Balkani poolsaar

<div><b>Balkan</b> ehk <b>Balkani poolsaar</b>,</div><div><br></div><div>Lõuna-Euroopa idapoolseim poolsaar &nbsp;Vahemere ja Musta mere ääres, Anatoolia ja Apenniini poolsaare vahel. Poolsaart piiravad läänest Aadria meri ja Joonia meri, idast Must meri ja Marmara meri, kagust Egeuse meri. Aasiast eraldavad poolsaart Marmara meri, Bosporuse väin ja Dardanellid. Üks kolmest Lõuna-Euroopa suurest poolsaarest (koos Pürenee poolsaare ja Apenniini poolsaarega).</div><div>Põhja pool on ta umbes 1300 km laiune ning ulatub Sava ja Doonau jõest umbes 1030 km (teise arvestuse järgi 950 km) lõuna poole oma lõunatipu Tainaroni neemeni Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Balkani poolsaare pindala on 629 000 ruutkilomeetrit ning see jaguneb mitme riigi vahel. Füüsilises geograafias loetakse poolsaare põhjapiiriks tavaliselt Doonau ja Sava jõge ning Julia Alpe (või mööda joont Rijeka–Ljubljana). Sel juhul jääb Balkani poolsaarelt välja Sloveenia, põhiosa Rumeeniast, väike osa Serbiast (Vojvodina) ja Horvaatia põhjaosa. Ala kogupindala on sel juhul 550 000 ruutkilomeetrit, millel elab 53 miljonit inimest.&nbsp;</div><div>Nimi <b>Balkan</b> tuleneb türgi sõnast, mis tähendab 'metsaga kaetud mäge'. Poolsaar on saanud nime Balkani mägede ehk Stara planina (erinevalt teistest maadest kasutatakse Bulgaarias ainult viimast nime) järgi. Need mäed ulatuvad Kesk-Bulgaariast Serbiani. Varem olid Balkani mäed tuntud nime Haemus Mons all. Suurem osa piirkonnast koosneb loode-kagusuunalistest mäeahelikest. Karpaatide lõunaaheliku ja Stara Planina vahel laiub piki Doonau alamjooksu Alam-Doonau madalik. Doonau on piirkonna peamine kaubanduslik veetee. Teine suurem madalik on Maritsa madalik Bulgaarias. Madalikud asuvad põhiliselt idas ja rannikul</div><div><br></div><div>Põhjas ja mägedes on kliima karm. Talvel on pakane ja sajab lund, suvel on kuum ja kuiv. Lõunas on talved mahedamad. Mere ääres on kliima vahemereline, sisemaal paraskontinentaalne.</div><div><br></div><div>Balkani poolsaarel on üle 75 miljoni elaniku. Nad on enamasti slaavlased, kuid leidub ka teisi rahvaid. Slaavlaste hulka kuuluvad serblased (11 miljonit), horvaadid (4,5 miljonit), bosnialased (2,4 miljonit),makedoonlased (1,9 miljonit) ja bulgaarlased (7 miljonit). Albaanlased (6 miljonit, neist umbes 3,3 miljonit Albaanias), kreeklased (10,8 miljonit) ja rumeenlased kõnelevad mitteslaavi keeli (rumeenia keel kuulubromaani keelte hulka). On ka ungarlasi, sakslasi, türklasi (9,2 miljonit Türgi Euroopa-osas) ja mustlasi.</div><div><br></div><div><i>Vikipeedia</i>; http://et.wikipedia.org/wiki/Balkani_poolsaar</div>
Kalale.ee KIK