Harilik mullauss (maauss)

Harilik mullauss (Aporrectodea caliginosa), ka maauss


Soome k peltoliero; vene k potðvennõj tðerv; ingl. k Grey Worm

Kõige levinum vihmauslane, hallikat värvi, kahvatu, vahel peaaegu valge, kuni 17 cm pikk. Erinevalt ööussist ja pool-ööussist puudub tal lillakaspunane pigment ja tema tagaosa pole lapik, vaid ĂĽmar. 

Harilik mullauss pĂĽsib kogu aeg mullas ega tule maapinnale toitu otsima. Mullauss elutseb maapinna ĂĽlemistes kihtides, 5-15 cm sĂĽgavusel, kuid toitub peamiselt huumusest. Teda näeb kõige sagedamini maad kaevates või kĂĽndes. Ka tugevad vihmad võivad mullaussi maapinnale ajada. 

Põuasel suvel kaevub ta kuni poole meetri sügavusse, keerab end puntrasse ja kattub limaga, mis aja jooksul moodustab kaitsva kapsli. Nii võib ta kuni kaks kuud olla puhkeseisundis, mis lubab tal põuaseid aegu teistest vihmaussidest edukamalt üle elada.

Kalastamiseks on harilik mullauss hea selle poolest, et teda võib tihti leida pĂĽĂĽgipaiga lähedusest, kui songime rohukamaras või lööme labida kaldapinnasesse. Konksu otsas pĂĽsib mullauss hästi, kuid on loid, "suigub" kiiresti ning venib siis elutuks niidijupiks. 
Meelsamini võtavad teda ahven, nurg, särg - kalad, kes ei kuulu gurmaanide hulka.

Allikad:
internet
V.KorĂľets, Ă•ngitsemine. Tln., 2003
Kalale.ee KIK