Amuur

<div><b>Amuur</b> (vene <i>&#1040;&#1084;&#1091;&#1088;</i>; &nbsp;hiina <i>H&#275;ilóng Ji&#257;ng</i> 'musta draakoni jõgi'; mongoli <i>&#1061;&#1072;&#1088;&#1072;-&#1052;&#1091;&#1088;&#1101;&#1085;</i> 'must jõgi'; mandžu <i>Sahaliyan Ula</i> 'must jõgi'; nanai <i>&#1044;&#1072;&#1080; &#1052;&#1072;&#1085;&#1075;&#1073;&#1086;</i> 'suur jõgi'; nivhi <i>La</i>),</div><div>jõgi Kaug-Idas, jõgikonnalt Venemaa suurimaid. &nbsp;Valgla suurus on 1 855 000 km²: suurem osa Venemaal (54%), väiksem Hiinas (44,2) ja Mongoolias (1,8%). Oma valgalalt on Amuur Venemaal Jenissei, Obi ja Leena järel neljandal ja maailmas kümnendal kohal. A. on Venemaa ja Hiina piirijõgi.</div><div>A. saab alguse Arguni ja Šilka jõe liitumisel Moguhe küla juures Hiina ja Venemaa piiril ja suubub Amuuri limaani kaudu Ohhoota merd Jaapani merega ühendavasse Tatari väina. Amuur voolab läbi poolkõrbe, stepi, metsastepi ja taiga, kohati küünib tema laius 2 km-ni. Aastane sademete hulk jõe kallastel on kõige väiksem lähtes (250–300 mm) ja kõige suurem suudme lähedal Sihhote-Alini jalamil (750 mm).</div><div>Amuuri pikkus (koos lähtejõe Arguniga) on 4444 km, Šilka ja Arguni suudmest 2824 km; Herleni lähtest Arguni kaudu Amuuri suudmeni on pikkus koguni 5052 km. Amuuri jõe saab jagada kolmeks umbes võrdse pikkusega osaks: mäestikuline ülemjooks Arguni ja Šilka ühinemiskohast Zeja suudmeni (883 km, keskmine voolukiirus 5,3 km/h),sealt edasi keskjooks kuni Ussuuri jõe suudmeni (975 km, keskmine voolukiirus 5,5 km/h) ning sealt edasi alamjooks mereni (966 km, keskmine voolukiirus 4,2 km/h).</div><div>Suurimad lisajõed on vasakult Zeja, Bureja ja Amgun, paremalt Sungari ja Ussuuri. Jääkate alamjooksul 5-6, ülemjooksul 6-7 kuud aastas. Kaug-Ida peamine veetee, laevatatav kogu ulatuses.</div><div>Jõeäärsed suuremad linnad: Blagoveštšensk, Heihe, Habarovsk, Komsomolsk Amuuri ääres ja Nikolajevsk.</div><div>Jõgi on kalarikas, püütakse peamiselt lõhelisi: ketat, gortbuušat jt.</div><div><i>ENE, Vikipeedia</i></div>
Kalale.ee KIK