Otsingu tulemused:

1. Õnne lõhe / Tarkuse lõhe (Iiri mütoloogia)
2. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
3. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
4. Aalupi järv ( Alopi järv, Alapea järv, Paabo järv, Paabu järv) [Kooraste järvestik]
5. Aasovi meri
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abüssaal
8. Aegna
9. aerutamine
10. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
11. agar
12. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Ainud
15. Aju- ja pagunähtus
16. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
17. Akaei (saar-kala Jaapanis)
18. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
19. Akutuq
20. Akvakultuur
21. Akvapoonika
22. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
23. Alajõe küla
24. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
25. Albe (keti kultuuriheeros)
26. Algotest
27. Allikas
28. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
29. Ambra
30. Amikiri (krabi-yokai Jaapanis)
31. Amiran (gruusia kangelane)
32. Amudarja
33. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
34. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
35. Anšoovised (Engraulis)
36. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
37. Anabioos
38. Anago
39. Anemomeeter
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Antarktika
42. Antitsüklon (kõrgrõhuala, kõrgrõhkkond)
43. Antsülusjärv
44. Apas ehk Ābān (vete jumalikkus zoroastrismis)
45. Appossha (merekoletis Jaapanis)
46. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
47. Arhed (Archaea)
48. Ariidne kliima
49. Assuan
50. Atla jõgi
51. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
52. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
53. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
54. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
55. Atlandi tuur Eestis
56. Atlandi tuur liiginimena
57. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
58. Atlant
59. Atlantis
60. atoll (rõngassaar, rõngasrahu)
61. Atrek
62. Auksi järv
63. Avraal
64. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
65. Bacalao
66. Bahamut (ürgkala araabia mütoloogias ja islamis)
67. Baidarata laht
68. Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
69. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
70. Balõkk
71. Barentsi meri
72. Batüsfäär
73. Beloje (ozero)
74. Beluuga (Huso huso)
75. Bentaal
76. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
77. Beringi meri
78. Bester
79. Bete Krokodil
80. Binaarne nomenklatuur
81. Biofilter
82. Biokiud (biofibre, biofiiber)
83. Birdeye
84. Birjussa
85. Boreaalne
86. Bottarga
87. Botvinja
88. Briis
89. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
90. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
91. casting
92. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
93. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
94. CIPS
95. Columbia jõgi
96. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
97. Cooki tähishai (Echinorhinus cookei)
98. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
99. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
100. Doktor Heintz
101. Donbettyr (vetejumal Osseetia mütoloogias)
102. Donburi
103. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
104. Ebabootsiad (Parabotia)
105. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
106. Ebarasboorad (Pseudorasbora)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
109. Eglė (veemadude kuninganna leedu folklooris)
110. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
111. Elango, Julius
112. Elektriline suitsuahi
113. Elektriraid (Torpedo)
114. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
115. Elistvere järv (Kuru järv)
116. Elsie/Hamlet (järvekoletis USAs)
117. Emalaev
118. Eppinger
119. Erastvere järv
120. Erie (järv Põhja-Ameerikas)
121. Erie järve koletis / Bessie
122. Erm Vaike
123. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
124. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
125. Eurütermne
126. Filee
127. Flatheadi järve koletis (järvekoletis USAs)
128. Folly ranna koletis (globster USAs)
129. Friteerimine
130. Fritüür
131. Fritüürõli
132. Funazushi ehk jaapani hapukoger
133. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
134. Furki / Dardza-nanilg (vainahhi vee-, lume- ja tuulejumalanna)
135. Fuxi / Hu Shi (kalavõrgu leiutaja Hiinas)
136. Föön
137. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
138. Gargouille (draakon Prantsusmaal)
139. Garum ja liquamen
140. Golfi hoovus
141. Gratineerimine
142. Gwamegi
143. Hailiha nimekujud
144. Hainahk
145. Haiuimesupp
146. Hakk-kala
147. Hanija järv
148. Hantai (kaitsejumalus itelmeenide usundis)
149. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
150. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
151. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
152. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
153. Harjus (Thymallus thymallus)
154. Hatõss
155. haug 16,21 kg
156. Haug püügikalana
157. Haug toidukalana
158. Haugi kudemine
