Barentsi meri

<div><b>Barentsi meri</b>,</div><div><br></div><div>meri Euraasia loodeosas, Põhja-Jäämere ääremeri. Piirneb loodes Teravmägedega, kirdes Franz Josephi maaga, idas Novaja Zemljaga, lõunas Euraasia rannikuga. Lõunas ühendatud Valge merega. 1,4 mln ruutkm; sügavus valdavalt 360-400 m, suurim sügavus 600 m, loodete ulatus kuni 11 m. Suurim saar on Kolgujev.</div><div>Lõunarannikul on rohkesti fjorde (Varangeri fjord, Koola laht jm). Talveks kattub kogu meri jääga, va edelaosas, kus vee pinnakihi t° püsib sooja Nordkapi hoovuse mõjul 3-5°C. Mere põhjaosa on jääs aasta ringi, lõunaosas soojeneb vee pinnakiht suvel temperatuurini 7-12°C. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva.</div><div>Barentsi mere piirkonnas paiknevad märkimisväärsed fossiilsete energiaallikate varud. Esimesed naftaleiukohad võeti kasutusele Norrasektoris. Suurim avastatud leiukoht on Venemaa sektoris paiknev Štokmani gaasimaardla.</div><div>Aastakümneid kestnud piirivaidlus Norra ja Venemaa vahel sai kompromisslahenduse, kui pooled 2010. aasta 27. aprillil piirikokkuleppele alla kirjutasid.</div><div>Tähtis kalastuspiirkond: tursk, kilttursk, heeringas, meriahven.</div><div><br></div><div><i>ENE, Vikipeedia</i></div>
Kalale.ee KIK