Kaarmise järv (Karmise järv)

Kaarmise järv, ka Karmise järv

Saaremaal, Kaarma vallas, Kaarmise küla juures asuv avalik järv

Keskpuntki koordinaadid:

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6468295

58°20'40" N

Y

404258

22°21'53" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Läänesaarte alamvesikond

Veepeegli pindala 11,4 ha, saarte pindala 0,1 ha, pindala kokku 11,5 ha, suurim sügavus 0,6 m, pikkus 620 m, laius 370 m, kaldajoone pikkus 2 254 m

Valgala pindala 1,2 km2, veevahetus 6 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning segatoiteline

Registri kood VEE2077100

Järv asub õhukese pinnakattega alal, temast lõuna pool on liivase koostisega rannavall. Ümbruses on levinud loopealne kehva kadakase karjamaaga. Lääneosas leidub pisike saar, mida 20 sajandi algul kõrgema veetaseme juures veel ei olnud. Kaldad on paesed, paiguti mudased, lõunaküljel liivased. Põhja katab umbes 0,5 m paksune mudakiht.

Läbivool väga vähene. Vesi valgub järve lähemast ümbrusest, eriti idakalda allikast. Välja voolab Liivakraav, mis paarisaja meetri kaugusel kaob kurisusse, tuleb Kaarmise veski juures Pühatu allikana uuesti maapinnale ja voolab Kaarmise oja kaudu Mullutu lahte.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Kuival suvel katkeb väljavool järvest. Veepinna tõus suurvee ajal on 0,5 m. /Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“/

Vesi seguneb ja soojeneb hästi, on rohekaskollane ja põhjani läbipaistev (0,6 m). Talvel jääb ummuksile.

Taimestik liigirikas (22 liiki) ja väga rohke. Taimharuldustest leidub punakat penikeelt. Fütoplankton on järves vähene, zooplankton rikkam. Viimases leidus haruldasi vesikirbulisi. Huvitav on ka riimveele iseloomuliku liigi - ranniku-ahaskoodiku esinemine vähesel hulgal. Üsna palju on järves põhjaloomi. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Kaladest domineerib koger, järgneb haug. Teisi kalaliike ei esine. /Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“/

Käesoleval ajal (2011) püsib vastasseis nende vahel, kes soovivad järve saneerimist, kuivõrd järv ujutab inimeste elualasid laialdaselt üle ja tungib kaevudesse ning nende vahel, kes seisavad saneerimisele vastu, kuna järves on mitmete liikide väärtuslikke elupaiku, mida saneerimine kahjustaks.

Sellest loe nt: http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=23116&sec=1

Allikad:

Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Kalale.ee KIK