Baturin Nikolai

Baturin Nikolai

Eesti kirjanik. Sündinud 5.VIII1936 Eestis. Lapsepõlv Võrtsjärve kaldal Arumetsas. Lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli, merekooli. Viis aastat teeninud sõjamereväe laevastikus, sõitnud merd. Kuus aastat töötanud Siberi geoloogiaekspeditsioonis. Viisteist aastat olnud elukutseline kütt Siberi taigas.Samal ajal olnud tegev kirjandusloominguga (kirjutanud luulet, proosat, näidendeid, filmistsenaariume, esseistikat jm.) Oma raamatuid ise illustreerinud; oma näidendeid ise lavastanud. Saanud romaani- ja luulepreemiaid.

Romaanid: "Leiud kajast" (1977), "Noor jää" (1985, armastusromaan), "Karu süda" (1989), "Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija: lapsepõlvemartüürium" (1993), "Mõrv majakal" (1993, kriminaalromaan), "Ringi vangid" (1996), "Apokalüpsis Anno Domini" (1997), "Kentaur" (2003), "Sõnajalg kivis" (2006), “Delfiinide tee” (2009), "Lendav hollandlanna" (2012), "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" (2016).
Luulekogud: "Maa-alused järved: luuletusi 1963–1967" (1968), "Väljadelt ja väljakutelt" (1972), "Kajokurelend: luuletusi mulgi murden" (1975), "Galerii" (1977), "Lüürakala" (1978), "Poolusevaikus. Vaikusepoolus. Talvitusluuletusi 1979–1980" (1980), "Laiuvad laaned, kauguvad kõrved: ladvajutte, võravesteid lastele ja lapselikele" (1981, proosapoeem), "Sinivald: luuletuse mulgi murden, 1963–1983" (1990)
Näidendid: "Teemandirada. Mu ööde päevik" (1986), "Kummitus kummutis" (1993)
V.Koržets Kalapeediale: “Nikolai Baturin ei ole küll otseselt kirjutanud nö kalapüügikirjandust, kuid tõhus looduskogemus on sees peaaegu kõiges, mis ta on kirja pannud. Tõsi, mõnedesse varasematesse teostesse on raske ennast ülepingestatud keelekasutuse tõttu sisse lugeda, kuid see sisenemistöö väärib vaeva. Lausa erakordseks pean tema romaani “Delfiinide tee”” 
Tsitaate:
Lootus on selle ootus, mis peab tulema, aga ei tule.(“Delfiinide tee”, 2009)
Inimene pole iial näinud last, kui ta pole näinud oma last.(“Karu süda”, 1989)
Võitja on võidu eest vastutav.(“Karu süda”, 1989)
Sajab sellist vihma nagu nutaks väga hea inimene.(“Ringi vangid”, 1996)