159. Hebo / He Bo / Bingyi (jõejumal Hiinas)
160. Heeringahaid (Lamna)
161. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
162. Hernes õngesöödana
163. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
164. Hiina draakon / loong / long / lung
165. Hiina tuur (Acipenser sinensis)
166. Hiiumaa laiud
167. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
168. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
169. Hingud (Cobitis)
170. Hollandi kaste
171. Holomiktiline veekogu
172. Holotüüp
173. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
174. Hoovus
175. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
176. Hõbekalalised (Argentiniformes)
177. Härjanurme kalakasvandus
178. Hülgepüük
179. Hüpolimnion
180. Ichimoku nyūdō / Kamokoshin / Hitotsume nyūdō (järve-yokai Jaapanis)
181. Idaheeringas (Clupea pallasii)
182. Idakarbitsad (Xenocyprioides)
183. Igopogo (kanada veekrüptiid)
184. Ihtüoloogia ajalugu
185. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
186. Ilmjärv nõuab Saadjärvelt kümnist
187. Ilmjärve rändamine (versioon) ja sügavuse mõõtmine (versioon)
188. Indo-Vaikne ookeaniala
189. Inrõbprom
190. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
191. Issie (jaapani järvekoletis)
192. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
193. Itzamna (maiade jumal)
194. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
195. Jaapani tuur
196. Jakuutia tuur (hatõss)
197. Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
198. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
199. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
200. Jenny Haniver (krüptiid)
201. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
202. Jukagiiri kalaroad
203. Jurate ja Kastytis (leedu legend)
204. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
205. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
206. Järvelubi (järvekriit)
207. Järvemuda (sapropeel, jütja)
208. Järvetuur (Acipenser fulvescens)
209. Jää
210. Jääaeg
211. Jäätuur
212. Kaaviar (must kalamari)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaeru nyōbō (konn-naine jaapani folklooris)
215. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
216. Kahala järv (muistend)
217. Kaheksajalad toiduna
218. Kala kristluse sümbolina
219. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
220. Kalakasvatus
221. Kalakasvatus Eestis
222. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
223. Kalakirjandus
224. Kalaliha koostis
225. Kalaliim
226. Kalandus
227. Kalapasta
228. Kalatiik
229. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
230. Kaluuga (Huso dauricus)
231. Kame onna / Hōnengame (prohvet-yōkai Jaapani mütoloogias)
232. Kanaloa (Havai merejumal)
233. Karilatsi kalamajand
234. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
235. Karluk
236. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
237. Karpkalakasvatus Eestis
238. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
239. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
240. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
241. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
242. Katsuobushi
243. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
244. Kavadi (Kavati) järv
245. Kawa akago / kawa akaji (vee-yokai Jaapanis)
246. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
247. Kiidjärv
248. Kiiruimsete süstemaatika
249. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
250. Kinosoo (järvekrüptiid Kanadas)
251. Kirovi nim näidiskalurikolhoos
252. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
253. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
254. Koerkalad (Umbra)
255. Koha (Sander lucioperca)
256. Koi (karpkala)
257. Kolta (sölkupi müütiline jõgi)
258. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
259. koster
260. Kuivatamine/vinnutamine
261. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
262. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
263. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
264. Kutum (Rutilus kutum)
265. Kuukalalased (Molidae)
266. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
267. Kõrbeteibik (Eremichthys acros)
268. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
269. köögikoor
270. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
271. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
272. Lõherahvad
273. La Niña
274. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
275. Lahepera järv (Lahe järv)
276. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
277. Landi lugu
278. Landilugu: dr Heintz
279. Landilugu: Professor
280. Landilugu: Räsänen
281. Landilugu: Toby
282. Lariosaurus (itaalia järvekoletis)
283. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
284. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
285. Latikas pärimuses
286. Lauga järv
287. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
288. Lepamaimud (Phoxinus)
289. Les Lavandières / keskööpesijad (naisvaimud keldi mütoloogias)
290. Leviaatan
291. Liérganes'i inimkala (veekrüptiid Hispaania folklooris)
