jääaeg

jääaeg


Suhteliselt vabalt kasutatav mõiste; tähendab tänasest tunduvalt jahedamat kliimat, millega kaasnes ulatuslik liustike pealetung.

Jääaja mõiste osas ei ole ühtset käsitlust. Osa teadlasi peab ka väikseid jääserva ostsillatsioone eraldi jääaegadeks, samas on teadlasi, kes eitavad jääaegade esinemist.
Eestis on teada kolme kvaternaari jäätumise setteid, kuid jääaegu on olnud kindlasti rohkem, sest uus jääaeg hävitab ehk kannab varasemad setted pea täielikult minema.

Jääaja põhjuste kohta on erinevaid hüpoteese, kuid ükski neist ei ole leidnud üldist tunnustust.

Jääaega tuleb eristada palju pikema kestusega külmhooneperioodist. Enamasti arvatakse, et Maa ajaloos on olnud seitse külmhooneperioodi, neist viimane kestab praegugi.

Saale jääaeg lõppes umbes 100 000 aastat tagasi. Saale jääaja jooksul oli kogu Skandinaavia, Briti saared ( välja arvatud üks väike ala Edela-Inglismaal), praegune Põhja-Saksamaa, Poola ja Balti riigid kaetud jääliustikega kuni Ukrainani.

Visla jääaeg (jää jõudis Visla jõeni) lõppes umbes 12 000 aastat tagasi eKr ning selle ajal jagunes Põhja-Euroopa kahe eraldi asetseva jääliustiku piirkonda: väike jääala, kuhu kuulusid Ðotimaa, Wales, Põhja-Inglismaa ja kogu Iirimaa, ning suurem jääala, kus jää kattis maad tänapäevase Läänemerie ümbruskonnas - jää all olid tänapäevane Norra, Rootsi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu, Jüüti poolsaare idapoolne osa, Kirde-Saksamaa, Põhja-Poola ja Ida-Preisimaa.

Väike jääaeg oli holotseeni ajal juba üheksandat korda esinenud 1500-aastase kliimatsükli miinimumtemperatuuri aeg, mis osutus võrreldes eelnevatega kõige külmemaks.

Väike jääaeg kestis 14. sajandist (või ka hilisemast ajast) kuni 19. sajandini (täpne algus ja lõpp olenevad kohast ja määramise aluseks võetavast kriteeriumist).

Väikese jääaja kestel oli olulisi kliimakõikumisi. Eriti külmad olid ajavahemikud 1570–1630 ja 1675–1715.Väikese jääaja põhjusteks peetakse väiksemat Päikese aktiivsust ja tugevnenud vulkanismi.

Väikesele jääajale eelnes periood, mida nimetatakse keskaegseks soojaperioodiks ehk keskaegseks kliimaoptimumiks. Temperatuurid olid 9. ja 13. sajandi vahel kogu maailmas 1 kuni 2 kraadi võrra kõrgemad kui väikesel jääajal.

Väikesel jääajal toimus Maa pinna jahenemine, mille mõju on tõestatud Euroopa, Põhja-Ameerika ja Hiina puhul ning jääpuursüdamike abil polaarpiirkondades. Sel ajal esines sageli väga külmi ja pikki talvi ning sajuseid jahedaid suvesid. 15. sajandil külmus Läänemeri vähemalt kaks korda täielikult kinni. Alpides lõhkusid kasvavad liustikud talusid ja külasid- tegemist oli suurima liustike kasvuga pärast Weichseli jäätumist. Hollandis olid kanalid igal aastal kaua kinni külmunud. Londonis peeti kinnikülmunud Thamesil Thamesi külmalaatu. 1780. aasta talvel sai New Yorgis mööda jääd sadamast läbi kõndida. Suure järvistu järved olid mõnikord kuni juunikuuni jääs. Moskva jõgi hakkas jäätuma juba augustis.

ENE, 4. kd
Vikipeedia,http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4aeg

Kalale.ee KIK