alklased

<div><b>alklased</b> (<i>Alcidae</i>),</div><div>kurvitsaliste seltsi kuuluv merelindude sugukond: 11 perekonda ja 22 tänapäevast liiki Arktikas ja parasvöötmes. Eestis 3 liiki: <b>alk</b>, <b>krüüsel</b> ja <b>tirk</b>.&nbsp;</div><div>Sarnanevad mustvalge sulestiku, kehaoiu ja eluviisi poolest pingviinidega, kuid põlvnevuselt pole viimastega seotud. Erinevalt pingiinidest suudavad lennata, erandiks 1 hiljuti väljasurnud liik – <b>hiidalk</b> (<i>Pinguinus impennis</i>), kelle viimased isendid hävitati 1844 Islandi lähistel.&nbsp;</div><div>Alklased on hästi kohastunud ujumiseks ja sukeldumiseks. Kere on neil kitsas ja pikenenud, kael lühike, ent liikuv, tiivad on kitsad, terava otsaga ja lühikesed, saba on lühike ja peaaegu taandarenenud. Jalad on samuti lühikesed, tahapoole nihutatud, kolme eesvarba vahel on ujulestad. Sulestik on väga tihe, eriti alapoolel.&nbsp;</div><div>Alklased lendavad kiiresti, sirgjooneliselt ja kohmakalt. Lindude suure kaalu tõttu on tiivalöökide sagedus suur, tirgul näiteks 8 lööki sekundis. Pööramisel ei kasuta alklased tüürina saba, vaid jalgu.&nbsp;</div><div>Veest tõusevad alklased lendu pärast pikka hoojooksu, mille jooksul nad pladistavad tiibadega vastu vett. Tasaselt maapinnalt ei suudagi nad lendu tõusta, ainult järsaku servalt või kaldpinnalt.&nbsp;</div><div>Vee all ujudes ei kasuta nad jalgu, vaid tiibu nagu pingviinid. Seejuures teevad nad 15–20 tiivalööki minutis. Vee alla jäävad nad keskmiselt 30–40 sekundiks, kuid võivad vee all viibida ka üle minuti.&nbsp;</div><div>Fossiilseid alklasi tuntakse alates eotseenist,. nüüdisaegseid liike on leitud alates pleistotseenist.&nbsp;</div><div>A-d on linnulaatade põhiasukad. Enamik muneb oma tugevasti koonilised munad kaljukarniisile, mõni üksik urgu (nt krüüsel). Nad on pesahoidjad, poegi hooldavad mõlemad vanemad; umbes kuuvanused pojad hüppavad ise või tõukab vanalind nad kaljuservalt merre. Talveks lendavad alklased jäävaba vee äärde. Väiksemad alklased <b>ürr</b> (<i>Alle alle</i>) ja <b>örd</b> (<i>Aethia</i>) mahutavad poegadele toodava toidu erilisse kõripauna. Lapiku nokaga <b>lunnide</b> (<i>Fratercula</i> ja <i>Lunda</i>) arvukus on viimase saja aasta jooksul nende küttimise ja munade korjamise tõttu tunduvalt vähenenud; lunn on Islandi rahvuslinnuks.&nbsp;</div><div>Alklaste suurus ja kehapikkus ulatub 85 g ja 15 cm (<b>kääbusörd</b> (<i>Aethia pusilla</i>)) kuni 1 kg ja 45 cm-ni (<b>põhjatirk</b> (<i>Uria lomvia</i>)).</div><div><i>ENE</i>, <i>Vikipeedia</i>&nbsp;http://et.wikipedia.org/wiki/Alklased</div>
Kalale.ee KIK