292. Libekala
293. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
294. Limnopelagiaal
295. Linajärv (Jussi Linajärv)
296. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
297. Linask (Tinca tinca)
298. Linné, Karl
299. Linnuroni (Ligula intestinalis)
300. Lohja järv
301. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
302. Luitstuur (Polyodon spathula)
303. Luitstuurlased (Polyodontidae)
304. Luts (Lota lota)
305. Luts, Arved
306. Luukalad (Osteichthyes)
307. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
308. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
309. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
310. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
311. Läänemeri
312. Müütilised veeolendid
313. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
314. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
315. Maillard'i reaktsioon
316. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
317. Marikultuur
318. Maui (pooljumal Polüneesias)
319. Melusine (veehaldjas keskaegses Euroopas)
320. Mereline kliima
321. Merevesi
322. Merikurat (Lophius piscatorius)
323. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
324. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
325. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
326. Mimikri
327. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
328. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
329. Mohni
330. Moiva (Mallotus villosus)
331. Mootorpaat
332. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
333. Mugwump (veekrüptiid Kanadas)
334. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
335. Mussie (järvekoletis Kanadas)
336. Mustallikas
337. Musthaid (Apristurus)
338. Mustjärv (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv)
339. Mõõktuur (Psephurus gladius)
340. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
341. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
342. Naaga / nāga / nāg (müütiline olend hinduismis ja budismis)
343. Nabia / Navia (jõejumalanna Pürenee poolsaarel)
344. Narva veehoidla elustikust
345. Narval (Monodon monoceros)
346. Navigatsioonimärk
347. Neenetsite pühad kalad
348. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
349. Neriitiline vöönd
350. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
351. Nerka (Oncorhynchus nerka)
352. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
353. Niisk
354. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
355. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
356. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
357. Norrapäraselt keedetud tursk
358. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
359. Nuraagi veetemplid Sardiinias
360. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
361. Oannes (Mesopotaamia jumalus)
362. Ojaveer, Henn
363. Orava järv (Orava Mõisajärv)
364. Oshōuo / umi oshō / irikame nyūdō (vee-yōkai Jaapani meres)
365. Põhja konn (eesti muinasjutt)
366. Pagi
367. Palujüri järv (Palojüri järv)
368. Pangodi järv
369. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
370. Pelaagiline traalnoot
371. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
372. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
373. Petis
374. Pettai, Elmar Voldemar
375. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
376. Pikajärv (Pikkjärv)
377. Pikksabalased (Macrouridae)
378. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
379. Pilkuse järv
380. Pimeparrak (Typhlobarbus nudiventris)
381. Poise
382. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
383. polüamiidid
384. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
385. Porkuni järv
386. Porkuni järved
387. Post, Ilme
388. Potamoid (kreeka jõejumalad)
389. Poubi Lai (draakon-madu meitei mütoloogias; India)
390. Professor
391. Pronksjas hallhai (Carcharhinus brachyurus)
392. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
393. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
394. Pushkaram (jõefestival Indias)
395. Puurangerjad (Ariosoma)
396. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
397. Põhjanoot
398. Põisadru (Fucus vesiculosus)
399. põrutamine
400. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
401. Pärimus: Linnasjärv
402. Pärnu alamvesikond
403. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
404. Rabakonn
405. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon
406. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks
407. Raid (Raja)
408. Raid, Tiit
409. Rakfisk ehk norra hapukala
410. Rannarootsi muuseum
411. Rannik
412. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
413. Robalod (Centropomus)
414. Roheline tuur (Acipenser medirostris)
415. Rohukonn
416. Rooni järv
417. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
418. Rõbak Baltiki
419. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
420. Rõuge järvestik
421. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
422. Räsänen
423. Ryūtō (valgusilming Jaapanis)
424. Saadjärv (Saadrejärv)
425. Saare Kalur (raamat)
426. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
427. Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
428. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
429. Salaga
430. Saleturbikud (Macrhybopsis)
431. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
432. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
433. Sardiinid
434. Schröder (Soome kalastusäri)
435. Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)
436. Serovi / Ser-Ovi / Sergovi (mägijuudi veevaldjas)
437. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
438. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
439. Shibaten / shibatengu / enkō (mäe- ja jõeyokai Jaapanis)
440. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
441. Siberi tuur (Acipenser baerii)
442. Siroko
443. Sirona (keldi ravijumalanna)
444. Soomkala
445. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
446. Soomuste mahavõtmine
447. Szépasszony (ungari jumalanna)
448. Sterlet (Acipenser ruthenus)
449. Sterletist kulinaarselt
450. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
451. Suijin / Suiten / Sui-ō / Suiu (šintoistlik veejumal Jaapanis)
452. Suitsemispunkt
453. Surimi
454. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
455. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
456. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
457. Suurbritannia saar
458. Suurlaugas (Selisoo Suurlaugas, Seli Suurlaugas, Suur Kõrve järv)
459. Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)
460. Sõbralaat
461. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
462. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
463. Sägalised (Siluriformes)
464. Šipp (Acipenser nudiventris)
465. Tülkad (Clupeonella)
466. Taani väinad
467. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
468. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
469. Tako nyōbō (kaheksajalg-naine Jaapanis)
470. Takson
471. Tamsalu, Rein
472. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
473. Tempura
474. Termohaliinne tsirkulatsioon
475. Termokliin
476. Toby
477. Tollari järv (Käärikjärv)
478. Tomoe (karpkala Jaapani folklooris)
479. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
480. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
481. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
482. Traaler
483. Trematoomid (Trematomus)
484. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
485. Tsovinar (armeenia merejumalanna)
486. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
487. Tuletorn
488. Tume jämejänes (Pseudobathylagus milleri)
489. Tursamaksa konserveerimine
490. Tursk toiduna
491. Turtle järve koletis (veekrüptiid Kanadas)
492. Tuul
493. Tuulehaug (Belone belone)
494. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
495. Tuunide rühm (Thunnini)
496. Tuur
497. Tuur ajaloolis-kulinaarselt
498. Tuur-saleturbik (Macrhybopsis gelida)
499. Tuuralised (Acipenseriformes)
500. Tuurlased (Acipenseridae)
501. Tõusikvool
502. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
503. Türi järv (Türi paisjärv)
504. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
505. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
506. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
507. Umidebito (prohvet-yōkai Jaapanis)
508. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
509. Urco / Güercu / Huerco (veekoer Hispaania mütoloogias)
510. Vagula järv
511. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
512. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
513. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
514. Valge tuur (Acipenser transmontanus)
515. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
516. Valgejärv (Kurtna Valgejärv)
517. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
518. Valgud kalalalihas
519. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
520. Vanapagan Ilmjärve silda tegemas
521. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
522. Vasula järv (Salatsi järv)
523. Veerežiim
524. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
525. Vesica piscis
526. Vesiviljelus
527. Vetevaldjad Altai-Sajaani rahvastel
528. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
529. Viislaid
530. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
531. Viljandi järv
532. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
533. Vooremaa MKA vooluveed ja järved
534. Võistre järv (Võistvere järv)
535. Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
536. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
537. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
538. Wagyl / Waugal /Waagal (Austraalia vikerkaaremao versioon)
539. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
540. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
541. Õlikook
542. Õngelatiga mööda Võrumaad (raamat)
543. Ühekiuline õngenöör
544. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
545. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
546. Yemọja/Yemanjá (jõejumalanna joruba usundis)
547. Yu Suur (poolmüütiline Hiina keiser, üleujutuste talitseja)

