hüdraloomad

Hüdraloomad (Hydrozoa), ainuõõssete klass, u 2800 liiki. Hüdraloomi on kaht tüüpi, polüübid ja meduusid. Polüüpide pikkus on 0,5-0,3 m, meduuside läbimõõt kuni 40 cm. Valdavalt elavad meres ja ainult mõned liigid magevees. Magevee liigid esinevad ainult polüübina. Hüdraloomad on röövloomad, kes haaravad kombitsatega erinevaid selgrootuid ja väikesi kalu. Osale h-dest (hüdralistele - Hydroidea) on omane põlvkondade vaheldus, põhikuju on võsa- ja puhmataolisi kinnistunud kolooniaid moodustav (harva üksik) polüüp, teised (tõlvmeduusilised -Trachylina)on vabalt ujuvad meduusid, kolmandad (putkloomad - Siphonophora) moodustavad keerukaid kolooniaid, mis koosnevad nii polüübi- kui ka meduusitaolise ehitusega üksikisenditest, kel on kindel tööjaotus. Võrdluses teiste ainuõõssetega iseloomustab h-i see, et entoderm ulatub neil vahetult suuavani. Teiseks oluliseks jooneks on see, et polüüpide siseõõs on terviklik, ei jaotu vaheseintega kambriteks. Kolmas hüdraloomade iseloomulik tunnus on suguproduktide kujunemine ektodermis. Toes (polüüpidel) eritatakse ektodermi poolt välise, mõnikord lubjaga läbi imbunud kutiikulana. Allikad: EE, internet
Kalale.ee KIK