aul

<div><b>Aul</b> (<i>Clangula hyemalis</i>),</div><div><br></div><div>haneliste seltsi ja partlaste sugukonda kuuluv linnuliik, perekonna ainus esindaja.&nbsp;Rahvapärased nimed: <i>kõvakael, haul, oul, kakkaul, kaul, aavik, aulibe, kõvakau</i>.</div><div>Aul pesitseb tundravöötmes, Põhja-Jäämere ning suurte järvede kaldal. Talvituma lendab Põhja-Ameerika ida- ja läänerannikule, Suure Järvistu äärde ning Euroopa ja Aasia rannaaladele. Tähtsaim talvitusala Läänemere rannik (umbes 4,5 miljonit lindu), palju talvitub ka Briti saartel. Talvitumise ajal moodustavad aulid suuri parvi.</div><div><b>Eestis talvitub aul Lääne-Eesti rannikul ja saartel, kuid ei pesitse siin kunagi.</b></div><div><br></div><div>Aulide koguarvu hinnatakse 7,2...7,8 miljonile. Auli arvukus on vähenenud seoses naftareostusega. 2006. aasta jaanuaris toimunud Lääne-Eesti naftareostuse ohvriks langesid põhiliselt aulid.</div><div><br></div><div>Sulestiku värvus sõltub soost ja aastaajast. Täiskasvanud auli kõhualune on valge. Emane lind on pruunika sulestikuga: talvel on emaslinnu pea ja kael valged, peas on tume kroon; suvel on pea tume. Isasel on talvel musta-valgekirju sulestik pikkade kitsaste sabasulgedega, pea on enamasti valge, põsel tume laik, rind on tume, keha suuremalt jaolt valge; suvel on isaslinnu pea, kael ja selg tumedad ning põsel on valge laik.</div><div>Isaslinnul on pikk terav saba, emaslinnul suhteliselt lühike terav saba.</div><div>Nokk on suhteliselt lühike. Isaslinnu nokk on tume, otsast heledam.</div><div>Aul on keskmise pardi suurune: 38–60 cm pikk ja 500...1100 g (tavaliselt 600...700 g) raske. &nbsp;Isaslinnud on suuremad.</div><div><br></div><div>Toitumiseks aulid sukelduvad ja ujuvad vee all. Tavaliselt toituvad nad pinna lähedal, kuid võivad sukelduda kuni 60 m sügavusele. Nad söövad peamiselt limuseid, vähilaadseid ja mõningaid väikeseid kalu.</div><div>Isaslinnud on häälekad. Nende kutsehüüd meenutab joodeldamist ning kostab nagu "au, au, aul, au".</div><div><br></div><div>Pesa ehitab kaldale varjatud kohta. Pesamaterjalina kasutab ta taimset materjali, vooderdusena udusulgi. Kurnas on 5...12 (tavaliselt 6...10) muna. Munad on rohekad või kreemikad. Muna mõõtmed on 54×38 mm, mass umbes 43 g. Haub ainult emaslind. Haudeaeg on 23–24, teistel andmetel 24...29 päeva. Pojad on pärast koorumist kohe suutelised ise liikuma ja toituma.</div><div><br></div><div>Venemaa Kaug-Põhjas on aul tähtsaim jahilind.</div><div><br></div><div><i>ENE, Vikipeedia</i></div>
Kalale.ee KIK