Kalakaitse ajalugu (Eesti)

Kalakaitse ajalugu Eestis

Kalakaitse võib tinglikult jagada kaheks: ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavaru kaitse. 

Liikide kaitse puhul on sihiks haruldaste või hävimisohus olevate kalaliikide hoid, näiteks püügikeelu ja elupaikade kaitse abil. Eestis on  kaitstavaid kalaliike praegu (2011) seitse. Kui säga, tõugjas, harjus ja atlandi tuur on nii haruldased liigid, et kaitse all on iga isend, siis ülejäänute – vingerja, hingu ja võldase puhul on eesmärgiks  nende elupaikade kaitse. 

Kalavarude kaitse eesmärgiks on hoida kalapopulatsioon püügikõlblikul tasemel ning võimelisena ennast ise taastootma. Vahendeiks on püügimahtude piirangud, alalised või ajutised püügikeelualad (koelmute kaitse), püügivahendite selektiivsuse reguleerimine (nt. võrgusilma suurus), saagi alammõõdud, püügikeeluajad jne. 

Eesti ala kalade ja kalanduse teadusliku uurimisega tehti algust Peipsi järvel 1851. aastal. 
Venemaa riigivarade ministeerium rajas komisjoni eesotsas akadeemik Karl Ernst von Baeriga, et selgitada Peipsi järve ja Läänemere kalasaakide vähenemise põhjusi. Baer käis Peipsit uurimas neljal korral, mere puhul piirdus ühe väljasõiduga. Peipsi kalavaru vähenemise üheks põhjuseks pidas ta tihedasilmalisi püüniseid (võrgud, noodad), mis olid mõeldud küll tindi püügiks, aga ühes sellega hävitasid ka teiste kalade noorjärke. Latikavaru vähenemist seostas Baer sellega, et jõgedes ja lahtedes tõkestatakse mõrdadega rändeteed. 
Baer koostas „Määruse kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves”, mis kinnitati 1859. aastal. Baeri koostatud määrust võib pidada esimeseks kalapüüki reguleerivaks õigusaktiks Eestis. Silma paistab see erakordse rangusega reeglite vastu eksijate suhtes: kõrged rahatrahvid ning alamast seisusest inimestele ihunuhtlus. Väärtuslike kalade alammõõtude vajaduse pakkus välja just Baer, mõni aeg hiljem rakendasid maaomanikud seda üsna laialdaselt kohalikes kalapüügieeskirjades.

19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses kehtestasid lisaks Baeri Peipsi määrusele maaomanikud mitmeid eeskirju siseveekogude kohta, kuid need ei aidanud kalavarusid eriti hoida. Röövpüük jätkus üha hoogsamalt. Püünistena kasutati peamiselt võrke, aga ka västraid ning isegi tulirelvi. Püüki ei piiranud ka saagi halvenev kvaliteet, koos alamõõduliste vääriskaladega läks kaubaks igasugune prügikala. Kuna inimtoiduks oli see suuresti kõlbmatu, viidi valdav osa sigade söögiks. Üks röövpüügi põhjusi oli kalapüügi õiguse eest veekogude omanikele kehtestatud liigkõrge rendimaks, mida talupojad maksta ei soovinud või ei suutnud. 
Olukord halvenes ka merel. Kasutati peenesilmalisi nootasid, millega saadi ohtralt ka alamõõdulisi kalu. Populaarseks muutus talvine angerjapüük ahinguga jää alt tema talvituspaikades. Röövpüüki soodustas kehv või peaaegu olematu järelevalve. Et ohjeldada üha kasvavat kahju kalavarudele merel, kutsuti 1910. aastal kokku Balti mere kalanduse kongress. Selle raames töötati välja hulk meetmed, et ülepüüki tõkestada. Paraku neid aga koheselt ei rakendatud ning olukord ei muutunud.

