biogeensed ühendid (biogeenid, biokeemilised ühendid)

biogeensed ühendid ehk biogeenid

Organismidest väliskeskkonda sattunud anorgaanilised biokeemilised ühendid. Mõned autorid loevad biogeenideks üksnes taimede toiteelementide mineraalseid ühendeid, mis on sattunud väliskeskkonda. Mõiste on eesti keelde tulnud vene keele otsetõlkest (биогены, биогенные элементы). Nüüdisaegses erialakirjanduses kasutatakse mõistet harva ja see pole soovitatav, kuna ‘geen’ kannab teadustekstides valdavalt teistugust tähendust. 
Bioloogiliselt aktiivsemad on lämmastik- ja fosforühendid, nende tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. Jõgede kaudu levivad biokeemilised ühendid (biogeenid) merelahtedesse ja soodustavad nende kinnikasvamist (kõigepealt roostikuga). Biokeemilisi ühendeid on rikkalikult tööstuslikus heitvees, asulate valg- ja olmevees. Eestis pääseb aineringesse biokeemilisi ühendeid ka põllumajanduslikust punkt- ja hajureostusest, väetistest: nõukogude ajal oli siseveekogudes leiduvast fosforist 90% ja lämmastikust kuni 70% põllumajanduslikku päritolu. Praeguseks on põllumajanduse osa veekogude reostamisel märgatavalt kahanenud.

ENE, 1. kd; Vikipeedia
Kalale.ee KIK