aul

Aul (Clangula hyemalis),

haneliste seltsi ja partlaste sugukonda kuuluv linnuliik, perekonna ainus esindaja. Rahvapärased nimed: kõvakael, haul, oul, kakkaul, kaul, aavik, aulibe, kõvakau.
Aul pesitseb tundravöötmes, Põhja-Jäämere ning suurte järvede kaldal. Talvituma lendab Põhja-Ameerika ida- ja läänerannikule, Suure Järvistu äärde ning Euroopa ja Aasia rannaaladele. Tähtsaim talvitusala Läänemere rannik (umbes 4,5 miljonit lindu), palju talvitub ka Briti saartel. Talvitumise ajal moodustavad aulid suuri parvi.
Eestis talvitub aul Lääne-Eesti rannikul ja saartel, kuid ei pesitse siin kunagi.

Aulide koguarvu hinnatakse 7,2...7,8 miljonile. Auli arvukus on vähenenud seoses naftareostusega. 2006. aasta jaanuaris toimunud Lääne-Eesti naftareostuse ohvriks langesid põhiliselt aulid.

Sulestiku värvus sõltub soost ja aastaajast. Täiskasvanud auli kõhualune on valge. Emane lind on pruunika sulestikuga: talvel on emaslinnu pea ja kael valged, peas on tume kroon; suvel on pea tume. Isasel on talvel musta-valgekirju sulestik pikkade kitsaste sabasulgedega, pea on enamasti valge, põsel tume laik, rind on tume, keha suuremalt jaolt valge; suvel on isaslinnu pea, kael ja selg tumedad ning põsel on valge laik.
Isaslinnul on pikk terav saba, emaslinnul suhteliselt lühike terav saba.
Nokk on suhteliselt lühike. Isaslinnu nokk on tume, otsast heledam.
Aul on keskmise pardi suurune: 38–60 cm pikk ja 500...1100 g (tavaliselt 600...700 g) raske.  Isaslinnud on suuremad.

Toitumiseks aulid sukelduvad ja ujuvad vee all. Tavaliselt toituvad nad pinna lähedal, kuid võivad sukelduda kuni 60 m sügavusele. Nad söövad peamiselt limuseid, vähilaadseid ja mõningaid väikeseid kalu.
Isaslinnud on häälekad. Nende kutsehüüd meenutab joodeldamist ning kostab nagu "au, au, aul, au".

Pesa ehitab kaldale varjatud kohta. Pesamaterjalina kasutab ta taimset materjali, vooderdusena udusulgi. Kurnas on 5...12 (tavaliselt 6...10) muna. Munad on rohekad või kreemikad. Muna mõõtmed on 54×38 mm, mass umbes 43 g. Haub ainult emaslind. Haudeaeg on 23–24, teistel andmetel 24...29 päeva. Pojad on pärast koorumist kohe suutelised ise liikuma ja toituma.

Venemaa Kaug-Põhjas on aul tähtsaim jahilind.

ENE, Vikipeedia
Kalale.ee KIK