis laastas ka selle liigi varu. Tollel ajal tehtud vigu oli tunda veel aastakümneid hiljem. 

Kalavarude kahanemist soodustas ka see, et puudus teaduslikel alustel välja töötatud püügire¾iim. Kuigi traalpüük keelati 1957. aastal, asendus see uue püügivahendi – põhjanooda ehk mutnikuga. Arvati, et sellega suudetakse tunduvalt vähendada suurenenud peenkala hulka ning tuua niiviisi vääriskala järve tagasi. Ent 1960. aastate alguses hakati Peipsi kalavarusid teaduslikult uurima ning peagi sai selgeks, et selline püügiviis eemaldab küll prügikala, kuid ühes sellega ka vääriskalade noorjärgud. Ometi kulus üsna palju aega enne, kui 1974. aastal asuti põhjanoodaga püüki koos Vene poolega piirama. 
Vahepeal 137-ni suurenenud mutnikute hulka vähendati 40-ni (kummalegi poole jäi 20) ning see arv kehtib tänini. Sestpeale on Peipsi kalavaru jõudsalt taastunud ning järve on hakanud tasapisi tagasi tulema ka koha ja latikas.

1950. aastatel alustati väikejärvede ulatuslikke uuringuid. Selle üks eesmärk oli hinnata looduslike järvede kalamajanduslikku olukorda ning töötada välja meetmed, et neid tõhusamalt majandada. Põhiliselt otsiti võimalusi suurendada kalatoodangut. Selleks väetati näiteks järvi toitesooladega, millega loodeti suurendada järve elustiku koguproduktsiooni ja toiduahela kaudu ka kalasaaki. Paljude veekogude puhul kiputi siiski liiale minema ning väetamine eutrofeeris järved kiiresti. Kaasnenud veeõitsengud ja halvenenud hapnikuolud hoopis vähendasid kalarikkust. 
Tootlikkust üritati suurendada ka kalastikku ümber kujundades, tuues sisse uusi kalaliike (võõrliike). Edu saavutati vaid hõbekogre kui vähenõudliku liigiga, mõningal määral ka peledi ja t¹irriga. Lastes veekogudesse selliseid liike nagu nelma, karpkala, ramul, riipus, vikerforell jt., ei saavutatud paraku mingit tulemust.

Looduslike järvede ümberkujundamine kalakasvandusteks võttis tihti üsna äärmuslikud pöörded. Näiteks Lohja järve Harjumaal sooviti rajada lõhe- ja meriforellimaimude kasvandus. Et järv muudest kaladest vabastada, võeti 1963. aastal ette ulatuslik mürgitamine. Nagu hiljem selgus, suutsid mõned karpkalad siiski ellu jääda ning järgmisel aastal järve asustatud lõhe- ja meriforellimaimud hukkusid kõik üsna pea.

Nõukogude ajal polnud üldist kalapüügiseadust. 
Nii kutselist- kui ka harrastuskalapüüki korraldati NSV Liidu ministrite nõukogu ja Eesti NSV ministrite nõukogu kehtestatud kalapüügieeskirjade järgi. Esmalt anti need välja 1954. aastal, seejärel kehtestati uued eeskirjad 1959. aastal Peipsi-Pihkva järve ja siseveekogude ning 1960. aastal „Balti mere basseini” kohta. Koos hilisemate uuendustega (1968, 1974, 1981) kehtisid need kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal, mil võeti vastu uus kalapüügiseadus. Peale selle kehtis hulk eeskirju üksikute veekogude kohta. 
Järelevalve oli eri aegadel mitme asutuse pädevuses. 1966. aastast alates oli sisevete kalavarude kaitse metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi halduses. Merel ja Peipsi-Pihkva järvel kaitses kalu liidulise alluvusega Vostbaltrõbvod (Ida-Balti basseini kalavarude kaitse ja taastamise ning kalapüügi reguleerimise valitsus). 1989 nimetati see ümber mereinspektsiooniks ning allutati vastloodud keskkonnaministeeriumile 1991. aastal.