Eesti aeg. 
Peale maaomanike eeskirjade reguleerisid 20. sajandi alguses kalapüüki ka Balti eraseadus ja põllumajandusseadus. Just nende kahe alusel andis toitlustus- ja põllutööministeerium 1919–1920. aastal välja määrused, mis pidid kalapüüki korraldama. Paraku osutusid need õigusaktid jõetuks üsna proosalisel põhjusel: nimelt tunnistasid kohtud need kehtetuks, sest neis polnud märgitud, kellel on õigus need jõustunuks kuulutada. Nii puudus seadused välja andnud ministeeriumidel selleks seaduslik alus.

Seega oli vaja eriseadust. Eesti vabariigi esimese kalapüüki korraldava õigusaktini jõuti 1923. aastal, mil riigikogu võttis vastu „Kalapüügi seaduse”. 1930. aastal lisandusid põllutööministeeriumi välja antud kalapüügi korraldamise määrused (sisuliselt kalapüügieeskirjad). 
Uute õigusaktidega keelati püüda „lõhkevate, mürgiliste ja kalu uimastavate ainetega”, samuti hirmutada kalu nende kudeajal lärmi tegevate riistadega. 
Mitmel kudealal seati sisse püügikeelud 1. aprillist kuni 15. juunini ja 1. septembrist kuni 1. detsembrini. Üksiti kehtestati aastaringseid keelualasid paljude merre suubuvate jõgede suudmetes, Võrtsjärvel, Emajõel, Peipsil ja mitmel muul siseveekogul. 
Määrati ka olulisemate töönduskalade alammõõdud (12 liiki, sh. jõevähk). 
Seaduse rikkujatele nähti karistustena ette üsna karmid rahatrahvid: kuni 10 000 marka. Võimude (Peipsil näiteks piirivalve) konfiskeeritud kala tuli tasuta üle anda kohalikele heategevusasutustele, peamiselt vaestemajadele.

Suurenev püügikoormus nõudis aga järjest enam reguleerimist. 1939. aastal, enne Teise maailmasõja algust, võetivastu uus kalandusseadus. Kutseliste kalurite ettepanekul tehti oluline muudatus: püügikeeld ahingute ehk västardega. Senimaani oli see lubatud (välja arvatud mõned piirkonnad, kus põllutööminister selle ära oli keelanud) ning see püügiviis oli muutunud menukaks just harrastajate hulgas. 

Uues seaduses pöörati varasemast suuremat tähelepanu  veekeskkonna kaitsele: „Veekogudes, kus elab kalu, on keelatud leotada lina ja kanepit ning juhtida sinna roiskvett”. Samuti karmistati koorimata metsamaterjali parvetamise ja hoidmise nõudeid nendel veekogudel. Erandkorras lubas neid tegevusi põllumajandusosakond. 
Kui keegi asustas uusi liike jõgedesse ja üle viie hektari suurustesse järvedesse, tuli teavitada põllutööministrit vähemalt kümme päeva ette. Põllutööminister võis selle siis keelata, kui asustatav liik oli kahjulik veekogu majandamisele. 
Et võimaldada kalade rännet, hakati paisuomanikelt nõudma kalatreppide ehitamist. 
Et tõhustada järelevalvet, laiendati kontrolliõigusega isikute ringi: kontrolli tegid politsei, piirivalve, riigimetsateenijad, veekogude rentijad (kutselised kalurid, õngesportlased) ning ka põllutööministeeriumi määratud isikud.
Sel ajal tehti ühtlasi algust kalade märgistamisega, et selgitada nende rändeid. 

Sõja ajal soikus kalapüük nii meres kui ka sisevetes ning ühes sellega vähenes surve kalavarudele. 
1940. aastate teisel poolel suurenenud püügid annavad ehk tunnistust vahepeal taastunud varust, kuid teisest küljest võib see enamjaolt olla tingitud suuremast nõudlusest. Valitses üleüldine toidupuudus. Näiteks Peipsil võeti taas kasutusele mootorpaadi järel veetavad võimsad traalid. Kiiresti hoogustunud püük põhjustas mitme kalaliigi, eelkõige koha varu madalseisu. Jõgedes suurenes järsult kudema rändava latika püük, mis laastas ka selle liigi varu. Tollel ajal tehtud vigu oli tunda veel aastakümneid hiljem. 

