Abruka

Abruka (saksa keeles Abro), 8,8 km² suurune saar Liivi lahes Saaremaa lõunaranniku lähedal Kaarma vallas Roomassaarest 4 kilomeetrit lõunas, veeteed pidi 6 km. Koos Vahase, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartega moodustab Abruka pindala Kaarma vallast 10,1 km². Abrukal on kohanimed Elmereika, Kadaka nina, Koplina säär, Limbi nina, Männareika, Pitkanina, Pootsareika, Põlde lõugas, Pöörna säär, Riste nina ja Vaherahu nukk. Saarel kasvab liigirikas, Eestis haruldane kesk-euroopa tüüpi salu-lehtmets (92 ha). Esimesed teated saare asustusest pärinevad keskajast, kui Saare-Lääne piiskopid rajasid saarele hobuste kasvatamiseks karjamõisa. Alaline asustus tekkis saarele 18. saj. Põhjaosas asub Abruka küla, kus 1989. aastal oli 33, 2004. aastal 30, 2005 aastal 15 püsielanikku ja 31 talu. Kõige rohkem on saarel elanud 150 inimest. Aastatel 1878-1880 rajati saarele nn. "hirveaed", kuhu toodi 13 hirve Kuramaalt. Saarel asuv keskushoone on ehitatud 1960-ndatel aastatel ning on praegu kasutusel puhkemajana. Samas asub külakiigega lõkke -, palli - ja telkimisplats. Abrukal on tegutsenud algkool (1883-1972) ja kalurikolhoos (1949-62). Saarel asub 1931. a. ehitatud raudbetoonist tuletorn, mil kõrgus jalamist on 36 m ja merepinnast 38 m. Värvilt valge, ülaosas mustad rõhttriibud. Tuli paistab 9 meremiili kaugusele. Koos 670 m kaugusel asuva Abruka liitsihi alumise tulepaagiga (ehitatud1923, kõrgust 20,7 m) moodustab tuletorn liitsihi, mis on tarvilik navigeerimiseks Roomassaare sadama lähedal. Abrukalt pärinevad kaksikutest kirjanikud Ülo ja Jüri Tuulik. Viimane on saare ka „raamatuisse raiunud“.
Kalale.ee KIK