Beaufort Francis

Beaufort Francis (27. mai 1774 – 17. detsember 1857)
 
Briti kontradmiral ja teadlane. Sündis Iirimaal,  isa oli vaimulik. 13-aastasena läks kajutipoisina merele, osales mitmes merelahingus ja uurimisretkes Lõuna-Ameerika ja Väike-Aasia rannikualadele.1805. aastal ülendati Beauforti kapteniks. 1812. aastal vigastas teda püssikuul:. seejärel töötas admiraliteedis ja sai admiraliks. Aastatel 1829 – 1855 oli Suurbritannia Hüdrograafiaameti juht. Arendas oluliselt hüdrograafiat, metereoloogiat ja okeanograafiat. Tema töödest on tähtsaimad tuuletugevuse skaala, esimene “Mereastronoomia aastaraamat” (1832), esimene raamat sarjast “Teadaanded meremeestele” (1834), esimesed iga-aastased loodete tabelid ja meretabelid (1842). B tegeles magnetkompassi deviatsiooniteooriaga, organiseeris merekaartide koostamist ja väljaandmist.
Üldtuntuks on saanud tuulekiiruse skaala ehk Beauforti skaala, mille puhul tuule tugevust mõõdetakse Beauforti pallides ehk bofoorides. Beaufort hakkas ilmavaatlusi pidama 1790. aastal ja tegeles sellega surmani. 1806. aastast on säilinud sõjalaeva "Woolwich" logiraamatus esimene Beauforti poolt koostanud empiiriline tuulekiiruse skaala. Ametlikult võeti kasutusele Beauforti tuulekiiruse skaala Briti mereväes 1838. aastal. 1946. aastal lisati viis orkaani-kategooriat ja seda skaalat kasutatakse praegu paljudes riikides.  
Beauforti nime kannavad Beauforti meri Põhja-Jäämeres, Beauforti saar Antarktikas ning Beauforti laht Austraalia lääneosas.

Mereleksikon, Vikipeedia

Vaata lisaks:

Beauforti skaala (tuulekiiruse skaala)
Beauforti meri