Kalavarude kahanemist soodustas ka see, et puudus teaduslikel alustel välja töötatud püügire¾iim. Kuigi traalpüük keelati 1957. aastal, asendus see uue püügivahendi – põhjanooda ehk mutnikuga. Arvati, et sellega suudetakse tunduvalt vähendada suurenenud peenkala hulka ning tuua niiviisi vääriskala järve tagasi. Ent 1960. aastate alguses hakati Peipsi kalavarusid teaduslikult uurima ning peagi sai selgeks, et selline püügiviis eemaldab küll prügikala, kuid ühes sellega ka vääriskalade noorjärgud. Ometi kulus üsna palju aega enne, kui 1974. aastal asuti põhjanoodaga püüki koos Vene poolega piirama. 
Vahepeal 137-ni suurenenud mutnikute hulka vähendati 40-ni (kummalegi poole jäi 20) ning see arv kehtib tänini. Sestpeale on Peipsi kalavaru jõudsalt taastunud ning järve on hakanud tasapisi tagasi tulema ka koha ja latikas.

1950. aastatel alustati väikejärvede ulatuslikke uuringuid. Selle üks eesmärk oli hinnata looduslike järvede kalamajanduslikku olukorda ning töötada välja meetmed, et neid tõhusamalt majandada. Põhiliselt otsiti võimalusi suurendada kalatoodangut. Selleks väetati näiteks järvi toitesooladega, millega loodeti suurendada järve elustiku koguproduktsiooni ja toiduahela kaudu ka kalasaaki. Paljude veekogude puhul kiputi siiski liiale minema ning väetamine eutrofeeris järved kiiresti. Kaasnenud veeõitsengud ja halvenenud hapnikuolud hoopis vähendasid kalarikkust. 
Tootlikkust üritati suurendada ka kalastikku ümber kujundades, tuues sisse uusi kalaliike (võõrliike). Edu saavutati vaid hõbekogre kui vähenõudliku liigiga, mõningal määral ka peledi ja t¹irriga. Lastes veekogudesse selliseid liike nagu nelma, karpkala, ramul, riipus, vikerforell jt., ei saavutatud paraku mingit tulemust.

Looduslike järvede ümberkujundamine kalakasvandusteks võttis tihti üsna äärmuslikud pöörded. Näiteks Lohja järve Harjumaal sooviti rajada lõhe- ja meriforellimaimude kasvandus. Et järv muudest kaladest vabastada, võeti 1963. aastal ette ulatuslik mürgitamine. Nagu hiljem selgus, suutsid mõned karpkalad siiski ellu jääda ning järgmisel aastal järve asustatud lõhe- ja meriforellimaimud hukkusid kõik üsna pea.

Nõukogude ajal polnud üldist kalapüügiseadust. 
Nii kutselist- kui ka harrastuskalapüüki korraldati NSV Liidu ministrite nõukogu ja Eesti NSV ministrite nõukogu kehtestatud kalapüügieeskirjade järgi. Esmalt anti need välja 1954. aastal, seejärel kehtestati uued eeskirjad 1959. aastal Peipsi-Pihkva järve ja siseveekogude ning 1960. aastal „Balti mere basseini” kohta. Koos hilisemate uuendustega (1968, 1974, 1981) kehtisid need kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal, mil võeti vastu uus kalapüügiseadus. Peale selle kehtis hulk eeskirju üksikute veekogude kohta. 
Järelevalve oli eri aegadel mitme asutuse pädevuses. 1966. aastast alates oli sisevete kalavarude kaitse metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi halduses. Merel ja Peipsi-Pihkva järvel kaitses kalu liidulise alluvusega Vostbaltrõbvod (Ida-Balti basseini kalavarude kaitse ja taastamise ning kalapüügi reguleerimise valitsus). 1989 nimetati see ümber mereinspektsiooniks ning allutati vastloodud keskkonnaministeeriumile 1991. aastal.

