Bodeni järv

<div><b>Bodeni järv</b> ehk <b>Boden</b> (saksa keeles <i>Bodensee</i>, mitteametlikult ka <i>Schwäbisches Meer</i>)</div><div><br></div><div>Järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril, Eel-Alpide suurim ning sügavaim järv: pindala 538 ruutkm, suurim sügavus 252 m idaosa (Obersee) keskel, maht &nbsp;umbes 55 km³¸ järv on 395 m merepinnast kõrgemal. Kallas valdavalt künklik, kagus kaljune. Läbi järve voolab Reini jõgi.</div><div>Järvel on neli osa: Obersee, Überlinger See, Zeller See ja Untersee.</div><div>Bodeni järve tekitas jääaegadel Reini liustik.</div><div>Bodeni järve mainis esimesena Vana-Rooma geograaf Pomponius Mela umbes 43 eKr, kes kirjutas, et Rein voolab läbi kahe järve – <b><i>Lacus Venetus'</i></b>e (Obersee) ja <i>Lacus Acronius</i>'e (Untersee). Plinius Vanem kasutas Brigantiumi linna (praegu Bregenz) järgi nime <b><i>Lacus Brigantinus</i></b>.</div><div>Laevaliiklus, kalapüük; kaldal palju kuurorte.</div><div><br></div><div><i>ENE, 1. kd; Vikipeedia</i>, http://et.wikipedia.org/wiki/Bodeni_j%C3%A4rv</div>
Kalale.ee KIK