Kaarepere Pikkjärv (Pikkjärv)

Kaarepere Pikkjärv (Pikkjärv)


Jõgevamaal, Palamuse vallas, Nava ning Pikkjärve külade juures asuv avalik järv

Keskpuntki koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6503096

58°38'31" N

Y

648989

26°33'59" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 55,7 ha, keskmine sügavus 2,3 m, suurim sügavus 3,7 m, pikkus 1 960 m, laius 490 m, kaldajoone pikkus 4 714 m

Valgala pindala 24,6 km2, veevahetus 4 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2056900

Järvest edela pool olev Pikkjärve voor on põllustatud, kirdes olev Nava mägi kaetud metsaga. Väheliigestatud kaldajoont elustab vaid idakaldasse lõikuv laheke, mille kujundab kirdest järve ulatuv poolsaar. Edelas ja kirdes kerkib kallas üsna järsult, mujal on madal või lausk. Peaaegu kõikjal on kallas mudane, paiguti ääristatud õõtsikuribaga. Järve põhja katab paks mudakiht.

Läbivoolujärv, millesse suubuvad Loppoja, Kaharoja ja mitmed väiksemad kraavid, vett annavad ka põhjaallikad. Väljavool on Nava oja kaudu Raigastvere järve. Vesi on kollakasrohelise kuni kollakaspruuni värvusega ja keskmise (1,2-1,8 m) läbipaistvusega, hästi segunev ja soojenev. Talvel võib järv jääda ummuksile.

Taimestik oli 1957 a. väga rikkalik. Fütoplanktonit on alla keskmise. Zooplanktonit on üsna palju; seda moodustuva 71 liigi seas on leitud mitmeid haruldusi. Põhjaloomastikku on järves rohkesti.

Järve kalafauna on järve ummuksile jäämise tõttu muutlik. Veekogu kuulub kogre-linaski järvede hulka ning peamised kalad on särg, linask ja haug, leidub ka ahvenat, roosärge, kokre, mudamaimu, ojasilmu ja luukaritsast. Sisse on toodud karpkala, karpkala-sasaani hübriide, hõbekokre ja vikerforelli. Viimase sissetoomine oli teaduslikult põhjendamatu samm. Hästi kasvasid karpkala, linask ja koger.

Järve idakalda lähedal asub nn. Kalmemägi, kalme, mis nähtavasti kuulub 1.-2. sajandisse.

Rahvasuu pajatab, et Pikkjärves olevat vesi ulatunud Kalevipojale põlvini. Muistendeis räägitakse ka Pikkjärve osalisest äraviimisest vetevaimu poolt, Kalevipoja plaanist Pikkjärv kinni ajada jne.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Pikkjärv kuulub reostustundlike järvede nimekirja.

Kaldalt püüdmise kohti vähe, soovitatav paadi olemasolu. Esinevad särg, ahven, haug, latikas, koha, angerjas, roosärg, linask, nurg. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Kalale.ee KIK