Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)

Eesjärv (Neeruti Eesjärv), ka Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv

Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Neeruti küla lähedal paiknev looduslik järv. Mitteavalik veekogu.
Järv on ühenduses Neeruti Tagajärvega.

Pindala 2,5 ha, kaldajoon 656 m, pikkus 250 m, laius 150 m, suurim sügavus 4,9 m

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6576180  59°18'23" N 
620773  26°7'13" E 

Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2012300

Neeruti Eesjärv XX saj. esimesel poolel

Neeruti järvestik, mis käesoleval ajal koosneb vaid neljast järvest (Ees-, Taga-, Ora- ja Sinijärv) asub Lääne-Viru maakonnas, Pandivere kõrgustiku põhjaosas (Kadrinast 4 km lõuna pool). Järved paiknevad Neeruti mägede vallseljakute ja mõhnade vahel olevates lohkudes. E. Rähni arvab, et 20. sajandi alguses langes veetase Ees- ja Tagajärves paar meetrit. Samal ajal on kuivaks jäänud ka siin olnud Valgeristi järv.

Neeruti Eesjärv on Neeruti Kahejärve (Kaksjärve, Kaksikjärve) põhjapoolsem järv. On varem moodustanud Tagajärvega ühise veekogu. Selle loode-kagu suunas ovaalse veekogu pindala on 2,7 ha, suurim sügavus 4,9 m. Sügavaim koht on järve keskosast kagu pool. Suuremalt osalt on järv 2-3 m sügavune. Järv asub ooside vahel, on aga ümbritsetud üsna laia õõtsikuribaga, millel kasvab sookaski. Põhi on kaetud mitme meetri paksuse halli mädamuna kihiga. Edelakaldal on väike paadisild.

Endine umbjärv, mis kunagi mõisniku soovil ühendati kahe kraavi abil Tagajärvega, et saaks järvedel mootorpaadiga sõita. Järve vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,4-3,1 m), hästi segunev ja soojenev. Talvine gaasire¼iim on arvatavasti ebarahuldav.

Taimestikku on rohkesti, liikide arv vähene (vaid 9 liiki). bakteriplankton on järves keskmine, fütoplankton vaene, zooplankton üsna rohke. On leitud kahte haruldast zooplankterit (neist kerilooma Vanoyella globasa - ainus varasem leid Kongos).

Kaladest leidub peamiselt kokre, olevat ka ahvenat, vähesel hulgal isegi linaskit ja haugi.

Eesjärvest edelas olev Sadulamägi on I aastatuhande teisest poolest pärinev linnamägi.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Neeruti järved. Ahven, haug, särg, koger, harvemini linask. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Vaata lisaks:

Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
Neeruti järved
Kalale.ee KIK