Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)

Kaisma järv, ka Kaisma Suurjärv

Pärnumaal, Kaisma ning Vändra valdades, Kaisma ja Metsavere külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6506553

58°41'48" N

Y

539586

24°40'58" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Matsalu alamvesikond

Pindala 135,5 ha, keskmine sügavus 1,3 m, suurim sügavus 2,1 m, pikkus 1 770 m, laius 1 200 m, kaldajoone pikkus 5 960 m

Valgala pindala 16 km2, veevahetus 2 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning segatoiteline

Registri kood VEE2054000

Järv asetseb Lääne-Eesti madalikul, Kaismast loode pool oleval soostunud tasandikul. Läänest ja lõunast ümbritseb järve raba, kagus leidub veidi põllumaad, idas niiskeid puisniite ja karjamaid, mujal kasvavad soostunud männi- ja segametsad. Varem on järv olnud tunduvalt suurem, kuid tänapäevaks tublisti vähenenud ja soostunud. Järve kinnikasvamine toimub praegugi suure hooga. Kaldad on madalad, enamasti turbased või mudased. Lõuna- ja läänekaldal tungib veele peale õõtsik. Põhja- ja kirdekallast murrutav lainetus paljastab mineraalpinnast ja puujuuri, idakaldal leidub ka rähkset kallast suurte rändkividega.
Järv on kõige sügavam põhjaosas. Järve keskel olev madalik (Kivinukk) on kaetud taimedega. Põhja kattev tumepruun muda on suurima paksusega (üle 2 m) järve põhjaosas. Idakalda juures on põhi kõva ja võimaldab isegi suplemist.
Kaisma järv on nõrga läbivooluga – vett annavad mõned sissetulevad kraavid, oja ning põhjaallikad. Väljavool toimub järve edelasopist algava Kulna magistraalkraavi kaudu, mis läheb Kaisma Väikejärve ja sealt edasi Enge jõkke. Vesi seguneb ja soojeneb suvel õige tugevasti, on kollane kuni oranêikaskollane, põhjani läbipaistev (1,9 m).

1953 a. oli taimestik liigivaene (13 liiki), kuid rohke, kattes peaaegu kogu järve. Suvel toimub järves tugev sinivetikate õitsemine.

Kaladest elutsevad järves särg, ahven, haug. Kohalike elanike teatel leiduvat ka kokre, lutsu ja angerjat.
Järve linnustik on liigivaene ja vähene (sinikael-part, vihitaha, sõtkas ja raba-hõbekajakas). Rände ajal näeb siin luiki, hanesid, partlasi ja kurvitsalisi.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Suhteliselt madalas järves elavad särg, ahven, haug, koger, linask. Teated üksikute angerjate tabamisest. Järve on asustatud ka latikat, et andmed püükide kohta puuduvad. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Kalale.ee KIK