Antarktika

maailmajagu või ka lõunapolaarpiirkond, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa (nn Lõuna-Jäämerd). A. piiriks loetakse sooja ja külma vee kokkupuuteala (nn antarktiline konvergents), mis asub 48° ja 62° lõunalaiuste vahel. Selle järgi on A. pindala 49-60 mln km2.

Antarktika asub antarktilises ja lähisantarktilises kliimavöötmetes, iseloomulikud on väga madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Rannikul on kliimatingimused pehmemad, mandri keskel väga karmid.

Koos saartega võtab Antarktika enda alla 8,9% maismaast. Antarktikasse kuuluvad Bouvet' saar, Lõuna-Georgia saar, Kerguéleni saared, Lõuna-Sandwichi saared, Lõuna-Orkney saared, Lõuna-Shetlandi saared jt saared.

Piki Antarktise rannikut voolab idatuulte põhjustatud läänesuunaline hoovus. Kerguéleni saarel on registreeritud tugevaim ookeanituul (75 m/s). A. meredes on alati jääd. Talve lõpuks (august-september) ulatub jää 55°-65° ll-ni, pindalaga kuni 22 miljonit km2. Üheaastane jää on keskmiselt 1,5 m, mitmeaastane üle 3 m paksune. A-s on palju jäämägesid, suurimad kuni 150 km pikkused ja 100 m kõrgused; tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, vahel harva ka toopiliste laiusteni.

Jaheda vee pärast on A. loomastik liigivaene, kuid isendirohke. Palju vaalu, kalmaare, hülgeid ja linde. A. on olnud maailma tähtsaim vaalapüügipiirkond. Peamiseks vaalatoiduks on krill.

Põhilisteks majandustegevusteks on kalapüük ja turism. Varasemalt oli suur osa ka vaalapüügil. 1930-ndatest kuni 1950-ndateni kütiti aastas 1,5-2 mln tonni vaalasid. Vaalapüük kahanes tunduvalt 1960-ndate lõpus, tänapäeval püüavad Jaapani vaalapüügilaevad välja umbes 1000 vaala aastas, peamiselt liiki Balaenoptera bonaerensis.

Kalapüük hakkas kiiresti kasvama 1960-ndate lõpus ning aastane väljapüük tõusis 400 000 tonnini, kuid peagi kalavarud kahanesid ja väljapüük langes umbes 100 000 tonnini aastas. Püütakse peamiselt 3 liiki: patagoonia kihvkala (Dissostichus eleginoides), antarktika kihvkala (Dissostichus mawsoni) ja gunnari haugjääkala (Champsocephalus gunnari). Suureks probleemiks on patagoonia kihvkala illegaalne püük.

1972. a alustati antarktika krilli (Euphausia superba) kommertspüüki. Aastase väljapüügi suurim maht (üle 400 000 tonni) saavutati 1980-ndate alguses.

 

Antarktika kasutamist reguleerib 1959. aastal Washingtonis sõlmitud Antarktika leping koos 1991. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Vägede paigutamine Antarktikasse, maavarade kaevandamine jms pole aga lubatud. Eesti jaoks jõustus leping 17. mail 2001. a.

 

ENE, Vikipeedia
Kalale.ee KIK