areaal

Areaal (ladina area ‘väli’) ehk levila, asustusala,

mingi liigi, perekonna, sugukonna või muu taksonoomilise rühma esinemisala. Sõltuvalt elupaikade olemasolust võib liigi esinemistihedus levila piires olla erinev. Mõned organismid kasutavad erinevatel aastaaegadel või eluperioodidel erinevaid piirkondi, näiteks eristuvad rändlindudel levila piires enamasti pesitsus- ja talvitusalad. Levila koosseisu ei arvata eksikülaliste kohtamispaiku.
Areaali suurus oleneb liigi vanusest, ökoloogiast ja levimisviisist, peale selle mitmest muust tegurist: kliimast, teistest liikidest jm. Iseseisev areaal on liigi põhitunnuseid.
Eristatakse pidevat ja katkelist areaali. Viimane koosneb kahest või rohkemast eraldi osast – osalevilast ehk arellist. Arellidevaheline kaugus on nii suur, et liik oma levimisvahenditega seda ületada ei saa. Tihti paiknevad areaalid piki looduslikku vööndit, nt ulatub kase perekonna areaal läbi metsavööndi. Taksonit, mida on kõikides maailmajagudes mitmes vöötmes, nimetatakse kosmopoliidiks (nt pilliroog); oletatavasti tekkealal asuvat, kuid väikese levilaga taksonit nimetatakse endeemiks (nt robirohi Saaremaal). Liiki, mille kunagine suur areaal mõnel põhjusel on ahenenud, nimetatakse reliktiks e jäänukiks (nt valgejänes Alpides). Areaal võib suureneda või aheneda. Enamiku liikide areaal on suuruselt endeemi ja kosmopoliidi vahepealne. 
Teadusharu, mis uurib levilaid, nimetatakse arealoogiaks.

ENE
Kalale.ee KIK