ajupüük (triivipüük, aju, aju püüdma, ajus käima, ajul käima)

ajupüük, ka triivipüük, aju, aju püüdma, ajus käima, ajul käima

Kalastamine triivides. 
Tänapäevase huvikalastuse puhul kasutatakse sobivatel veekogudel (merel, Peipsil, suurematel järvedel) sageli ära paadi triivimist, mis tuleneb tuulest ja hoovustest. Triiviva paadi järel veetakse lanti või tonkat - triivpüük on tavaline nt Pärnu lahel ahvena- või kohapüügil.

Triiv- ehk ajupüük on aga kasutatav ka kalapüügil võrkpüüniste, eeskätt nakkevõrkudega ja sellisena on püügiviis tuntud juba aastasadu. 
Saareste sõnaraamatus kirjeldatakse püüki nõnda: 
'kalapüük järves veevoolul edasi ajada lastavate võrkude abil';
'võrkudega kala püüdma, venesid ehk paate voolust ajada lastes': terve öö sõidetakse, lastakse end ajada merel, võrgud jooksevad paadi järele.

Allikas:
Andrus Saareste. Eesti keele mõisteline sõnaraamat
Kalale.ee KIK