Akvaristika

Akvaristika, tegevusala, mis on seotud ükosüsteemi kujundamisega kunstlikus ja kinnises veekogus. Akvaristkas võib eristada dekoratiivset, harrastuslikku, teaduslikku, ja ärilist suunda.

Akvaristika alguseks, millega kaasnes uuriv-teaduslik lähenemine, võib pidada esimeste kuldkalade loomist hõbekogrest Vana-Hiina budistlikes kloostrites Tangi dünastia (618-907) ajal.

Akvaristika emaks on tituleeritud Jeanne Villepreux-Power (1794-1871), üks esimesi prantsuse merebiolooge; ta hakkas esimesena süstemaatiliselt kasutama akvaariumi mereelustiku, esmajoones molluskite uurimiseks. Akvaariumi-vaatluste abil tuvastas ta, et kaheksahaarmeline harilik paberlaevuke (Argonauta Argo) ehitab oma väga õhukese koja ise ja ei hõiva mõne teise liigi koda nagu teeb seda näiteks erakvähk – seni polnud asjas selgust. Nüüdisaegse akvaristika väljakujunemisel on olnud oluline roll sellistel entusiastidel nagu Georg Markgraf, Willem Piso, Johann Bechstein, Nathaniel Ward, Philip Gosse jpt.

Tänapäeval ülemaailmselt levinud harrastus ja ka majandusharu. Maailmas ilmub mitmeid ajakirju, internetis on akvaristidele oma suhtluseskkonnad.

Akvaristika on väga laialt levinud kui harrastus. Kui akvaarium soetatakse alguses sageli dekoratiivsetel eesmärkidel, siis akvaariumis kalu, vähilaadseid või molluskeid pidades selgub peagi, et suletud ökosüsteemi haldamine vajab hoolitsust, teadmisi ja pühendumist. Edukale akvaristile on akvaariumikalade, veetaimede jm tundmaõppimine vältimatu, kuid samas paeluv tegevus, moodus looduse kogemiseks. Psühholoogid on tähele pannud, et akvaariumikalade jälgimine mõjub inimese psüühikale hästi ja soovitavad nt unehäiretega inimestel panna akvaarium magamistuppa.

Akvaristika dekoratiivne funktsioon avaldub eelkõige avalikus ruumis, kus eluskaladega akvaariumid muudavad ruumi õdusamaks ja huvitavamaks, on need siis restoranides, riigiasutustes, ettevõtete kontorites jne.

Akvaristika teaduslikku suunda on võimatu üle hinnata: akvaristika võimaldab uurida veeelustiku varjatud külgi (toitumine, käitumine, paljunemine jms), ent ka ristata erinevaid liike ja aretada kalade uusi vorme. Akvaristika abil saadud uurimistulemused on sageli aluseks kalade jt veeolendite kasvatamisel vesiviljeluses.

Akvaristikal on ka äriline külg. XX saj alguses muutusid alguses Prantsusmaal ja Saksamaal, seejärel aga kogu maailmas ülimalt populaarseks troopilised akvaariumikalad. Kujunes välja majandusharu, mis üksnes ei tarninud loodusest püütud kalu, vaid hakkas neid ka vastavates kalamajandites kasvatama ja uusi vorme aretama. Et vältida akvaariumikalade ülepüüki looduses, on mitmed riigid kehtestanud vastavad kvoodid ja lubavad püügiga tegeleda üksnes litsenseeritud ettevõtetel. Selle kõrval leiab siiski aset ka röövpüük.

Maailmas ilmub rohkelt akvaristika-ajakirju, on moodustunud palju interneti-kogukondi, korraldatakse konverentse ja messe. Euroopa suurimaks messiks, mille üheks põhiteemaks on akvaristika, on iga 2 aasta tagant Nürnbergis toimuv „Interzoo“.

Eestis on umbes 70 zookauplust (2017. a seisuga), milledest enamuses müüakse ka akvaristikatarbeid ja akvaariumikalu. Ettevõtteid, mis sellega tegelevad, on siiski märksa vähem, sest paljud kauplused kuuluvad poekettidesse (nt Bosse, Zoo Planet, Zoomaailm, PetCenter). Internetist leiab ka kümmekond online-poodi.

Viimati: veebruar 2018

Kalale.ee KIK