Aa

Aa

1) küla ja liivane supelrand Lääne-Viru maakonnas Lüganuse vallas. Rand on populaarne 11 km kaugusele jääva Kohtla-Järve inimeste seas. 2006. aastal võetud proovide järgi on suplusvee kvaliteet väga hea. Alates 1946. aastast oli Aa rannas Aa pioneerilaager. Nüüd on seal Eesti Metodisti Kiriku laager Giideon. Küla mainiti esimest korda 1241. a. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 181 inimest, 2012. a 117 inimest. 

2) Aa nimelisi jõgesid ja ojasid on Euroopas palju, peamiselt saksakeelse elanikkonnaga maades. Nimi Aa pärineb vanaülemsaksa keelsest sõnast aha '(voolav) vesi' või alemannikeelsest sama tähendusega sõnast aa, mis on suguluses ladina sõnaga aqua 'vesi'. Samast sõnast pärinevad ka saksakeelsete jõenimede lõpud -ach ja -a ,näiteks Fulda (>Fuldaha), Salzach (>Salzaha), Nidda (>Nidaha). Sama tähendusega on saksakeelsed sõnad Au ja Aue ning skandinaavia keelte sõna å.
Saksa keeles on Aa nime kandnud Lielupe (Kurländische Aa) ja Koiva (Livländische Aa) jõgi Lätis. Põhja-Prantsusmaal on Aa jõgi Nord–Pas-de-Calais's. Hollandis on Aa jõgi Groningeni provintsis ja Aa jõgi Põhja-Brabandis. Šveitsis on jõgi, millel on kaks nime: Aa ja Aabach. Peale selle on Šveitsis Sarner Aa. Saksamaal on Isseli lisajõgi Bocholter Aa ja Emsi lisajõgi Münstersche Aa.

Allikas: ENE, Vikipeedia

ð, þ, Ð ja Þ- ð, þ, Ð ja Þ-