Nõukogude ajal hakati looma uusi piirkondlikke harrastuskalastajate seltse, mis omakorda koondusid 1956. aastal asutatud Eesti NSV kehakultuuri- ja spordikomitee kalaspordisektsiooni alla. 1959. aastal nimetati ühing ümber spordiühingute ja -organisatsioonide liidu kalaspordiföderatsiooniks. Selleks ajaks oli liitunud 34 organisatsiooni, mille liikmeskond küündis juba 12 000-ni. 
Soov iseseisva vabariikliku kalaspordiorganisatsiooni järele ajendas 1974. aastal rajama Eesti kalastajate seltsi (EKS). Kui see 1992. aastal tegevuse lõpetas, oli liikmeskond kasvanud 57 000-ni (praegu ühtne katuseorganisatsioon puudub, eri klubides on harrastuskalastajaid tuhande ringis). Kuulumine mõnda kalaspordiorganisatsiooni polnud küll kohustuslik, kuid üks liitumise põhjusi oli kindlasti laialdasemad püügivõimalused. Ühe lihtkäsiõngega võis püüda igaüks, ent teisi sportlikke püügivahendeid (spinning, lendõng, põhjaõng, sikuti, und, vedel) tohtisid kasutada vaid EKS liikmed. Samuti oli EKS liikmesorganisatsioonide majandada mitu siseveekogu, kus eelisjärjekorras said püüda vaid klubi enda liikmed. Liikmeks astudes tuli sooritada eksam, mis kontrollis teadmisi näiteks kala- ja looduskaitse, ohutustehnika ja kalaskasvatuse valdkonnas.

Kalaspordi kui puhkeaja tervisliku veetmise võimaluse kõrval oli EKS sihiks ka kalamajanduslik tegevus: suurendada, piirata ja kaitsta kalavarusid. Kogu tegevus käis koostöös teadlaste ja kalakaitset korraldavate riigiasutustega. Näiteks oli seltsidel kohustus kalavarusid taastoota, seda tehti endi renditavate veekogude kohta koostatud kalamajandusplaanide alusel. Taastootmine kätkes marja kogumist sugukaladelt, selle inkubeerimist ning lõpuks vastsete asustamist. Siseveekogude puhul rikastati peamiselt haugivarusid: ühest küljest on tegu väärtusliku püügikalaga, teisest küljest aitab see vähendada peenkala (biomanipulatsioon). Et korvata kudekohtade vähesust, paigutati järvedesse ohtralt kunstkoelmuid. 
Kuna kalasport sai üha menukamaks, hakati alates 1968. aastast piirama harrastajate päevaseid püügimahte, et vältida varude liigtarbimist Ka praegu on see võimalus keskkonnaministril olemas, kuid vastavaid piiranguid ei ole seatud. 

Nõukogude ajal osalesid seltside liikmed ühiskondlike looduskaitseinspektoritena kalavarude kaitsel. Selle oluline ajend oli küllap preemia. Nimelt oli röövpüügi tõkestajale ette nähtud kuni 50% rikkujalt konfiskeeritud ujuvvahendite, püügiriistade ja püütud kala müügisummast ning kohtu määratud rahatrahvidest. Lisaks jagati parimatele inspektoritele kalapüügituusikuid lõhejõgedele. 
Pärast taasiseisvumist hakkasid kalastajate ühendused tasapisi kaduma, järelevalve ja veekogude majandamine jäi riigi kanda.

Artikkel kattub suurel määral Aimar Rakko artikliga "Kalade ja kalavarude kaitse ajaloost Eestis", mis on avaldatud ajakirjas "Eesti Loodus" 2010/5.
Täismahus artikkel: http://www.eestiloodus.ee/artikkel3320_3277.html

Kalale.ee KIK