Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

ahven pärimuses

ahven pärimuses

 

Kagu-Eestis nimetatakse seda hästituntud kalaliiki ahun, ahunas (sama nimevorm tuleb ette Räpina kihelkonna põhjaosas asuva Ahunapalu küla nimetuses). Väikesi ahvenaid on öeldud mitut viisi: ahvenakirp, ahvenalutt, Saaremaal rulku, Võrtsjärve mail moks (vrd perekonnanime Moks). 

Elupaiga järgi tavatsetakse eristada rooahvenat (tume, elutseb järvede kaldapiirkonnas), järveahvenat (hele sügava vee kala) ja jõeahvenat (tume, elutseb jõgedes). Jõest merre siirdunud, tumeda seljaga isendid kannavad nimetust kurtahven (Mustjala). Kas tegemist on eri vormidega (kaldalähedane ehk roovorm ja pelaagiline ehk järvevorm), see on andnud mõtlemisainet ka loomasüstemaatikutele (vt Mikelsaar 1984: 313-315).

 

Rahvapärimuses on ahvena kudemist seosesse viidud linakülvi ajaga - see on üks linakülvi orientiire. Omakorda on optimaalseks linakülviajaks peetud toominga õitsemise aega. Maikuu teise poolde jäävate kudemisaja tähiste kõrval võib kohata sootuks erinevaid, näiteks Ahune kueve, kui järve valla hakkas sulame (Karksi). 

 

Tegelikult algabki ahvena kudemisaeg pärast jääminekut ja kestab kirjanduse andmetel keskeltläbi aprilli teisest poolest mai teise pooleni (Pihu 1987: 88). Keskmine kudemisaeg on linakülviajast niisiis veidi varasem. Õngitsejate hinnangul võis seejärel püügiedu oodata: Kibuvitsa õitsemisega algab ahvena võtmiseaeg (Keila). 

Kõige paremat õngitsemise õnne teati olevat vanalkuul (Jõhvi). 

Mõnikord otsustati püügiedu üle selle järgi, missugune kala esimesena kätte saadi. Ahven kuulus eelistatute hulka, mõnel juhul isegi kõrvutavalt haugiga. Kui esimesel püügil püünisesse tuli havi, siis visati see kohe merre, sest havi on näljane kala, ja see rikuks kogu saagi. Kui aga oli esimesel püügil ahvenas, siis oli rõõmu küllalt, sest ahvenas oli õnnekala ja saak pidi tulema hää. E 84456/7 < Saarde khk, Kilingi v, Rae k - A. Petermann (1933). 

Õnnekala ei tähenda siin midagi üleloomulikku; ahvena kui tavalise püügikala kättesaamine kinnitas lootust, et saak ei jää tulemata. Soome kalastajaloitsus pöördutakse pühakute Andrease ja Peetruse poole: Anna, Antti, ahvenia, Pekka, pienia kaloja [Anna, Antti, ahvenaid, Pekka, anna väikesi kalu]. 

Saare- ja Muhumaa regilaulus sõnutakse samuti endale edukat püüki, teiste hulgas nimetades tavalisi õngepüügikalu - ahvenat ja turska.

 

Tule, tule, tursukene, 

hakka otsa, ahvenakene... (Muhu).

 

Ahvenavarude seletamatule kahanemisele leiti rahvausundiline põhjendus: Tahkuna Läti sadamas elasid vanasti lätlased. Kui neilt hakati maksu nõudma, läksid nad ära ja lubasid ahvenad ka ära viia. Ja tõesti kadunud ahvenad pääle selle merest. E, StK 21, 28 (32) < Reigi khk, Kiduspä k - A. Läti (1923).

 

Ahvena seljauimed on mustjad, rinna-, kõhu- ja sabauimed varieeruvad erkpunasest sidrunkollaseni (Mikelsaar 1984: 310). Rahvapärimuses tähendab keskmisest erksam värvus tavalisest külmema talve tulekut: Vanad inimesed vaadavad sügise ahvenit, kui oim punane, siis pidi vali talv tulema, kui aga arilik värv, siis pehme talv. Sedasi ahvena oimest vaadatasse talve ennustust. KKI, KS < Kihelkonna khk, Kõruse k - V. Sibul (1984).

 

Eriti oluline on jälgida sinakasmusta laiku, mis paikneb ahvena seljauime tagumiste kiirte vahel. Mida suurem ja tumedam see on, seda külmemat talve tuleb oodata.

 

 

Mall Hiiemäe, Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundishttp://www.folklore.ee/tagused/nr11/kala.htm