Nõukogude ajal hakati looma uusi piirkondlikke harrastuskalastajate seltse, mis omakorda koondusid 1956. aastal asutatud Eesti NSV kehakultuuri- ja spordikomitee kalaspordisektsiooni alla. 1959. aastal nimetati ühing ümber spordiühingute ja -organisatsioonide liidu kalaspordiföderatsiooniks. Selleks ajaks oli liitunud 34 organisatsiooni, mille liikmeskond küündis juba 12 000-ni. 
Soov iseseisva vabariikliku kalaspordiorganisatsiooni järele ajendas 1974. aastal rajama Eesti kalastajate seltsi (EKS). Kui see 1992. aastal tegevuse lõpetas, oli liikmeskond kasvanud 57 000-ni (praegu ühtne katuseorganisatsioon puudub, eri klubides on harrastuskalastajaid tuhande ringis). Kuulumine mõnda kalaspordiorganisatsiooni polnud küll kohustuslik, kuid üks liitumise põhjusi oli kindlasti laialdasemad püügivõimalused. Ühe lihtkäsiõngega võis püüda igaüks, ent teisi sportlikke püügivahendeid (spinning, lendõng, põhjaõng, sikuti, und, vedel) tohtisid kasutada vaid EKS liikmed. Samuti oli EKS liikmesorganisatsioonide majandada mitu siseveekogu, kus eelisjärjekorras said püüda vaid klubi enda liikmed. Liikmeks astudes tuli sooritada eksam, mis kontrollis teadmisi näiteks kala- ja looduskaitse, ohutustehnika ja kalaskasvatuse valdkonnas.

Kalaspordi kui puhkeaja tervisliku veetmise võimaluse kõrval oli EKS sihiks ka kalamajanduslik tegevus: suurendada, piirata ja kaitsta kalavarusid. Kogu tegevus käis koostöös teadlaste ja kalakaitset korraldavate riigiasutustega. Näiteks oli seltsidel kohustus kalavarusid taastoota, seda tehti endi renditavate veekogude kohta koostatud kalamajandusplaanide alusel. Taastootmine kätkes marja kogumist sugukaladelt, selle inkubeerimist ning lõpuks vastsete asustamist. Siseveekogude puhul rikastati peamiselt haugivarusid: ühest küljest on tegu väärtusliku püügikalaga, teisest küljest aitab see vähendada peenkala (biomanipulatsioon). Et korvata kudekohtade vähesust, paigutati järvedesse ohtralt kunstkoelmuid. 
Kuna kalasport sai üha menukamaks, hakati alates 1968. aastast piirama harrastajate päevaseid püügimahte, et vältida varude liigtarbimist Ka praegu on see võimalus keskkonnaministril olemas, kuid vastavaid piiranguid ei ole seatud. 

Nõukogude ajal osalesid seltside liikmed ühiskondlike looduskaitseinspektoritena kalavarude kaitsel. Selle oluline ajend oli küllap preemia. Nimelt oli röövpüügi tõkestajale ette nähtud kuni 50% rikkujalt konfiskeeritud ujuvvahendite, püügiriistade ja püütud kala müügisummast ning kohtu määratud rahatrahvidest. Lisaks jagati parimatele inspektoritele kalapüügituusikuid lõhejõgedele. 
Pärast taasiseisvumist hakkasid kalastajate ühendused tasapisi kaduma, järelevalve ja veekogude majandamine jäi riigi kanda.

Artikkel kattub suurel määral Aimar Rakko artikliga "Kalade ja kalavarude kaitse ajaloost Eestis", mis on avaldatud ajakirjas "Eesti Loodus" 2010/5.
Täismahus artikkel: http://www.eestiloodus.ee/artikkel3320_3277.html