Amazonas
Amazonas,
jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma veerohkeim ja suurima valgalaga jõgi.
Algab Peuu Andidest kahe lähtejõena: Amazonase pikkus Marañóni lätteist on 6400 km, Ucayali lätteist üle 7000 km; valgla suurus on 7,05 miljonit km². Kulgeb valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia ja suubub Atlandi ookeani. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühike piirilõik on ka Kolumbiaga.
Vihmaveest toituv Amazonas on aasta läbi veerohke. Vooluhulk alamjooksul on keskmiselt 209 tuhat m³/s, vihmaperioodil kuni 300 tuhat m³/s. See moodustab viiendiku kogu maailma jõgede vooluhulgast ja on suurem kui 10 suuruselt järgmise vooluhulgaga jõe vooluhulk kokku. Minevikus peeti maailma pikimaks jõeksNiilust, nüüd on aga Brasiilia teadlased väitnud, et Amazonas on pikem kui Niilus. Tõlgenduste erinevuse tõttu ühtne seisukoht puudub.
A. on mudane, sügav ja suudmes keskmiselt kuni 10, vihmaperioodil kuni 50 km lai. 500 lisajõge: koos nendega moodustub enam kui 25 000 km pikkune siseveestik.
Amazonas tekitab ookeani tohutu mageveelaigu, mis on umbes 400 km pikk ja 100–200 km lai. Amazonas ei moodusta kaugele merre tungivat deltat nagu näiteks Mississippi või Mekong, sest tugevad looded kannavad kõik suudmesse kantud setted avamerele. Looded ulatuvad piki jõge suudmest kuni 1400 km kaugusele.
Vihmaperioodil tõuseb Amazonase tase rohkem kui 9 meetri võrra ja ujutab üle alasid, mis on tavaliselt kaetud metsaga. Kui kuivaperioodil on Amasoonias vee all 110 tuhat km², siis vihmaperioodil 350 tuhat km². Peajõgi on laevatatav 4300 km, ookeanilaevadele Manauseni (1690 km).
Amazonase jõestik on kalarohke: umbes kaks tuhat liiki, sealhulgas suurim mageveekala arapaima.
Üle Amazonase ei lähe ühtegi silda.
ENE, Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Amazonas