Aksi (Väike-Prangli, Äksi)

Aksi e Väike-Prangli (vahel ka Äksi, rootsi keeles Lilla Wrangelsö, saksa keeles Klein-Wrangelsholm)

väike saar Põhja-Eestis Soome lahes, Prangli saarest kagu pool, mille tõttu kutsutakse ka Väike-Prangliks.

Saar on Pranglist 3 kilomeetri kaugusel. See on Tallinnale lähim inimasustuseta saar.

Prangli ja Aksi vahelist Aksi salme läbis juba iidsetel aegadel meretee Tallinnast Narva, saart kasutasid ajutise peatuspaigana kalurid ja 17. sajandist on teada nimekuju Hackesahr.
1790–-1953 oli saarel põhiliselt eestirootslastest koosnev alaline asustus – viimati enne teist maailmasõda 5 perega küla, mille viimased elanikud sunniti lahkuma NSV Liidu piirivalve algatusel. Paljud olid põgenenud juba 1944.

Aksi on olnud paadiehitajate suurpere Aksbergide kodusaareks. Aksi paadimeistrite paadid ja kalapaadid, eriti mootorpaadid, olid 20. sajandil hästi tuntud ja hinnatud randlaste hulgas. Ka Aksi kiiktoole peeti eriti headeks.

Saare pindala on 59 hektarit. Saare kuju on piklik, umbes 3 km pikk ja 500 m lai. Aksi loodeots on kivine, kaguots liivane. Saare pind on kaetud metsade, heinamaade ja soodega, rannikul on maaliline liivarand, kiviklibused rannaalad ja liivaluited. Seda katab kadastik, kohati ka arukaasik. Rohkesti kasvab vesi-kirburohtu.

Aksi saarel on linnukaitseala, mis kuulub koos Prangli saare osaga Natura 2000 programmi loodushoiualade hulka.

Saarel on lõkkeplats.
Muuga sadamasse sissesõidu kergendamiseks rajati 1986. aastal saare lõunaotsale tulepaak.

Kirjandus: Heino Gustavson, Rainer Malmsaar, Einart Talström. Prangli, Tallinn 1979.

Allikad:
Mereleksikon
Vikipeedia
Kalale.ee KIK